Ótkende Almatydan artynyp-tartynyp jýrip bir top jurnalist Aqsugha bardyq. Almaty oblysy, Aqsu audanyna qarasty Aqsu deytin alaqanday ghana auyldaghy tarihy ótken ghasyrdan jalghasqan «Mamaniya» deytin mektepke bardyq.

Jiyrmasynshy ghasyrda Jetisu jerinde Maman baydyng balalary Túrysbek, Seyitbattal men Esenqúldar mektep ashqan. Aqsu audanynyng Qaraghash deytin jerinde ashylghan búl mektep – qazaqtaghy ýshinshi mektep bolghan deydi. Ufadaghy әigili «Ghaliya» medresesining stiylindegi búl mektep aghashtan salynghan.  Qazaq, tatar múghalimder sabaq bergen. Onda qazaqtyng Iliyasy (Iliyas Jansýgirov) oqyp bilim alghan. 1935 jyly mektep Aqsugha kóshirilgen. Keyin oghan «Mamaniya» degen dәudey at berilgen.

Mine, 1 qyrkýiekte, bilim kýninde biz osy mektepke bardyq. Eski mektep, eski auyl. Áynek ýileri bar әidik qaladaghy әibat mektepterding alghashqy qonyrauyn jyl sayyn kórip jýrmiz ghoy. Búl joly shalghayda jatqan sharua júrtqa barghandy qúp dedik. Bizdi keledi degendi estigen bala-shagha mәz-meyram. Kýtipti. Kýtipti dep kýpti sóilegenimizben, balabar bizden góri jóndeuden keyin ón-týri ózgergen mektepterine, su jana synyptaryna kiruge asyqqany kózderinen kórinip túrdy.

55 jyl jóndeu kórmegen búl mektepke biyl osy auyldan shyqqan Moldiyar Núrbaev deytin kәsipker atymtaylyq tanytyp, syy jasaghan eken. Sol turaly sóz etpekpiz...

Qazaqta ashyq qol, keng qoltyq, atymtay azamattar az emes. Olardy býgingi júrt – mesenat dep әidikteydi. Ókinishke oray qazirgi qoghamdaghy әleumettik tensizdik hәm әdiletsizdik últtyq burjuaziyagha degen óshpendilik kózqarasty qalyptastyrdy. Sondyqtan da, eger adam neghúrlym dәuletti bolsa – qoghamdyq sana ony soghúrlym qabylday almaydy. Qabyldaghysy kelmeydi. Jek kóredi. Sóitti eken dep, materialdyq túrghydan dәuletti azamattardy týgel derlik jaghymsyz keyipkerler kategoriyasyna jatqyzu taghy әdiletsizdik.

Jaqsynyng jaqsylyghyn aita bilu de kerek. Biz sóz etkeli otyrghan azamat ta baylyghyn basyp jemey, shashyp jeytinderding sortynan desek, әsire siltep, ardan attaghandyq emes. Osylay dep sóileuimizge, kózben kórgenimiz sebep boldy.

Memleket jóndep bermegen mektepti mesenat jóndep berdi

Jetisudaghy әigili «Mamaniya» mektebine bardyq dedik qoy. Búl mektepting 120 jyldyq tarihy bar.  Bir kezdegi tirshiligi qyz-qyz qaynaghan búl auyldan adam kóshkeli kórki qashqan. Ótken jylgha deyin esik-terezesinen jel ýrlep, tóbesine suy aqqan «Mamaniya» mektebinde búryn 1000 bala oqysa, qazir oqushy sany bolsa 300 ghana qalghan. Al mektep 640 oqushygha arnalghan. Biyl mektepting 11 synybynda 9 oqushy bolsa, 1 synypqa 20-dan astam bala qabyldanghan.  3 qabatty mektep. 1964 jyldan beri jóndeu kórmegen. «55 jyldan beri memleket jóndep bermegen mektebimizdi mesenat atamyz jóndep berdi» dep mәz ondaghy júrt.

Bala-shagha atalap, ainala qorshap jýrgen azamat Moldiyar Núrbaev. Ózi kәsipker. Aqsudyng tól perzenti. Qirap túrghan mektepti qamqorlyghyna alyp, jóndep bergen de osy azamat. Ýlken is jasapty. Mektepke bastan-ayaq kýrdeli jóndeu júmysyn jasap, jylu jýiesin janartyp, 10 dana kompiuter, 5 dana printer, interaktivti taqta men mektep jihazdaryn týgel derlik janartyp bergen. Oghan qosa, mektepke su jana «Niva» avtokóligin taghy syigha tartqan.

