Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 6621 0 pikir 1 Tamyz, 2011 saghat 10:09

Duman Anash. Kýndiz kýn, týnde ay sýigen aru Alakól

Suretterdi týsirgen -  Samat Qúsayyn

Úly babalarymyzdyng amanaty  - Alashtyng alyp dalasy. Osynau  úly dalanyng ónirine taqqan әsem әshekeydey, qazaqtyng úrpaq kóshin qas súlu Túmar hanymnyng túmasynan bastau alyp, mynjyldyqtargha aparatyn Alashtyng arularynyng qos búrymy men sholpysynday synghyrlaghan Atamekenning ózen-kólderi keshegi «qara qazan, sary balanyn» qamy ýshin qan tókken ata-babamyzdyng janarynan tamghan jastay; móldirgen aina kólder men túnyghy shayqalmaghan ózender tarihy men orasan zor jan shipasyn tanyp, bildik pe? Endeshe, «Abay.kz» portaly «Qazaqtyng ózen-kólderi» degen jalpy ataumen úlanghayyr dala tósindegi әrbir kól men ózen jayly maghúlmatqa toly maqalalar úsynyp otyrmaq niyette.

Betashar  ataqty Alakól jayly syr.

«Abay-aqparat»

Duman Anash. Kýndiz kýn, týnde ay sýigen aru Alakól

(Joljazba)

Álqissa. Ilkide jer-dýniyening su tolghan qazanshúqyryn týgel adaqtap shyqqan jihankez bar edi ghoy. Álgi.. IYә, sol - Jak Iv Kusto. Sol «múhittyng atasy» atanghan Kustonyz qazaqtyng sar dalasynyng bir shetinde jatqan Alakóldi kórgende kózi jaynap, kýnge totyqqan jýzin alaqanymen kólbeylep túryp «qasiyet qonghan jer eken» degen desedi... Shamasy, kólding san qúbylghan aidyny men móldirligine tamsansa kerek.

Suretterdi týsirgen -  Samat Qúsayyn

Úly babalarymyzdyng amanaty  - Alashtyng alyp dalasy. Osynau  úly dalanyng ónirine taqqan әsem әshekeydey, qazaqtyng úrpaq kóshin qas súlu Túmar hanymnyng túmasynan bastau alyp, mynjyldyqtargha aparatyn Alashtyng arularynyng qos búrymy men sholpysynday synghyrlaghan Atamekenning ózen-kólderi keshegi «qara qazan, sary balanyn» qamy ýshin qan tókken ata-babamyzdyng janarynan tamghan jastay; móldirgen aina kólder men túnyghy shayqalmaghan ózender tarihy men orasan zor jan shipasyn tanyp, bildik pe? Endeshe, «Abay.kz» portaly «Qazaqtyng ózen-kólderi» degen jalpy ataumen úlanghayyr dala tósindegi әrbir kól men ózen jayly maghúlmatqa toly maqalalar úsynyp otyrmaq niyette.

Betashar  ataqty Alakól jayly syr.

«Abay-aqparat»

Duman Anash. Kýndiz kýn, týnde ay sýigen aru Alakól

(Joljazba)

Álqissa. Ilkide jer-dýniyening su tolghan qazanshúqyryn týgel adaqtap shyqqan jihankez bar edi ghoy. Álgi.. IYә, sol - Jak Iv Kusto. Sol «múhittyng atasy» atanghan Kustonyz qazaqtyng sar dalasynyng bir shetinde jatqan Alakóldi kórgende kózi jaynap, kýnge totyqqan jýzin alaqanymen kólbeylep túryp «qasiyet qonghan jer eken» degen desedi... Shamasy, kólding san qúbylghan aidyny men móldirligine tamsansa kerek.

