Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 25823 0 pikir 1 Tamyz, 2011 saghat 09:51

Qasiyetti Ramazan qútty bolsyn!

Býgin  - qasiyetti Orazanyng birinshi kýni.

Allanyng әmirine boyúsynyp, músylmannyng bes paryzynyng biri  - oraza tútyp, niyet etken barsha din qaryndas júrtqa oraza qabyl bolsyn aitamyz!

Qúday uә tәbәrәkә-taghala qúlshylyqtarynyzdy, niyetteriniz ben tilekterinizdi qabyl etsin! Ár kýngi orazada halqymyzdyng amandyghyn, memleketimizding býtindigin, el men jerding baquatty bolyp, Alash úrpaghynyng danqy asqaqtauyn tileyik.

«Abay-aqparat»

Qasiyetti Ramazan qútty bolsyn!

2011 jyldyng 1 tamyzy - qasiyetti Ramazan aiynyng birinshi kýni

Qúrmetti músylman bauyrlar, qymbatty otandastar!

Barshanyzdy mýbarak Ramazan aiynyng keluimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Biyl - sýiikti Otanymyz ýshin erekshe jyl. El tәuelsizdigining 20 jyldyghy. Dәl osy aituly kezende egemen elimiz Islam Yntymaqtastyq úiymynyng tizginin qolgha alyp, qazaqtyng baytaq dalasynyng shejire - tarihy Islammen bite qaynasyp jatqandyghyn dýiim júrtqa pash etude. Osynau mәrtebeli qyzmette elimizge Alla taghaladan  zor abyroy nәsip etuin tileyik.

Býgin  - qasiyetti Orazanyng birinshi kýni.

Allanyng әmirine boyúsynyp, músylmannyng bes paryzynyng biri  - oraza tútyp, niyet etken barsha din qaryndas júrtqa oraza qabyl bolsyn aitamyz!

Qúday uә tәbәrәkә-taghala qúlshylyqtarynyzdy, niyetteriniz ben tilekterinizdi qabyl etsin! Ár kýngi orazada halqymyzdyng amandyghyn, memleketimizding býtindigin, el men jerding baquatty bolyp, Alash úrpaghynyng danqy asqaqtauyn tileyik.

«Abay-aqparat»

Qasiyetti Ramazan qútty bolsyn!

2011 jyldyng 1 tamyzy - qasiyetti Ramazan aiynyng birinshi kýni

Qúrmetti músylman bauyrlar, qymbatty otandastar!

Barshanyzdy mýbarak Ramazan aiynyng keluimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Biyl - sýiikti Otanymyz ýshin erekshe jyl. El tәuelsizdigining 20 jyldyghy. Dәl osy aituly kezende egemen elimiz Islam Yntymaqtastyq úiymynyng tizginin qolgha alyp, qazaqtyng baytaq dalasynyng shejire - tarihy Islammen bite qaynasyp jatqandyghyn dýiim júrtqa pash etude. Osynau mәrtebeli qyzmette elimizge Alla taghaladan  zor abyroy nәsip etuin tileyik.

Ramazan - on eki aidyng súltany, berekeli de keshirimi mol ai. Búl aidyng basty ereksheligi Alla taghala islamnyng bes paryzynyng biri bolghan orazany osy aida ústaudy  paryz etti. Ekinshiden adamzat balasyn tura jolgha baghyttaytyn, aqiqat pen jalghandy, sauap pen kýnә arasyndaghy paryqty aiqyndap beretin qasiyetti Qúran osy aida týsirildi. Sondyqtan búl aida oqylghan Qúran ayattarynyng sauaby, atqarghan izgi is-amaldardyng sauaby ózge ailargha qaraghanda eselep artady. Qúdsy hadiste Alla taghala bylay deydi: «Oraza tek Men ýshin. Onyng syiyn (sauabyn) Ózim ghana beremin. Óitkeni, pende Men ýshin shaquat qalauy men iship-jeuden bas tartty». Ýshinshiden myng aidan da qayyrly Qadir týnining osy aida oryn aluy da Jaratushynyng pendesine tartuy .

Ramazan aiynda oraza ústau - músylman adamnyng moynyndaghy bes paryzdyng biri. Qasiyetti Qúranda: «Ey, iman keltirgender! Senderden búrynghylargha paryz etilgendey taqualyqqa jetulering ýshin oraza ústau senderge de paryz etildi» («Baqara» sýresi, 183-ayat) - dep búirylghan. Áriyne búrynghy ótken payghambarlardyng ýmbetteri de óz kezeginde oraza ústap ótken. Hadiys-sharifte: «Islam bes tirekke negizdelgen: Alladan basqa eshbir qúday joqtyghyna jәne Múhammed Onyng elshisi ekenine kuәlik beru, namaz oqu, zeket beru, qajylyq jәne ramazanda oraza tútu»,- dep oraza ústau islamnyng shartynan ekendigin bildirse, myna hadiste: «Kimde-kim shyn kónilmen ilanyp, kәmil imanmen, sauabyn Alla taghaladan kýtip, Ramazan orazasyn ústaytyn bolsa, onyng ótken kýnәlary keshiriledi», dey kele orazanyng úlyq ghibadat ekendigin sýiinshileydi. Demek, pendelikpen istegen kemshilik - qatelikterge ókinip, tәubagha kelip, sauabyn Alla taghaladan ýmit ete oraza ústau - barsha jamandyqtargha keshirim bolary shýbәsiz. Kýnәsiz adam bolmaytyndyghyn eskersek, oraza aiy sol ótken kýnәlardyng keshiriluine sebep bolmaq, bauyrlar!