Onyng tughan auylyn kórkeytu ýshin jasaghan enbegi halyqtyng shynayy rizashylyghyn tughyzghany jәne shyndyq. Shylqyghan baylyq pen sәn-saltanatty ómir sýrip jatsa da, qarip-qaser men jetim-jesirge qaray­las­paytyn qayyrsyzdar az ba edi?

Al bizding keyipkerimiz biyl 125 jyldyghy toylanatyn aqyn Iliyas Jansýgirovting alyp eskertkishin audan ortalyghyna ornatugha da ózi bastamashy bolghan eken. Bәrekeldi destik.

Keyde, ózge emes ózing tughan auylgha, sol topyraqtyng adamdaryna jaqsylyq jasau qiynnyn-qiyny sekildi kórinedi. Olay emes. Ótkende bir basylym «Jaqsylyq jasau sәnge ainalyp keledi» dep jazypty. Meyli, ainalsyn-aq! Moldiyar Núrbaev sekildi óz auylynyng aqsaqaldarynyng aq batasyn alghan azamattar ózgelerge ýlgi bolsa she?! Biz sәtting orayyn paydalanyp, kәsipkerding ózin az-kem sózge tarttyq...

- Moldiyar Qylshyqúly, óziniz osy auyldyng tumasy ekensiz. Óziniz oqyghan mektep. 55 jyl jóndeu kórmegen...

- Ras aitasyn. Men de, mening әielim de osy mektepte oqydyq. Men 1967 jyly oqu bitirgenmin. Ol kezde mektepte 1000-gha juyq bala bolghan. Shalghayda jatqan auyl. Eginshilikten basqa túraqty júmys ta joqtyng qasy. Sodan auyl júrty ýdere kóshe bastady.

Keybiri júmys izdep, jan baghu ýshin Almatygha ketti. Keybiri basqa jaqtargha ketti. Auylda adam azayghan son, mektepte bala da azayady. Sóitip-sóitip, aqyry mektep osy hәlge jetken eken.

«Mamaniya» deytin tarihy mektep jabylyp qaludyng az-aq aldynda túr eken

- Bylay qarasaq, siz óz kәsibinizdi dóngeletip otyrghan rezulitativti kәsipkersiz. Jaybyraqat jýrgen adamsyz. Mektep memleketting qarauyndaghy mýlik. Sizden súrau joq. Kenet mektepti jóndeu turaly iydeya qaydan tudy? Qazir «Tughan jerge tuyndy tik» t.b. sekildi memlekettik baghdarlamalar bar. Bәlkim әkimiat tarapynan ótishin, úsynys bolghan shyghar...

- Jana ózing de aityp qaldyng ghoy... Búl mening kindik qanym tamghan jer. Qazaqta «It toyghan jerine, Er tughan jerine» deytin ataly sóz bar. Ár azamat әueli ózining tughan topyraghyna tartady. Osy jerde mening әkem jatyr. Osy jerde mening ata-babalarym jatyr. Men mýmkindigimshe elge kelip, sol ata-babalarymnyng basyna baryp, Qúran baghyshtap túramyn.

Mening jasym qazir jetpiske kep qaldy. Elu jylda el janarady deydi ghoy. Dese de, óziniz kórdiniz, alaqanday ghana auyl. Múndaghy aghayyndardyng barlyghyn tanimyn desem de ótirik aitpaghan bolar em. Osy auylda mening birge oqyghan dostarym, tanystarym, tuystarym túrady. Men hal-qadirimshe sol azamattargha da qol úshyn berip túramyn.

Audandyq, ya bolmasa oblystyq әkimdikten eshkim talap qylyp, mindet jýktegen joq. Ózim tughan auylgha az da bolsa jәrdemim bolsyn dep, óz bastamamyzben jasalghan júmys.

Áueli mektepting mýshkil halin balam men әielim kóripti. Sodan maghan aitty. Mektepti kýrdeli jóndeuden ótkizip bereyik dep iydeya aitqan solar. Keyin otbasymyzben otyryp aqyldastyq. Arly-berli shyghynyn eseptep kórdik. Qaltamyz kóteredi eken.

