Abaydyn: «Edinisa bolmasa ne bolady  ónkey nól» degen óleni eske týse beredi.  Shyndyghynda bizding bastapqy  birligimiz de, qazirgi tirligimiz de bir jәne nól sandarymen tyghyz baylanysty. Qazaq ýshin barlyq san da qasiyetti, alayda, birlikting ózin birden bastaghan atalarymyz osy sannyng atauyn  erkek maghynasynda qoldanghan tәrizdi. Al nól әiel degen úghymdy bildiredi. Yaghni, bir bastap, nól qoshtap, ekeui birikse ghana san kóbeyedi. Búdan әieldin  qoghamdaghy orny tómen degen úghym tumaydy. Kerisinshe, nól bolmasa, aldynghy sangha  nól qosylmasa, alghashqy toghyz ongha jetkennen keyingi eshbir san sangha sanalmaydy, sanatqa jatpaydy. Nól qosylmasa Birding de baghy janbaydy.

On degenimiz sanmen 10 dep belgilense, nóldi algha qoysaq - 01, yaghni, edinisanyng aldyna nólding shyghuy - ózenning teris aqqanymen birdey. Jýz ben mynnyn, million men milliardtyn  da  kósh basynda birlik  túrady. Búl - búljymaytyn zan. Endeshe osy zandy búzghysy kelip jýrgender nemese shama-sharqy kelgenshe búzyp jýrgender  ómirdin  ózegin  búrmalaushylar.

Ayaldamada

Abaydyn: «Edinisa bolmasa ne bolady  ónkey nól» degen óleni eske týse beredi.  Shyndyghynda bizding bastapqy  birligimiz de, qazirgi tirligimiz de bir jәne nól sandarymen tyghyz baylanysty. Qazaq ýshin barlyq san da qasiyetti, alayda, birlikting ózin birden bastaghan atalarymyz osy sannyng atauyn  erkek maghynasynda qoldanghan tәrizdi. Al nól әiel degen úghymdy bildiredi. Yaghni, bir bastap, nól qoshtap, ekeui birikse ghana san kóbeyedi. Búdan әieldin  qoghamdaghy orny tómen degen úghym tumaydy. Kerisinshe, nól bolmasa, aldynghy sangha  nól qosylmasa, alghashqy toghyz ongha jetkennen keyingi eshbir san sangha sanalmaydy, sanatqa jatpaydy. Nól qosylmasa Birding de baghy janbaydy.

On degenimiz sanmen 10 dep belgilense, nóldi algha qoysaq - 01, yaghni, edinisanyng aldyna nólding shyghuy - ózenning teris aqqanymen birdey. Jýz ben mynnyn, million men milliardtyn  da  kósh basynda birlik  túrady. Búl - búljymaytyn zan. Endeshe osy zandy búzghysy kelip jýrgender nemese shama-sharqy kelgenshe búzyp jýrgender  ómirdin  ózegin  búrmalaushylar.

Ayaldamada

Ayaldamada ózim kuә bolghan bir kórinis erekshe esimde qaldy. Halyq kólik kýtip túrghan manaydy toruyldap qanghybas it jýrgen. Maqsaty - jýrginshiler laqtyryp ketken tamaq qaldyghyn qaghyp alu. Ayaldamanyng bir búryshynda oryndyqtyng shetinde qanghybas mysyq otyrdy. Onyng da ashqúrsaq jýrgeni týrinen kórinip túr.  Jas kelinshek sómkesinen bir tilim nan alyp, mysyqtyng aldyna tastady. Jan-jaghyna qaraylap alyp, abaylap baryp mysekeng nangha túmsyghyn sozdy. Sol-aq eken, búl jaydy syrttan baqylap túrghan it jetip keldi. Mysyq keyin shegindi. Tipti aldyndaghy tamaghyn qorghap, nәpaqasyn tartyp alghaly túrghan dúshpanynyng betin tyrnap alugha da úmtylmady.