Alakól turaly anyz kóp. Kustonyzdy qaydam, biz ýshin Alakól «Hanbatyr» - Qabanbaydyng tughan, ósken hәm bes jaraq asynghan qolyn bastap týn qatpay qorghaghan qasiyetti ólkesi. Alakólding kýn enkeyer batys betkeyinde Toqta atty tau bar. Osy zanghardyng esimine baylanysty da el ishinde týrli әpsana bar. Mәselen, búl atau Edilden Emilge (Emil - Alakólge qúyatyn ózen, red.) deyin el kezgen, jer tanyghan Asan babanyng jelmaya ýstinde asa tayaghyn siltep qap «Toqta!» dep qalghanynan qalghan sóz deydi. Al, bala kezimizde oqyghan Qytayda jaryq kórgen Qabanbay batyr turaly bir kitapta (avtoryn úmytyp otyrmyn) batyrdyng aghasyn qalmaqtar nayzagha týirep ketken kezinde osy taudyng bir angharynda qalghany jazylady. Aghasyn izdep shyqqan Qabanbaydy kórip qalghan shalajansar aghasy «Toqta!» dep dauystaghanynan tau da osy ataugha ie bolypty deydi.

IYә, jaudy týre quyp, ailap kiygen sauytyn sheship, sarbazdar jan shaqyrghan kól ghoy búl. Tili joq demeseng tauarihtan talay syrdy aqtarar edi. Óitkeni, Asan qayghy Alakóldi kórgende «Qazaqqa qút bolarlyq meken, biraq úrystyng iysi shyghyp túr eken» depti. Shyndyghynda, jonghar men shýrshit shapqanda qazaq qayda sabylghanyn bilmegen jortuyldy kezeng osy ólkeden bastalghan. Týstiginde Jonghar qaqpasynyng túrghanynyng ózi oiymyzdyng onsha adaspaghanyn kórsetse kerek. Tipti, әlemdegi eng qysqa soghys atanghan ýsh kýnge sozylghan KSRO men Qytayday eki alyptyng alpysynshy jyldardaghy qaqtyghysy da Alakólding ontýstigindegi Jalanashkól ónirinde oryn aldy. Áulie de bilip aitady ghoy deysing osyndayda.

Álbette, qazaqtyng Kókshetauy, Altayy, Alatauy, Bayanólkesi, Kaspiyi qanday qasiyetti bolsa, Alakól de sonday kie daryghan jer. Keshegi babalardyng kýn attan týspey, týn úiyqtamay jýrgenining arqasynda Alakól qazaqtyng ózine qaldy.

Kólding shyghysy shekaralyq aimaq. On shaqyrymgha jetpey Qytay túr. Áulie aitqan zaman ótken shyghar, layym endi beybit ómir bolghay. Áytpese, batysqa barghan, Almatygha engen qytaydyng ekonomikalyq mýddesi Alakólge әli kóz qyryn salmady deu beker. Qúryq boylamaytyn qulyq qazekene ghana tәn emes.

Sondyqtan da, Antaliya asyp, Qyrym kezetin, Bodrumgha býiregi búryp túratyn qazaq qaltasyndaghy qarjysyn shet elge qúiyp otyr. Osyndayda qazaq kәsipkerleri Alakólge kelse deysin, shirkin.

Ángimemizdi әriden bastap otyrghanymyzdyng da sebebi sol - búl ólke әli de strategiyalyq aimaq bolyp qala beredi. Sondyqtan, Alakólge keshendi turistik baghdarlama kerek. Búl turaly keyinirek.

Qalanyng asfalit erigen, kólik gazyna tolghan qapyryghynan qútylmaq bolyp bir top «aqshamdyqtar» jolgha shyqtyq. Tilshiler - Áygerim Sauytbekova, Jandos Baydilda, men jәne búrynghy «aqshamdyq», qazir Astanadan shyghatyn «Halyq sózi» gazetining tilshisi Ásiya Baghdәuletqyzy, fototilshimiz Samat Qúsayynov bar, «Baraholkanyn» «Sәlem» avtobeketinen jýretin kommersiyalyq avtobustarynan әreng degende oryn tauyp, Alakóldi betke alghanbyz. Jazdyng kýninde jolaushy kóp.