Búl mektepting jarty ghasyrdan úzaq tarihy bar. Kezinde ózimiz oqyghan mektep. Qarasaq, shynymen, mektepting toz-tozy shyqqan eken. Shatyry eskirgen. Shúryq-tesik. Esik-terezeleri sol bayaghy, biz oqyghan kezdegidey aghash esik-terezeler. Edeni de tozghan. Qystyng kýni bala-shagha qalyng kiyimmen, tipti syrt kiyimderimen (kurtka, bas kiyim) otyrady eken.  Áriyne, onday mektepke kim balasyn bergisi keledi?! 55 jyl jóndeu kórmegen mektep. Sodan ózimiz auylgha keldik. Diyrektor bizge aralatyp kórsetti. Mektepting jay-kýiin kózimizben kórdik. Oqushylargha jaghday jasalmaghan. Jabylyp qaludyng az-aq aldynda túr eken. Sodan kýtip jatpay, jóndeu júmysyn bastap kettik.

- Biyl ghoy...

- Joq. Á, degennen bastap, ayaqtay salghan joqpyz. «Kórpene qaray kósil» degen bar ghoy. Shama-sharqymyzsha, qaltamyzdyng qalyndyghyna qaray qúrylys jasadyq. Qúrylys materialdaryn auylgha jetkizuding ózi әjeptәuir mashaqat tughyzghany taghy bar. Auyl men audandy, audan men qalany jalghap jatqan joldyng jaghdayy jәne mәz emes. Al mektep qúrylysyna qajetti qúrylys materialdary múnda joq. Ony Almatydan jetkizu kerek boldy. Al ony jetkizetin joldyng siqy anau. Eki aq, jolaqty eski jol. Oily-shúnqyr.

Sóitip jýrip jasaldy ghoy. Alghashqy jyly mektepting esir-terezeleri men jylu jýiesin auystyryp, kabiynetterin jabdyqtap bitkenshe qys týsip ketti. Shatyryn jauyp, aulasyn asfalittap, baqshasyn kógaldandyru júmystaryn biyl jalghastyrdyq.

Biraz sharua atqaryldy. Áli josparlap otyrghan júmystar az emes. Ol da uaqytymen jasalady. Mektep diyrektory bala-baqshagha kómektesiniz dep otyr. Men búl jigitti (mektep diyrektoryn) tanymaydy ekem. Sóitsem, auylgha 25 shaqyrymnan kelip júmys jasaydy eken. Al búl jaqtyng qasy qatty. Ózim osy auyldy tuyp-óskennen son, bilem ghoy. Sodan, mektepke dep kólik alyp berdik.

Adam kóbeyse auyl da, mektep te ólmeydi

- Sport kesheni turaly әngime aityldy. Búl osy mektepting sport zaly ma, әlde bólek kommersiyalyq keshen be?

- IYә, osynday iydeyanyng bary ras. Auyl balalaryna arnap sport keshenin salsam dep josparlap otyrmyn. Ol da osy mektepting qasynda boluy kerek.

Ótkende auylgha Olimpiada chempiony, qazaqtyng batyr úly Jaqsylyq bauyrymdy (Jaqsylyq Ýshkempirov), әlem chempiony danqty batyr, Dәulet Túrlyhanovty ertip keldim. Jaqandar, mening osy sport keshenin salu turaly iydeyamdy qoldap otyr.

Óziniz oilanyzshy, Aqsudaghy alaqanday ghana auyldan, «Mamaniya» deytin tarihy mektepten erteng elimizding tuyn әlemge әigileytin sport sheberleri shyqsa keremet emes pe?! Men solay bolaryna bek senemin. Kýni býginde Qazaqstannyng atyn әlemdik jarystarda pash etip jýrgen qay sportshyny alyp qaramanyz, osynday kishkene ghana auyldardan shyqqan. Tipti, mynau Jaqandardyng ózi de, mysaly...

Men múnyng barlyghyn baylaghym asyp-tasqandyqtan emes, ózimning kindik qanym tamghan auylymnyng adamy kóbeyse, auylym qayta kórkeyse, qatargha qosylsa degen jalghyz tilekpen ghana jasap jatyrmyn. Áytpese, maghan eshkim mindettep jasatyp qatqan joq. Búl әueli azamattyq paryzym dep bilemin.