Itting de túmsyghy nangha jetpey qaldy. Oryndyqqa qarghyp shyghugha qarap túrghan júrttan iymendi me, onyng ekinshi shetine baryp,  ýstine shyghugha әreket jasady. Osy kórinisti kórip túrghan jas jigit ornynan túryp, bir tilim nandy ekige bólip, eki bólikting birin mysyqtyn, ekinshisin itting aldyna tastady.

Bireuler toyyp, bireuler tonyp sekiretin qoghamda da kóbinese әdiletsizdikting bel alatyny  nesibeni bóle bilmeuden be eken?

Kóp alghandar eshqashan da kóp demeydi. Az alghandar olargha kektenedi. Bar bolghandy joq bolghandar jek kóredi. Qayyrym qylghandar bolsa bir tilim nanmen shekteledi. Sondyqtan da adamdardyng birazy it pen mysyqtay ómir sýredi.

Ensesi biyik, enkeymey ener aq orda

kósemsóz

Qazaq eli degende qiyalymyz kókke órleydi. Tәuelsiz elimizding jelbiregen kók tuyn kórgende keudemizdi maqtanysh sezimi kerneydi. Erkindik degenimiz ensesi biyik, enkeymey ener aq orda ekenin týsiner shaqta әldekimderding eskini kóksep, bodandyq qamytyn qayta kiygizgisi keletin jymysqy oiyna senging de kelmeydi. Erkindik - erikkenning ermegi emes, әriyne! Ýsh jýzding basyn qosqan han Abylay, Alashqa aibyn, elge qorghan bolghan batyrlar, halyq múnyn jyrgha qosqan aqyndar, qara qyldy qaq jarghan biylerimiz ben alqaly topta sóz bastaghan sheshenderimiz kózinin  qarashyghynday saqtaghan atameken jer ýshin, tuyp-ósken el ýshin arystanday alysyp, jolbarystay júlysqan arystarymyzdyn, jeltoqsanda qyrshynynan qiylghan bozdaqtarymyzdyng qasqaldaqtyng qanynday asyl jany arqyly kelgen jenisimiz - Erkindik. Ayauly aghalar egip, ardaqty analar suarghan mәueli aghashtan ertengi úrpaq teretin jemisimiz - Erkindik. Sondyqtan da babalarymyz baylyqty da emes, ataq-danqty da emes, eng aldymen  erkindikti jәne óner aldy  - qyzyl tildi atadan balagha miras etip qaldyrghan.

Ómirge kelu, ketu, ajal saghaty jetu jaratylystyng zany. Alayda, tirlikting onsyz da qysqa jolyn short kesip tastau tek arsyzdardyng ghana qolynan keledi. Tasmeshin jyly bolghan ashtyqta qazaqtyng kósh bastaghan týiesi, ýiir-ýiir jylqysy, otar-otar qoyy, tabyn-tabyn siyry qúrdymgha jútyldy. Ash-aryqtardyng sýiegi aqqala bolyp qalandy. Mýiiz ben túyaq týgel jinalsa da, adamdardyng tәnin qargha men qúzghyn shoqyp, sýiegin it pen bóri kemirdi. Olardyng kóbining ziraty da joq. Marqúmdardyng aqtyq demi tausylghan jerdi  tyng iygeru jyldary týrenmen qoparghanbyz. Ata-babamyzdyng topyraqqa ainalghan denesinen ósip shyqqan bidaydyng nanyn jep jýrgenimizdi kóbimiz bile de bermeymiz. Shash al dese, bas alatyn tis tehniygi Goloshekin qazaq dalasynyng auru tisterin qaldyrdy da, sau tisterin týp-týgel qaghyp aldy. Amandyq-saulyqtyng ózin eng aldymen malynan bastaytyn qazekem әueli malynan, sodan keyin janynan aiyryldy. Biraq, «janym-arym sadaghasy» deytin halqymyz eshqashan arynan aiyrylghan joq, ashtyqtan shybynday qyrylyp jatsa da, ózge bosaghagha kirip, qayyr súraghan joq. At tóbelindey biyleushi toptyng eldi qyryp, jerdi bosatu maqsatynda jasaghan qastandyghynyng jәne halyqtyng biyleushi partiya men ýkimetke degen soqyr senimining nәtiyjesinde milliondaghan qazaqtyng janazalary da shygharylmay, tәnderi jer qoynyna da búiyrmay, sýiekteri aidalada shashylyp qaldy.