Oraza ústaghan kisige beriletin sauapty tilmen aityp jetkizu de, sipattau da mýmkin emes. Ramazan aiy tek orazanyng sauabyna keneletin emes, kýnәlardyng da keshiriletin keshirim aiy. Jaratqan Alla oraza ústaghandardy kóz kórmegen, qúlaq estimegen jәne adamzat qiyaly jetpeytin jaqsylyghymen marapattaydy.

Adam pendelikpen ózge qúlshylyqty kórer kózge, ataq, abyroy ýshin jasauy mýmkin. Alayda orazany kórer kózge, riyalyqpen túta almaydy. Orazany Allagha shyn sengen músylman ghana ústaydy.

Alayda, oraza tek tannyng atysynan kýnning batysyna deyin nәr tatpau ghana emes. Oraza - ruhtyng azyghy, tәnning shipasy. Ol densaulyqty sauyqtyru arqyly tәndi ruhany tazartady. Ardaqty Payghambarymyz (s.gh.s.): «Oraza ústandar, densaulyqtaryng jaqsy bolady»,- dep tekten tek aitpaghan. Oraza - músylman ýshin ýlken sabyr mektebi. Auzy bekituli jan әdep bilmes pendelerding ózine jasaghan keybir oghash is-әreketterin kórip, túrpayy sózderin estise de: «Men orazamyn» degen bir auyz sózben nәpsisine toqtau salyp, sabyrgha keledi. Al, sabyrlylyqtyng syiy - jәnnat.

Ramazan aiynda qúlshylyghyn arttyrghan músylmannyng әrbir jasaghan is- әreketterine eselep sauap jazylyp, rizyq-nesibesi artady. Kimde-kim oraza ústaghangha auz ashtyrsa, onyng kýnәlary keshirilip, oraza ústaghannyng sauabynday sauap alady, odan oraza ústaushynyng sauaby kemimeydi. Birde sahabalar ardaqty Elshige (s.gh.s.) kelip: «Ua, Allanyng Elshisi! Bizding әrbirimizding oraza ústaghandy tamaqtandyrugha shamamyz jete bermeydi» - degende Alla Elshisi (s.gh.s.): «Alla taghala eng bolmasa bir týiir qúrma, tipti bir úrttam sumen bolsa da qamqorlyq jasaghangha sauabyn beredi ...» - degen.

Sondyqtan kedey-gharipterdi bir kýn bolsa da toyyndyryp, qarausyz qalghan mýsәpirlerding janynan tabylsaq, Alla taghalanyng sheksiz raqymyna bólenerimiz haq.

Osy tústa, elimizdegi barsha kәsipker azamattardy osynday úlyq Ramazan aiynda beriletin mol sauap ýshin ózgege qol úshyn sozyp, qayyrymdylyq jasaugha, iygi is-sharalardy meylinshe kóbirek atqarugha shaqyramyn. Júrtymyz qasiyetti aida Alla taghalanyng ashuy men qaharyn tudyrugha sebepshi araq-sharaptan, sharighatymyz tyiym salghan basqa da haram is-әreketterden aulaq bolsa degen tilegim bar. Meyramhanalar men jiyn-toylarda ishkilikting eshbir týri ishilmese, dýkenderde satylmasa.

Sóz sonynda aitarym, orazanyng jyldan jylgha on kýnge keyin shegeriluine  baylanysty biyl tamyzdyng alghashqy kýnderinen bastalyp, ystiq aptapqa túspa-tús kelmek. Búl óz kezeginde músylman jamaghatynyng tózimdiligi men sabyrlylyghyna synaq ispetti. Shildening aptap ystyghynda auyz bekitsek, Payghambarymyz (s.gh.s.) sýiinshilegendey jәnnattaghy «Rayyan» qaqpasynyng esigin ashuymyzgha septigin tiygizer, inshallah!

Qúrmetti әleumet!

Barshanyzgha taufiyqty ghúmyr tileymin. Niyetteriniz qabyl, múrattarynyz asyl bolsyn! Jýzderinizge núr, jýrekterinizge iman shuaghy úyalay bergey! Júrtymyz tynysh, Otanymyz aman, tәuelsiz elimizding mәrtebesi asqaqtap, yntymaghymyz jarasyp, Alla taghalanyng qút-berekesi dary bergey!

 

Sheyh Ábsattar qajy Derbisәli,

Qazaqstan músylmandary

diny basqarmasy men Orta Aziya

mýftiyler kenesining tóraghasy, Bas mýfty

«muftyat.kz» sayty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1387
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 659
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 841