Noah Harariyding «Sanaly adam»: adamzattyng qysqasha tarihy» atty kitabyn oqy otyryp avtordyng tónkerisshil kózqarastary men erekshe qabiletine tәnti bolasyn. Mәtinde oqighalar jelisi hronologiyalyq tәrtippen sheber qiilasyp sony pikirleri tereng payymmen әdiptelgen. Harariyding beyneli tili ejelgi adamdar qauymyn bәz-bir qalpynda kóz aldyna әkelip oy iyirimderimen alysqa jeteleydi.

Alayda qúbylasy darvinizm ilimine baghyttalghan mәtin joldaryn oqyghan sayyn paralleli qarsy úiqastar oy taqtasynda tizbektele berdi. Dәl solay kezinde intellektualdy ortada ózin tónirektegen oilarmen kelispegen Ibn Rushd «Teristeudi teristeu» enbegin qolgha alghan edi.      

Ejelgi adamdardyng jana mekenderdi qonystanu joryghynyng basty jolserigi retinde onyng ash qúrsaghy men tәbetin aldynghy qatargha qoyamyz. Azyq izdeu jolynda kezikken jyrtqysh an-qústan, menshik qúqy jolynda sebezgilep oyanghan «meniki» sezimi tudyrghan ózi sekildilermen jaulasyp qalu qorqynyshy, týptep kelgende jeke basyna tónetin qauip ýreyi kýrdeli әleumettik qúrylymdargha birigip, qauymdasa ómir sýruge beyimdedi. Qauymdyq qúrylys әleumettik jauapkershilikti tuyndatyp otbasy institutynyng berik irgesin qalady. Al ajal aldyndaghy dәrmensizdik mәrtebeli sezimderdi oyatty.

Alghash Adam atanyng úrpaqtary Qabyl bauyry Abyldy ishin órtegen qyzghanysh sezimining buymen úryp óltirip qandyqol atanghaly birneshe mynjyldyqtar ótip ýlgerdi. Adamzattyng damu tarihynda osy qissa din  qyzmetkerlerining uaghyzynda alghash qan tógilgen oqigha retinde bayandalada. Sol zamatta bauyrynyng jansyz keudesin qayda jasyraryn bilmey alasúrghan Qabyl jemtigin jerge kómgen qarghanyng әreketin qaytalap bauyrynyng denesin jerge jasyratyny jayyndaghy qissa keng taralghan. Jer betine jamandyq ataulynyng dәnegi sebilgen osy kez adam ishindegi apjylandy oyatqanymen birge onyng sana dengeyining perdesinde júlqy ashyp tastamadyma. Búl jәit tek aqyl-oy tómendigine ghana menzemeydi sonymen birge bolmysqa ýnilu, tirshilikti týsinuge jasalghan alghash qadam edi dep payymday alamyz. Adamzat damu tarihyn diny filosofiya salghan beldik boyymen taratatyn bolsaq dәl osy jәit jalpy adamzat aqyl-oyy neshe myng evolusiyadan ótip býgingi biyigine jetkendigin aishyqtap túr emes pe. Bizding on bir jyldyq oqu baghdarlamasy, odan keyingi bakalavr dәrejesi ýshin ter tóguimiz jalpy bilim beru jýiesi sayyp kelgende týp túqiyannan býgingi kýnge deyingi jinaqtalghan ilim-bilimning qalyng qoymasyn aldymyzgha jayyp salyp túrghan joq pa? Miymyzdaghy qyrtystardyng qatparlana týskendigi ýshin arghy ata-babalarymyzgha qaryzdar ekendigimizdi bir sәtke úmytpauymyz kerek. Búl beyneli týrde estafeta oiynyn eske salady. Qúramy birneshe adamnan túratyn eki top bәige syzyghyna deyin ózine belgilep bergen shenberden shyqpastan bir-birining qolynan alghan doppen mәre syzyghyna deyin úmtylushy edi ghoy. Adamzat aqyl-oyynyng damu tarihyda birneshe kezennen ótip qordalanghan bilimnin, tәjiriybening arqasynda qorshaghan ortany iygerui de terendey týsti. Kýndelikti túrmysta tuyndaghan mәseleler ózining qajettilikterin izdeuge jol ashyp beytanys jerlerdi mengeruge iytermeledi. Adamdy algha jetelegen negizgi faktor onyng asqazany boldy. Qarny ashqanda qoyargha jer tappay qol sozym jerdegi jeuge kelerlik jemis ataulyny qylghyta otyryp ózining ózen jaghalay birneshe shaqyrymdy artta qaldyrghanyn sezbey de qaldy. Osylaysha keng alqaptar men jazyqtar artta qala berdi. Jemis aghashyndaghy qoljetpes jerde ósken óskindi týsiru ýshin alghash qoldanylghan tal shybyqtary keyin epti qolda jan-januardan qorghanu ýshin qajetti qarugha ainalyp ýlgerdi. Adam atadan taraghan úrpaq ósip-ónem degenshe de mynjyldyqtar ótip jatty. Qauymdaghy adam sanynyng ósui, «asqazan» súranysynyng artuy janasha mәselelerdi tuyndatty. Bos qúrsaq jana belesterdi baghyndyrugha iytermelep terimshilik pen qosa anshylyq qasiyetterge epteyli adam sanattaryn algha shyghardy. Túrmys tudyrghan kәsipting bereri kóp edi. Aulanghan jemtik qauymnyng tәbetin qanaghattandyra otyryp kezekti jana mindetter legin algha tartty. Ózen-kól jaghalaghan alghashqy adam ókilderi kezikken januardy quyp kelip ketkende aidalagha shyghandap shyghyp iz shalu әdisine daghdylana bastady. Sóitip dala kezip jýrip belgili bir mekenning aumaghyn jadyna saqtay otyryp aisyz týnde jol tauyp jýre alatyn jaghdayda jetti. Osy uaqytta ózi sekildi anshylar tobymen jolay joldary toghysqan jaghdayda «menshik» sezimi ushyghyp bir-birin qynaday qyrugha әzer boldy. Sirә menshik úghymy osynday jaghdayattarda tuyndasa kerek. Degenmen ol kezenderde búlshyq et menshik qúqyghyn anyqtaytyn edi. Al menshik qanqasaptyng bastauynda qalyp jenimpaz iyege búiyrdy. Ejelgi adamdardan әdilettilik jayynda súrar bolsang kýshke negizdelgen pәlsapasyn soghary anyq qoy. Orta ghasyrlardaghy әdilettilik qangha-qan zandylyghy arqyly sipattaldy. Kapitalist ýshin әdilettilik menshigine qol súqpaushylyq dep týsinui mýmkin. Bizding kýnimizde qúqyqtyq memlekette barlyghy zang shenberinde ghana sheshimin tabady. Áytsede kýsh kórsetip qalu faktorlarynda jie kezdestiruge bolady. Ony arghy tegimizge tartyp tughan tabighilyghymyzdan kóremiz.