Ajal aranyna aparyp qúlatqan arsyzdyqtyng jauapkeri kim?! Qasqyr tamaqtaghan qoyday qyrylghan bauyrlarymyzdyng izdeushisi kim ?!

Jauapkeri - bolisheviktik, kommunistik әperbaqan sayasat, sol sayasattyng jeteginde ketken sholaq belsendiler. Izdeushisi - Qazaq eli. Sondyqtan da sayasattyng qúly bolmay, dalamyzdy úly bolsaq, keleshekten qarghys emes, alghys alarymyz haq! Bir týiir nangha zar bolyp, qyrshynynan qiylghan, tughan elden aua kóship, jat jerden topyraq búiyrghan ata-baba aruaqtary bizdi jelep-jebep, tar jerde qoltyqtan demep jýrgeni anyq.

Halqymyzda: «Eldi jamandama - jýretin jerin, jerdi jamandama kiretin kórin» degen tereng filosofiyalyq oigha qúrylghan qanatty sóz bar. Búl sóz asymyzdy iship, ayaghymyzdy tepkenderge, kórshi otyryp, tilimizdi sókkenderge, dostyq dәni  ósken jerge  alauyzdyqtyng aram shóbin sepkenderge berilgen jauap.

Qadirli qoghamnyng qasiyetti qazynasy da, erkin elding erekshe baylyghy da halyq. Al halyqtyng negizgi baylyghy - Til. Elimizding shanyraghyn kóterip túrghan uyqtardy ekonomikanyng әrtýrli salasyna tener bolsaq, sol uyqtardy ústap túrghan kerege qazaq halqynyng tili men dini, tarihy men dәstýri emes pe! Endeshe elimizding kósegesi kógerip, ata-baba jolyn ústanghan jas úrpaqty tәrbiyeleu ýshin kerege berik boluy qajet ekeni aidan anyq.

«Oyan, qazaq!» dep jar salghan Mirjaqyp Dulatov ana tilining múnyn joqtap:

«Men zamanymda qanday edim?

Men aqyn, sheshen, tilmar babalarynnyng búlbúlday sayraghan tili edim. Móldir suday taza edim. Jargha soqqan tolqynday ekpindi edim. Men narkeskendey ótkir edim.

Endi qandaymyn? Kirlenip baramyn, bylghanyp baramyn. Jasydym, múqaldym», - dep tolghanghan joq pa?!

Tozghan zaman boldy, azghan adam boldy, nendey qogham boldy ?! - deysizder. Bireu ýshin bireuding jany ashyp, mal aidasa qoymaytyn, atqa mingender men taqqa mingender shaqqa jýrgenderge qaraylasa qoymaytyn, shyndyqty aityp shyryldaghandar men qojayyny tastaghan sýiek ýshin yryldaghandar manaylasa qoymaytyn zaman bolghany ras.

Kimmen    araq   ishse, sonyn   soyylyn    soghatyn, kimnin   tarysy    pisse, sonyng tauyghy bolatyn,  kimmen    sugha    týsse, sonyng arqasyn  ysatyn alayaqtar  men  jaghympazdar  kóp   bolghan  sayyn, bәtinkesinin    bauyn    ózgege    baylattyratyn, ýiindegi    shayyn    bireuge    qaynattyratyn, aldyna   kelgen   adamgha   aibat   qylatyn baypatshalar da    sanyrauqúlaqtay   qaptaghany ras.

Imanyna emes, jighanyna sengender, bilimine emes, búiymyna sengender, ilimine emes, tiynyna sengender, qúdayyna emes, qúighanyna siynghan, qol astyndaghylaryn asyqtay shiyrghan, dәrejesi tómenge qúlaq kesti qúlynday búiyrghan zaman bolghany ras.