- Auylda adam kóbeyse dediniz... Ol ýshin әueli infraqúrylym kerek qoy...

- Dúrys aitasyn, infraqúrylym kerek. Auylgha kelip tirshilik etemin degen adamgha jaghday jasaluy kerek. Mektep jaqsy, jyly bolsa, auylda infraqúrylym bolsa, jol jóndelse, el-halyqtyng balalary dayyndalatyn sport keshenderi bolsa, auyldyng da túrmysy qayta jandanary sózsiz. Men әueli osyghan senemin. Barlyghyn uaqyt kórsetedi.

- Siz gaz salasynyng kәsipkerisiz. Oblystyn, birneshe audannyng «Qúrmetti azamaty» degen ataqtarynyz taghy bar eken...

- Ne aitqaly otyrghanynyzdy ishim sezip otyr. Bilesiz be, men búl ataqtardy bireuden súrap alghan joqpyn. Jasym bolsa, jetpiske tayady.  Men 2000 jyldan beri gaz salasynda kәsipkerlikpen ainalysyp kelemin. Jiyrma jylgha juyqtap qaldy, mine. Osy uaqyt ishinde memleketten bir tiyn almay osy júmystardy jasap kelemiz. Memleketting kómegine jýginbedik, tenderge qatyspadyq. Alghash bastaghanda nesie aldyq. Odan keyin taghy aldyq, taghy aldyq. Sóitip, nesie alyp jýrip bastadyq. Senesiz be, men jaghdayymdy aityp, óz kәsibime qoldau súrap, eshbir әkimning esigin qaqqanym joq. Onday mýmkindik boldy. Biraq, men olay jasaghan joqpyn. Qazir de solay. Oblysqa jana basshy kelip jatsa, bir kirip shyghamyn. Qayta-qayta esikterin tozdyrmaymyn. Onda da amandyq-saulyq súrasyp, qyzmetine sәttilik tilegennen ózge, maghan birdene beriniz degen uәj aitqan emespin.

Oblystyn, taghy birneshe audannyng «Qúrmetti azamaty» degen ataqtar berdi. Odan bólek, Preziydentitng jarlyghymen «Qúrmet» ordenin de taqtym. Óz oiymda búl marapattargha adal enbegimmen jettim dep oilaymyn.

- Qay aimaqtardyng gaz tartu júmystary sizding kompaniyalarynyzgha tiyesili?

- Biz Almaty qalasy, Almaty oblysy boyynsha birneshe audanda gaz tartumen ainalysamyz. Almaty qalasyndaghy Nauryzbay men Alatau audandary túrghyndarynyng 90 payyzyna gaz tarttyq. Áli de sol júmystardy jasap jatyrmyz. Qazir Almaty oblysy boyynsha, Qarasay, Talghar, Jambyl audandaryna gaz tartu júmystary jýrgizilip jatyr.

Áuelde biz júmysty Qarasay audanynan bastadyq. Ras, alghashqyda qújattyq jaghynan, basqa da mәselelerde qiyndyqtar boldy. «Kósh jýre týzeledi» degendey-aq, qazir júmysymyz, Qúdaygha tәube jolgha qoyyldy.

- Qazir óziniz bilesiz,  jeke menshik sektorlardaghy túrghyn ýilerge gaz kirgizuding qúny arzan aqsha túrmaydy. Júrt baghanyng qymbatshylyghyna narazy. Mening búl súraghym, tikeley oqyrmandardyng mýddesi (intiyresi) ýshin boluy mýmkin, dese de sizderde bagha qalay? Jenildik nemese qayyrymdylyq degendey aksiyalar bar ma?

- Áriyne, jenildikter jasaymyz. Tәuelsizdik kýnderinde, Qúrban ait, Oraza ait sekildi airyqsha kýnderde óz betimshe halyqqa syy jasap, gaz tartuda 50 payyzgha jenildikter jasap túramyz. Ýilerine jenildikpen gaz tartqan sol әrbir azamat Tәuelsiz elding azamattary ekenin sezinse eken degen tilek qoy bizdiki. Tipti, anau jyly Tәuelsizdikting 25 jyldyghyna oray, gaz tartu baghasyn 100-150 myng tenge deyin týsirdik. Halyq óz ýilerine gaz kirgizgisi keledi. Biraq, onyng baghasy kópting qaltasyn kótere bermeydi, ras. Sondyqtan da jenildikter jasaugha tyrasamyz kóbine. Biraq, naryq qatal. Biz de otbasyn asyrauymyz kerek. Mening qaramaghymda qansha júmysshy bar. Olardyng ailyghyn beru kerek degen mәsele taghy bar...