«Jol múraty - jetu». Besinge jaqyn kólikke otyrghan biz ertengilik úiqydan oyanyp, sharshanqy keyipke kelgende Alakólding aidyny da kóz aldymyzda jarq ete qaldy. Aptyqqan kónil avtobustyng aryny men úzaq jýris úryp tastaghan jolsoqty kýiimizdi lezde úmyttyryp jiberdi. 16 saghatta jetippiz.

Osy ónirding tumasy bolghandyqtan el men jerdi әriptesterime tanystyryp kelemin. Áriyne, әriptesterimning sharshanqy keypinen-aq Alakóldi keshendi turistik ortalyq retinde damytu ýshin eng aldymen jol mәselesi túrghanyn úghugha bolady.

Jalpy, Alakól Almaty jәne Shyghys Qazaqstan oblystarynyng týiisken túsynda jatyr. Ghylymy zertteuler nәtiyjesinde jәne el tanymy da Alakólding shyghys jaghy emge shipaly, suy dәru ekenin kórsetip bergen. Sondyqtan, kólding Taldyqorghannyng Ýsharal qalasy jaghyna emes, alys ta bolsa arghy jaghaluyna bet alghanbyz.

Kólding búl jaghynda Úrjar audanyna tiyesili Qarabúlaq, Jarbúlaq auyldary oryn tepken. Toqsanynshy jyldary jýgizilgen ontaylandyru kezinde Taskesken, Úrjar, Maqanshy audandaryn biriktirgen bolatyn. Shet aimaq bolghandyqtan halyqtyng kópshiligi audan ortalyghyna, qalalargha qonys audarghan. Búryn dýrkirep túrghan mal jәne egin sharuashylyghymen shúghyldanatyn auyldardyng túrghyny qazir siyrep-aq qalghanyn jasyrmaymyz. Bala kezimizde alghashqy әskery dayyndyq pәnin jýrgizetin agha leytenant Serik esimdi azamat auyldyng halqy jappay qalagha kóship jatqanyn ýnemi aityp, qynjyla beretin. Sol azamattyng sózine endi boylay bastaghandaymyz. Shekaralyq aimaq bolghandyqtan strategiyalyq ónir retinde búl ólkege memleket tarapynan mәn berilui kerek.

Ol ýshin ýlken turistik mýmkindikter bar. Turizmning basty talaby - qyzmet kórsetu. Zamanauy tilmen aitqanda - serviys. Servisting basy - jol. Myng shaqyrymdyq jol qoghamdyq kólikpen jýrgen jangha alys. Áriyne, jýrgizushilerding aituynsha, 18 - 16 saghat jol uaqytyn 5 - 6 saghatqa deyin qysqartugha bolady. Ol ýshin jol ainaday bolu kerek. Jәne bir aita keterligi, Úrjardyng túsynan Baqty kedenine deyin Úly Jibek jolyn janghyrtu baghdarlamasy ayasynda jol qúrylysy jýrgizilip jatyr. Osy joldyng bir jaq qiysynda túrghan Maqanshy - Alakól tas jolynyng qayta salynyp jatqanyn kórdik. Biz ainalma jolmen jýrip, shangha kómilsek te, keler jyldary jol mәselesining retteletine sәl de bolsa kóz jetkizip, ishimiz jylyp qaldy.