Sodan beri zaman ózgerdi me, adam ózgerdi me?! Endeshe sen de oilan, Qazaq! Jetken jerim osy deme!  Múhtar Áuezov aitqanday: «el bolamyn desen, besigindi týze!»  Ahmet Baytúrsynov boljaghan «bizding zamannyng ótken zamannyng balasy, sonymen birge keler zamannyng atasy» ekenin úmytpa. Auzyna abay bol. Araqtan alys jýr. Jalagha juyma. Pәleni quma. Jering men elindi, qasiyetti tilindi qadir tút. Úly Abay sózine sýienetin bolsaq, «enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey». Ózindi ózgeden kem tútpa, biraq, zormyn dep esepteme. Sonda qor bolmaysyn. «Shalqayghangha shalqay, tóbeng kókke jetkenshe, enkeygenge enkey, basyng jerge jetkenshe». Óz jerine ógey bolma. Órge shyqsang da, óktem sóileme. «Jyly-jyly sóilesen, jylan innen shyghady». Biraq, qatty-qatty sóilesen, sol jylan inine qayta kirip  ketetinin  esinnen shygharma.

Aq patsha men Qyzyl imperiya orys tiline aiqyn basymdyq bergennen keyin ana tilimizding memlekettik til bolyp jariyalanuy aq araq pen qyzyl sharapty toyyp iship alyp, mastyqtan aiygha almay otyrghan  qazaqqa airan ishkizgenmen  birdey boldy. «Hannyng basyn han alar, qardyng basyn qar alar, nemen auyrsan, sonymen emdel» degen de sóz bar edi, biraq «ayrandy toyghan adam ishedi, araqty tonghan adam ishedi» degen naqyl payda boldy.

Qazaqtyng densaulyghy týzelmedi. Qyzyl jútqany qyzyp sóilep, tilimizdi búzyp sóilep, danghoylansa, aq úrttaghany ótken kýnin ansap, orys tildiler ýshin tost kóterudi daghdygha ainaldyrdy. Til taghdyry taghy da talapaygha týsip, qazaqtyng qasiyetti tili Qajymúqanmen ergejeyli alysqanday, attylymen jayau adam jarysqanday  kýy keshti. Orys tili zordyng tili bolyp, qazaq tili toydyng tili men qoydyng tili bolyp qaldy. Ana tilin damytugha memleket tarapynan bólingen qarjy qúmgha singen suday bolsa, orys tildi basylymdar shólden kenezesi kepken beysharalargha satyp bergen uday boldy.

Namysy bar qazaq azamaty ana tilindegi merzimdik basylymdardy jazdyrtyp aldyrdy. Alayda, naryghy týskir kóp adamdy odan da maqúrym qaldyrdy. Demeushi men jebeushiden de qayran bolmady. Óitkeni, olardyng kópshiligi toy toylaudan qoldary tiymey jýr edi. Jalpy alghanda, osy kýngi namysy bar  qazaqtyng tabysy joq, tabysy kóp qazaqtyng namysy joq.. Alda-jalda  osy ekeui bir basynan tabylatyn azamat bola qalsa, onyng da jogharghy jaqta tanysy joq.

Zamanyna karay amaly degendey  mәtelding de mәni ózgerdi. «Malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy» deytin qazakem «jarly bolsang - arly bolma» degen eski mәteldi eske týsirdi. Búryn «jýz somyng bolghansha jýz dosyng bolsyn» dese, endi «jýz tengeng bolghansha jýz jengeng bolsyn» deytindi shyghardy. Qalay bolghan kýnde de, әrbir sózde qisyn bar.

Jarty dәndi jaryp jegen, býtin dәndi bólip jegen dostar  ana tilinde úghysudan qaldy. Qazaqqa ana tilin ýiretkennen kóri negrge qazaq tilin ýiretu onay boldy. Qazaq túqym shashty, eginin aramshóp basty. Qazaq astyq ordy, qyzyghyn ózgeler kórdi. Qazaqtyng baqshasy ónim berdi, jemisin basqalar terdi.