Kәsipkerler memleketten aludy ghana emes, bir uaq memleketke berudi de esten shygharmaghan jón

- Qansha júmysshy bar, qaramaghynyzda?

- Qazir bizde 320-dan asa júmysker bar. Olardyng ýsh mezgil tamaghy tegin. Ózderine arnap kafe ashyp qoyghanbyz. Sol jerden tamaqtanady. Al ýileri shalghaydaghy júmysshylar ýshin tegin jataqhanamyz taghy bar. Túrghyn jaymen de qamtylghan. Onda ystyq su, suyq su, dush t.b. barlyq jaghday jasalghan. Júmysshylarymyzdyng júmys kiyimine deyin ózimiz alyp beremiz. Al endi qystyng kýni júmys azayatyndyqtan, júmysshylardyng sanyn da azaytugha tura keledi.

- Memleketten bir tiyn aqsha alghan joqpyn dep qaldynyz. Qazir osy ataq-abyroyynyzdy aragha salyp, sonday kómekti alu oiynyz joq pa? Ol kezdegiden góri, qazir sizding mýmkindiginiz de bar degendey...

- Shyn aitayynshy, sonyng qajeti joq dep oilaymyn. Endi osy jasqa kelip, әkim-qaranyng aldyna alaqan jayyp barghym joq. Bir jaghynan úyat. Ekinshi jaghynan múqtajdyq ta joq. Jalpy men, kәsipkerler memleketten aludy ghana emes, bir sәt berudi de esten shygharmasa eken deymin. Key jigitter memleketting aqshasyn alyp, memleketke alaqan jayyp otyryp jasaghan júmysyn darday qylyp aitqangha arlanbaydy. Men olargha «shyn myqty bolsan, memleketke alaqan jaymay, óz eline qyzmet qyl, jaghday jasa» degim keledi. Mening ústanymym da osy.

- Sizden kómek súrap keletinder kóp pe?

- Jaman bergenin aitady degendey bolmasyn, biraq men kabiynetime kómek súrap kelgen azamattardy meylinshe kýldirip shygharugha tyrysamyn. Jaghdayy joq, kóp balaly otbasylar kelip, kómek súraydy. Súraghan baghalaryna gaz tartyp beremin. Keyde, janymdaghy jigitter renjiydi. Basqa qaytemin, qoldan kelse kómek beru kerek. Aqshagha qúnyghyp ketken jәne bolmaydy. Bir uaqyt halyqpen de sanasu kerek. Halyqqa jaghday jasau kerek.

- Iliyas Jansýgirovting alyp eskertkishin ornatyp jatyr ekensiz...

- Biyl Iliyas atamyzdyng 125 jyldyghy atalyp ótiledi. Osy qazan aiynda dep josparlap otyrmyz. Alash arysynyng eskertkishin ornatu turaly iydeyany balam aitty. Iliyas Jansýgirovting ýlken mereytoyyna biz de ýlesimizdi qosqan bolayyq, Audannyng ortalyghyna eskertkish ornatyp bereyik, dep balam aitty. Eseptep, aqyldasyp qarasaq shyghyny 20 millionday bolady eken. Sodan, maqúldastyq. Sóitip, biz eskertkishin ornatatyn boldyq. Qazir dayyn bop qaldy. Endi eskertkishting ainalasy abattandyrylyp, audan halqy bir uaqyt seruendep tynystaytyn sayabaq jasalady. Qúday búiyrsa, aqynnyng toyynda saltanatty ashyluy bolady.

Bәlkim qazirgi mening sózim, sәl pafosty estiler. Biraq, shyndyghy sol. Men óz últymdy erekshe sýiemin. Ózimdi últjandy azamatpyn dep esepteymin. Elge, últqa, memleketke az da bolsa septigim tiyer is bolsa, men maqúlmyn.

- Jaqsy agha, isinizge sәttilik!

- Senderge de rahmet!

Erghaly Berikúly

Abai.kz