Endigi bir mәsele, tas joldan bólek temir jol men әue qatynasy turaly. Úrjardan Semey men Óskemen qalalaryna qatynaytyn әue joly bar. Osyghan Almaty men Astanany da qosu kerek siyaqty. Úrjargha úshaqpen kelgen jolaushy bir jarym saghatta Alakólge jetuine mýmkindik bar. Al, qazir kólding bazarly ortasy bolyp otyrghan Jarbúlaq auylynda (qazirgi Qabanbay selolyq okrugi) búryn «Kukuruzniyk» úshaghy úshyp túratyn. Tehnologiya qaryshtap damyp otyrghan uaqytta hәm әleumettik-ekonomikalyq damuy jaghynan algha basyp kele jatqan Qazaqstanda jolaushylar jol azabyn keshui tiyis emes. Sondyqtan, jenil úshaqtar qatynasyn Alakólge jazghy mausymgha uaqytsha qoysa da avtobusty auyrsynatyn adamdar Alakólge әp-sәtte keler edi. Yaghni, әue jolynyng jazghy turistik mausymyn ashu qajet.

Sonymen qatar, temir jol kólding batys betkeyin jaghalap Dostyq keden beketine barady. Jolynda Alakólmen etene «qonghan» Jalanashkól bar. Kópshilik jolaushylar osy baghyt arqyly qatynaydy. Biraq, Jalanashkólmen aradaghy jol óte nashar. Adamnyng qolqasy týsip qala jazdaydy. Osy aragha temir jol qúrylysyn jýrgizse, búdan budjet kóp shyghyn shege qoymaydy. Jәne búl óte paydagha asar edi. Qazir Qyrghyzstandaghy sayasiy-әleumettik túraqsyzdyq Ystyqkólge sabylatyn almatylyqtardyng jolyn kesip tastaghanday. Onyng ýstine Ystyqkólge baratyn jol úzaqtyghy da Alakólmen shamalas. Tek Alakólge keletin joldy ontaylandyru kerek. Jalanashkól men Aqtoghay stansasy aralyghyn kólding shyghys jaghalauy arqyly jalghasa shoyyn joldyng turistik jelisi payda bolar edi. Búl - almatylyqtargha ghana emes, astanalyqtargha, qaraghandylyqtargha da, t.b. jenil tiyer edi. Jәne el qazynasy da tolady, kәsipkerlikting de kózi ashylady, adam da tynyghady, qysqasy, shet elding turistik nysandaryna qúiylatyn qarjy Qazaqstannyng ózinde qalady. Alakólge ózimizden góri ózgeler qúshtar. Ásirese, Reseydin, Tomsk, Omsk, Novosibir qalasynan keletin orystar kóp.

Alakólde qazir demalys ýileri óte kóp. Jәne aqshasy da qoljetimdi. Sonday-aq, kóniliniz qalaghan dәrejede jәili, qolayly demalys ýilerin tandauynyzgha bolady. Yaghni, «kórpenizge qaray kósilesiz». Mәselen, tәuligi 3 myng tengeden bastap 45-50 myng tengege deyin túratyn qonaq ýiler demalushylargha qyzmet kórsetedi. Onyng ýstine, kólden bes-alty shaqyrym jerde «Barlyq Arasan» sanatoriyi bar. Onda jýrek suy, kóz suy, asqazan suy degen ystyq qaynarlar janynyzdy jadyratady, tәninizge shipa. Emdelushilerge taptyrmaytyn jer. Kólge de týsesiz. Ystyq sugha da emdelesiz.

Bir qynjylarlyghy kól jaghalay qonghan demalys ýileri әu bastaghy naryqtyq kezende eshqanday sәulettik josparsyz salynyp, en jayylyp ketken. Jabayy sauda etek alghan.

Iri, әsem oteliderding barlyghy qazaqstandyq oligarhtargha tiyesili bolghandyqtan hәm baghasy aspandap túrghandyqtan bos túrady dese de bolady. Al, qoljetimdi qonaq ýiler óte kóp. Sonysyna qaray súranys ta kóp. Mәselen, 3 - 5 myng tenge aralyghyndaghy qonaq ýilerge jatqynyz keler bolsa, múnda shomylu mausymynyng qyzghan kezinde tipten oryn bolmaydy. Múny biz jatqan «Arlan» demalys ýiining qojayyny Aybas agha aitty.