Meshiti kóp, músylmany az, qymqyrushy kóp, qysylghany az qoghamda ómir sýrip jatyrmyz. Biraq, jyrtyq ýiding de qúdayy bar shyghar... Óktem pighyl qúrdymgha ketip joghalsyn.    Júrday bolyp tonalghan tilimiz ot basyna oralsyn! Qarttarymyz búrynghy oiynan qayta bastady. Jastarymyz besik jyryn aita bastady.

Ybyray aitqanday, ol ýmit etken dostardan biz de ýmit kýtemiz.

Maghjan aitqanday, biz de ol senim artqan jastargha senemiz !

Ayta bersek, sóz kóp. Ish qazanday qaynaydy. Kókirekte sher kóp. Kóp jaghdaydy oilaysyn, qylar shara tappaysyn, barmaghyndy shaynaysyn. Ilgeri basqan ayaghyng keri ketip túrsa, oiyng ongha, sanang sangha bólinedi.  Tengemiz qúnsyzdanghan sayyn ensemiz tómen týsedi. Ekken egin - tókken tering berekeli kýzde yryzdyq bolyp oralsa, qambalar dәnge, jayylym tólge tolsa deysin.  Qariyalar qartaymasa, qazandar ortaymasa   degen tilek tileysin. Alayda, ol tilegindi elep-eskerip jatqan naryq joq, jetisip jatqan halyq joq .

«Bәrimiz de auyldan shyqqanbyz, elding jayyn úqqanbyz», - dep jelpildep, jarghaq qúlaqtary jastyqqa tiymey jýrgenderdi de týsinuge bolar. Biraq, «janalyqtyng joly osy» dep reformany jedeldetu  degen  aqylgha qonbaydy. Óitkeni, kýni jetken bala kýshenbese de tuady. Jalpy alghanda,  jaratylystyng damuy revolusiyalyq jolmen emes, tabighy evolusiyalyq jolmen jýrgeni jón.

El tizginin kimge berdin?

Kimderding sózine sendin?

Qanday dengeyge keldin?

Nendey jaqsylyq kórdin?

Ol jaghyn da abayla! Jatqa da jamandyq oilama. Adal bolsan, jerde qalmaysyn, aram bolsang alysqa barmaysyn. Auzymen oraq oryp qana qoymay, qoly da qimyldaghan adamgha kedeylik joq. Búl da mening sózim emes, ómirden kórgen, kóniline týigen adamdardyng aitqany. Men asyldyng synyqtaryn terip alushy, sol sózderdi elge jetkizushi ghanamyn.

Aytylmasa, sózding atasy óledi. Qúima qúlaq bolsa, qúiyp alar. Aqpa qúlaq bolsa,aghyp keter. Odan kelip-keter ziyan joq. Altau ala bolsa, auyzdaghy ketetini, tórteu týgel bolsa, tóbedegi keletini ras. Birlik bolmay, tirlik te bolmaydy, birliging bolmasa, bir-birine kóniling tolmasa, ýiing de, kýiing de bolmaydy, tenge týgili, qaltanda tiyn da bolmaydy. Eshkimmen talaspay, kórshine qarasyp, tuyspen jarassan, taza bolsan, mazang da bolady. Jýsip Balasúghyn aitpaqshy «aq bolsan, qaragha juyma, aqqa qara tez júghady, qara bolsang aqqa juyma, júqqan kýie, bәribir kózge týsedi».