Alghashqy adam ýshin ózen boyy tek tirshilikting kózi ghana bolyp qoymay jana geografiyalyq mekenderdi ashu jolyndaghy alghysharttardyng biri boldy. Aghyn-sudyng ontýstikten soltýstikke qaray baghyttaluy qonystanu ýrdisin anyqtap otyrdy. Alystan múnartyp kóringen kókjiyek ejelgi adamdardy tamsandyra aqyl-oyyn alysqa jetelegende shyghar. Astatók jemis-jiydekter men týs aua susyndau ýshin suattargha qúlaytyn januarlar ýiiri ózen-kólderding manyzdylyghyn artty. Onyng ýstine kezigetin jyrtqysh andar әleumettik qúrylymnyng ózegin búrynghydan әldeqayda kýrdelendire týsti. Menshikten tuyndaghan janjal men jyrtqysh andardan qorghanu ózara bytyranqy әleumettik jýieni qauymdasa ómir sýruge ýiretti. Syrtqy jaulardan qorghanu qauymnyng tirshiligin jalghastyra otyryp ózin saqtap qaludaghy basty mәselege ainaldy. Qatal әri ózgermeli ortada jan saqtap qalu sezimi birtindep әleumettik qatynastargha sebepker boldy da ol újymdyq sanagha negiz qalady. Al ol bolsa qauym ishindegi satyly-iyerarhiyaly tizbekti dýniyege әkeldi.

Jer betindegi adam qanqa sýiekterining әr jerden tabyluy olardyng jas shamasyn anyqtaudy keyinge shegere beredi. Qazirgi ghylym bekitken erte paleolit dәuirine deyinde adamzattyng alghashqy ókilderining jer basuy mýmkin ghoy. Búl salada tabylghan artefakttardy jýielep tizimdeytin ortalyq júmystary әli de bayau. Sebebi әr elding ghylymy menshikke degen ótkir talaptary men imidjdik jobalary adam balasynyng jer betindegi jasyn dәl anyqtaugha kedergi boluy da kәdik. Sol sebepti bizding jyl sanauymyzgha deyingi mynjyldyqtar tarihy әli birneshe ese jazylatynyna kýmәnim joq. Bir nәrse aiqyn. Alghashqy ókil shyghys jerinde tirshilik qúryp onyng zәuzattary batysqa qaray aua jayylghandyghy. Sebebi arheologiyalyq qazba júmystarynan bólek shyghysta ashylghan alghashqy órkeniyet oryndary ghalymdardy osy tújyrym tónireginde toptasugha mәjbýrledi. Tigr men Evfrat qos ózen aralyghyn jәilap túnghysh memleket qúrghan Shumerler ózine deyin jinaqtalghan ilim-bilim arqasynda bir ortalyqtan baghynatyn el bola bildi. Al Egiypet piramidalary sol dәuir adamdarynyng ghylymda algha ozyp sәulet ónerining tanghajayyp ýlgilerin dýniyege әkelgendigin bar ghalamgha jar saluda.