Osy rette oy keledi. Ágәraki, Alakóldi jana turistik damytu ortalyghy retinde qayta qúru baghdarlamasy qolgha alynar bolsa, onyng Qarabúlaq auyly jaghyndaghy bos jatqan jaghalauyn iygerudi bastau kerek. Yaghni, búl jana demalys aimaghy retinde memlekettik josparmen, sәulettik qúrylys talaptarymen jýzege asuy tiyis. Ol ýshin osy auyl janynan 5-6 shaqyrymdyq jol salynuy tiyis. Kәsipkerlerge bólinetin jerlerge salynatyn demalys, sauda nysandaryna qadaghalau qoyyluy kerek. Ýsh júldyzdy qonaq ýiler kóptep salynuy tiyis. Búl bir jaghynan demalushylargha jaghday jasap, olardyng qyzyghushylyghyn oyatady. Jәne qoljetimdi әri qolayly, jәili bolmaq. Býginde Jarbúlaq auyly túsyndaghy jaghalau iyin tiresken demalushylargha tolyp ketedi. Búl da belgili dәrejede kelushilerding kóp ekenin kórsetse kerek. Yaghni, Qarabúlaq auyly túsyndaghy jaghalau iygeriler bolsa, onda jana turistik keshen boy kóteriler bolsa, Jarbúlaq túsyndaghy jaghalaudaghy qysym azayar edi. Jaghalaudan bólek qonaq ýiler kesheninde kórnekti hauyzdar salynsa, tipti útymdy. Sonda Antaliyanyz ben Haynanynyzdan Alakólding kem bolmasy anyq.

Kólding jaghasynda jenil-jelpi qúrylys materialdarynan ildәlap salghan qaptaghan demalys ýilerinen ózge qazaqtyng aqshanqan kiyiz ýii de kóp. Irkes-tirkes túrghandyqtan keybir jerlerde tazalyq mәselesi jolgha qoyylmaghan. Búghan kelushiler de jýrdim-bardym qaraydy. Mәselen, keshke ymyrt ýiirile adamdardan bosaghan jaghalau túrmystyq qaldyqtargha tolyp qalady.

Osydan on-on bes jyl búryn bir enkish keyuana kól jaghalay býkil demalushylarmen sóilesip jýretin. Kәrilik mendegen jergilikti әjeni jylda kóretinmin. Tanymaytyndar «shalyq» dep oilauy kәdik. Tipti de olay emes. «Alakólding kiyesi bar. «Bismillә» dep shomylyndar. Qabanbay atalaryng jýrgen jer. Tazalyq saqtandar» degen sózin ýnemi aitatyn. Keler jyly kórseniz de sol sózin qaytalap aityp ketetin. Aqsha dәmetip túrghan shyghar dep ústatsanyz almaytyn, dәm úsynsanyz ghana maqúl kóretin. Oilap otyrsam, sol keyuanadan keyin kólding jaghasy әp-sәtte tazaryp qalatyn. Biyl sol әje kórinbedi. Kól de jaghasyna qoqys tastaghandargha ashulanghanday qúrlyqqa entelep, arnasy tolyp keledi.

Jalpy, Alakólding bir qasiyeti eshqashan lastanbaydy. Ishimdik iship, qúmyrasyn su ortasyna atqandargha da «pysqyrmaydy». Miyneralgha asa bay túzdy kól bótelkening synyqtarynyng jýzin múqap, móldir tas siyaqty qyp tastaydy. Yaghni, kólding adamdargha jany ashidy. Jaghada qalghan býkil qoqys ta su týbine ketpeydi. Asau tolqyndar jaghany tabighy jolmen tazalap tastaydy. Ónirge belgili Ebi jeli Alakóldi adamdardyng qolymen lastanudan saqtap túr dese de bolady. Sondyqtan da, kólding janashyrlyghyna janashyrlyqpen jauap qatu kerek qoy.