Ótkendi oimen barlasaq, tartqan azap, kórgen qorlyq esten keter me?! Bolashaqqa kóz jibersek, aitylghan sóz, shertilgen syr sanasynda sanylauy bar qazaqqa shaqqan shybyn qúrly әser eter me?! Bes jastaghy balasyn besikten beli shyqpay jatyp «sen bәrinen aqyldysyn» - dep ýiretetin evreydin, әlemning syryn biluge, Otan ýshin otqa kiruge dayyn japonnyn,  jýrgen izinde qiqym jatpaytyn nemistin, baqshadaghy asqabaghynan quyrdaqtyq  et alatyn kәristin, joqtan bar jasap satqan qytaydyn, jalghandy jaypap ótermin deytin orystyng qazaqtan nesi artyq?! Nemese qazaqtyng olardan nesi kem?! Shyntuaytqa kelgende, batyrlyghy da, aqyndyghy da, әkimdigi de bir basyna jetip artylatyn qazaqtyng kemdik kórgen jeri bolsa, ol da ózining tirligi men birligine baylanysty.

«Qytaygha barsang - qyl búrau, orysqa barsang - keng túsau» deytin almaghayyp kezende de Abylay han aqyl tauyp, halqyn aman saqtasa, erleri túlparyn baptasa, sonday zaman búl kýni de el basyna tuyp túr. Naghyz erge eki tandau joq. Ne er bolyp, basyndy iymey jýruing kerek. Ne ez bolyp, qúldyq qamytyn kiuing kerek.  El basyna kýn tughan, elin qorghar úl tughan keshegi zar-zamanda da osynday tandau bolghan. Kimning qanday joldy qalaghanyn, kimdi asylgha balaghanyn, kimdi jasyqqa sanaghanyn halyq ózi biledi. Olardyng shyn baghasyn býgin bermese de, erteng beredi. Halyq aitsa, qalyp aitpaydy. «Jalghyz jýrip jol tapqansha, kóppen birge adas» degen sóz de sodan qalghan.

Abylay handy birese Reseymen jaqyndasyp, birese Qytaymen aqyldasyp, iyisi qazaq ýshin dúrys sayasat jýrgizdi dep maqtaydy. Oghan dau joq. Eki ottyng ortasynda qalsa, sóitpegende qaytedi? Keyde kenje úlymnyng minez-qúlqynan da soghan úqsastyq tabamyn. Úlyma qabaghymdy týisem, ol sheshesine jaghynady da, sheshesinen tayaq jese, maghan shaghynady. Bireuge shaghynbau ýshin eshkimge baghynbau kerektigin bizding kóregen atanyp jýrgen aghalarymyz qashan týsiner eken?!

Qalay bolghan kýnde de, adassaq ta, talassaq ta, osy kýnge aman-esen jetippiz, san asudan ótippiz. Búl da az olja emes. Endigi jerde jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrensek, dosy kóppen syilasyp, dosy azben syrlassaq, ýide sheshen bolmay, týzde kósem bola bilsek,  dosqa ashylghan alaqan, dúshpangha júmylghan júdyryq bolsaq, sausaq birikpey, iynege jip ilikpeytinin tereng týsinsek, kóp quanyp, az kýrsinsek, boygha singen jamanshylyqty sylyp tastap otyrsaq, aqylymyz azbay, tonymyz tozbay, qazaqtyng tasy órge domalaytyny anyq.

Alushydan satushy kóp, júmysshydan jatushy kóp, biyleushi men sóileushi kóp zamanda qoghamgha kósem bolu da qiyn.  Sondyqtan da basshy bireu bolyp, qosshylar oghan tireu bolsa, qolynda biyligi barlar jetim-jesirge sýieu bolsa, elimiz ýsh baylyqtyng - jer, el jәne tilding qyzyghyn kórip otyrghanda ghana masattanugha bolady.

Alyp-qashpa әngimelerdi estigende  eriksiz jaghandy ústaysyn. Kórshi kózin alartsa, jýikeng júqarady.  «It ýredi, keruen kóshedi» - deysing de, arty ókinish, aldy ýmitti jolgha týsesin.

Kýn men ai, jaryq shashqan, sen aman bol,

Qara jer, ayaq basqan, sen aman bol,

Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!

Sen aman bol!  - dep tәnirden tilek tileysin.

Inshalla, sol tilekti oryndaugha Alla jar bolsyn !