Ghylymy ortada ejelgi adamdardyng «jabayylyghy» turaly qozdyrghyshtar jiyi-jii bas kóterip gipotezagha ainaludyng shaq aldynda túr. Endigi joyqyn aqparattyq shabuyl aldynda dәrmensizdik tanytqaly túrghan sanaly adam teoriyasy jan saqtau bóliminen biraq shyqpasa bolghany. Shyn mәnisinde týr-túrpaty jabayy kóringen adamnyng jan-dýniyeside jabayy boldyma.  Osy saual kóz aldynda kóldenendep jana mindetter jýkteydi. Ol ýshin ózindi myndaghan jyldargha keyinge tastap japan týzde shybyn jannyng qamy ýshin alghashqy qadamyndy neden bastaytyndyghyna oy jýgirtip kórshi? Barsha tirshilikting bastauy suy bar jerdi izdep keter ediniz ghoy. Qatty qarnyng ashsa shóp-shalamgha qaramay qylghyta otyryp dala býldirgeni men jiyde aghashyn izdep jan saughalaudy oilaysyn. Qarnyng qanaghat tappasa jol ýsti qoyan, kiyik izin shalyp taghy biraz uaqytyng zymyray shyqqanyn sezbey qalasyn. Áyteuir aqyrynda aidalada jana tóldegen kiyik laghyn op-onay ústap alyp endi borshalayyn deseniz songha qúralynyz joq. Qaytpek kerek? Áriyne keskini kelisken tasty qúral retinde paydalanyp әlgi oljandy tagham etip әzirleuge qam jasaysyn. Aydalada saqal-múrt, shashyng jelbirey ósip, denendi týk basqan keyipte kiyikting tólin bauyzdap otyrghan sәtinizde qazirgi zamandasynyz ýstinizden týsse siz jayyndaghy alghashqy oiy qalay órbiytini aitpasada týsinikti shyghar. Kóp nәrsege býgingi kýnning biyiginen qarap dúrys ýnile almay jýrgenimizde sodan bolar.

Enbek qúraldary jasalghan material negizderine qarap dәuirlerdi (paleoliyt, mezoliyt, neoliyt) hronologiyalyq shekaralargha bólip qarau olardy úbaq-shúbaq birtútas kezender degen oy eles beredi. Ejelgi adamdardyng aqyl-oyy evolusiyalyq jolmen bayau damyghany belgili. Bir-birining arasyn myndaghan shaqyrymdar bólip túrghan qauymdarda aqparat almasu bayau jýrgen edi. Birining túrmystaghy ilgerileushiligi ekinshisine jetem degenshe ondaghan tipti jýzdegen jyldar ara saldy. Mәselen tau bókterlerin mekendegen ejelgi adamdar tastyng qúramyndaghy eritindilerdi ózining jazyq dalany mekendegen zamandastaryna qaraghanda erte bilip mengergen. Sóitip qúramy mys pen qalayynyng qosyndysynan túratyn qola dәuiri sahnagha shyghyp jýzjyldyqtargha sozyldy. Jerding bir endiginde qoladan túrmystyq búiymdar men qaru-jaraq óndirip jatqanda kelesi bir qiyanda tastan jasalghan qaru-jaraq asynghan adamdar kýneltip jatty. Botay túraghynan tabylghan jylqynyng qanqa sýiekterine qarap ghalymdar alghash attyng qolgha ýiretilgen jeri Qazaqstan dep tújyrym jasauda. Qalay bolghanda da búl Qazaqstan jerin mekendegen taypalardyng arasynda jyldam baylanys ornatugha jol ashqan oqigha boldy. Al Jezqazghan ónirinen arheologiyalyq qazba júmystary kezinde qola dәuirine jatatyn ústahana oryndarynyng tabyluy osyghan deyin qalyptasqan steriotipterding kýlin aspangha shyghardy.

Alghashqy qauymdyq qúrylys adamdarynyng sanasyna enuge tyrysu tek olar qaldyrghan zattay jabdyqtar men beyneli mýsinderi arqyly ghana mýmkin. Joramaldardan qúralghan payymdar jasau nysananyng ondyq jýiesin qaq ortasyna kózdegenmen qiystau ketetin tәjiriybesi ortanqol sadaqshynyng isi sekildi. Ony moyyndau kerek...

Núrghisa Kósherov  

Abai.kz