Alakólding eng ghajap qúsy - relikti shaghala. Búl turaly Múhannyn, Múhtar Áuezovting úly Ernar Áuezov ýlken ocherk jazghan kezinde. Ol on jyl qatarynan qúramynda bolghan ekspedisiyanyng zertteuining nәtiyjesinde shaghyn ghana shaghalanyng býkil tirshiligin ghajap ghylymiy-әdeby tilmen oqyrmandaryna úsyna bildi. Bir qyzyghy osy júdyryqtay súlu shaghala әlemde eki jerde ghana meken etedi eken. Búl da Alakólding bir qasiyeti.

Bir kezderi qazaqtyng kórnekti jazushysy Qabdesh Júmadilovterdi әdebiyetke baulyghan, әigili «Qylmysty» jazghan Qajyghúmar Shabdanúlymen dos bolghan Jabayyl Beysenov, sonday-aq Ayjaryq Abylqasymov syndy әdebiyetsýier qauymgha jaqsy tanys jergilikti aqyndar Alakólding súlulyghyna tamsanyp, talay jyr jazdy.

«Túnyqta túnyq bar ma eken-au túnyghynday,

Sharq úrghan shaghalang da bir úlynday.

Bir silkip búrqyratyp Araltóbe,

Arqana tastay salghan búrymynday», - deydi Ayjaryq aqyn.

Jyr demekshi, daryndy jas Estay Álekeevting sózine jazylghan mynaday bir әn bar eken:

«Alakól tamsanamyn kelbetine,

Ózindey jer bar ma eken jer betinde.

Qabanbay babamyzdyng ruhy bolyp,

Tolqynyng tolqyp jatyr terbetile...»

Múny «Aytúmar» atty eki qyzdan qúralghan top nәshine keltirip oryndap jýr.

Alakól - óte kelbetti, tabighy reliefi súlu qazanshúqyrgha jatady. Oghan batys jaghalauyndaghy Toqta tauy, shyghysyndaghy Barlyq jotasy, týstik shyghysyndaghy Jonghar Alatauy, sol jaghyndaghy múnartqan Tarbaghatay jotasy, sonday-aq, jergilikti júrt «Aral tóbe» ataytyn ortasyndaghy araldar airyqsha әr beredi. Sondyqtan, ony әnge qospau, ol turaly jyr jazbau mýmkin emes. Osy sebepti, Alakóldi damytudyng taghy bir jobasy retinde múnda respublikalyq dengeyde jyr mýshәiralaryn, muzyka, әn festivalidaryn úiymdastyru, sporttyq jarystardy ótkizu qajet.

Jyl sayyn kól jaghasynan Parlament Mәjilisining deputaty Núrtay Sabilyanov, Almaty qalalyq Mәslihatynyng deputaty Qúsman Shalabaev, kórnekti kýishi, sazger Seken Túrysbekov, әigili baluan Dәulet Túrlyhanov, t.b. osy ónirding elge belgili azamattaryn kórip jýremin. Osy azamattar әlgi sharalargha úiytqy bolsa, qúba-qúp. Elge jaqyndyq degen de osy ghoy. Áytpese, olarda shet el asatyn, ózge júrtqa shashatyn qarjy joq emes, bar...

Jalpy, Alakól - emdik qasiyeti óte mol aghynsyz su qoymasy. Múndaghy Arqanyng quang dalasyndaghy qúrghaq aua teniz betindegi dymqyl auamen aralasyp jaghasyndaghy adamgha jaghymdy әser beredi. Kól suy da miyneraldy resurstargha, yodqa, túzgha, himiyalyq elementterge bay bolghandyqtan, sudyng densaulyqqa paydasy meisinada dәleldengen. Bir zamandarda Jibek jolynyng keruenderi de kól jaghasyn basyp ótkendikten, onyng suy men auasy úzaq joldan nauqas mendegen adamdardyng densaulyghyn qúr attay qylyp, emdep jiberetindigi erte kezden bayqalghan. Kenes kezinde Alakólde Gharyshkerler ýii júmys istedi. Onda tek kenestik gharyshkerler ghana emes, basqa kapitalistik alpauyt elderding de kókten oralghan úshqyshtary boyyndaghy radiasiyadan osy kólde demalu arqyly arylatyn. Kól jaghasy qústar men ósimdik dýniyesine bay. Kóp zamandar qaladan qashyqta boluyna baylanysty әri qatang tabighat kólding faunasyn turisterden saqtaghan bolatyn. Býginde olay emes. Sondyqtan, turizmdi damytumen birge onyng ekologiyalyq túrghyda qorghaluyna da manyz berilui shart.

Mәselen, búrnaghy jyldary osy kólden aulanghan qarabalyqtan dәm tatqanymyz bar. Bir qúlash bolatyn osy balyqtyng týrin keyingi jyldary súrastyrsam, joghalyp ketipti. Augha týspeydi desti. Yaghni, balyqtyng bir týri joyylyp ketti. Al, onyng bir ózi qazan toltyrghanymen qoymay, dәmi til ýiirerlik bolatyn.

Alakól - ókimetting jarylqauynan alys qalghan týkpirdegi eki auyl - Qarabúlaq pen Jarbúlaq túrghyndarynyng yrzyghy desek bolady. Eki auyldyng qol jetkizgen azamattary kól jaghasynan demalys ýilerin, dýkender, monsha ashyp kәsibin dóngeletse, qoly jetpegenderi sonda jazghy mausymda júmys istep, bala-shagha asyraydy. Auyl әielderi pisirgen nanyn, bәlishin, pistesin 3-4 shaqyrymgha sozylyp jatqan jaghany jalyqpay aralap, jayau jýrip satady. Bazarda otyryp, sauda jasaytyn qauym bir bólek. Al, auyldaghy aghayyn ashana men dәmhanalargha qajetti qoylaryn, kókónisterin әkelip ótkizedi. Tipti, auyldyng qarasiraq balalaryna deyin kól jaghasynda tyrbanyp enbek etedi. Olar jaghalaudan 1-2 shaqyrym qashyqta, qamys qopalarynyng týbinde jatqan qara, aq balshyqty qúmyragha toltyryp alyp, jaghalauda kýnge qyzdyrynyp jatqandargha 50-100 tengege satady. Al, búl balshyghynyz qúyan, buyn aurularyna taptyrmas em.

Sonymen birge, Alakól - mahabbat mýiisi. Otau kótergen auyl jastary Alakól jaghasynda seyil qúrady. Úly tenizden bata súraydy. Alakól de aqjarma tolqyndarymen aq jol tilegendey kýn úyasyna qonar qyzyl inirde aqyryn terbeledi.

Key ghalymdar kólding atauy kóne týrkiler zamanyndaghy «Úly kól», «Tauly kól» degen ataulardan shyqqanyn aitady. Bir kezdegi atauy IYtishpes bolghan. Asa túzdylyghyna oray aitylsa kerek. Monghol shapqynshylyghy kezinde «Týrge Núr» atalypty. Búl monghol tilinen audarghanda «Kópir kól» degendi bildiredi eken. Ensiklopediyalarda «Alaqtakól», «Alateniz», «Alaqta» syndy ataulary bolghany da aitylady. Qalay atalsa da, býgingi Alakól shyn mәninde qoy kók bolyp, keybir jerlerinde kógildir jolaqtarymen, jaghagha taman sarghyshtanyp, týrli týske enip qúbylyp, kóz jauyn alyp túrady.

IYә, Alakólde shomylsanyz ajarynyz kiredi!

Almaty - Alakól - Almaty

«Almaty aqshamy», 84, 2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2138
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 933
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1133