Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2840 0 pikir 1 Tamyz, 2011 saghat 10:33

Ásel Qajiyeva. «Memlekettik tildi damytu institutynyn» qazaq tilin ýiretu jýiesi

Memlekettik tildi damytu institutynda kursqa kelgen tyndaushylardan aldymen dengey anyqtaytyn elektrondy baghdarlama arqyly test alynady. Test arqyly tyndaushylardyng birden qay dengeyden bastap oqityndyghy anyqtalady (bastauysh dengey, jalghastyrushy dengey, terendetilgen dengey).Test elu súraqtan túrady: jiyrma bes súraqqa deyin dúrys jauap berse - bastauysh dengey, qyryq bes súraqqa deyin dúrys jauap berse - jalghastyrushy dengey, qyryq besten joghary jinaghandar - terendetilgen dengeydi oqityn bolady.
Memlekettik tildi oqytu kursy ýsh dengeyli (bastauysh, jalghastyrushy, terendetilgen), әrqaysysy 70 saghattan túratyn baghdarlamamen seminar týrinde modulidik taqyryptar boyynsha jýrgiziledi. Ár moduli leksikalyq jәne grammatikalyq taqyryptardy qamtidy. Taqyrypqa sәikes mәtinder men jattyghu júmystary, dialogtar beriledi. Oqu barysynda әr dengeyding tyndaushylarynan aralyq testi alynady. Sol arqyly ýirenushilerding materialdy qalay mengerip jatqandyghy anyqtalady. Aralyq test bes núsqadan, әr núsqa otyz súraqtan túrady. Jinaghan úpay sany jiyrma besten joghary bolsa, onda ol tyndaushylar ótken taqyrypty jaqsy mengergendigin, al úpay sany odan az bolsa, atalmysh taqyrypty jetkilikti dengeyde mengermegendigin bildiredi.

Memlekettik tildi damytu institutynda kursqa kelgen tyndaushylardan aldymen dengey anyqtaytyn elektrondy baghdarlama arqyly test alynady. Test arqyly tyndaushylardyng birden qay dengeyden bastap oqityndyghy anyqtalady (bastauysh dengey, jalghastyrushy dengey, terendetilgen dengey).Test elu súraqtan túrady: jiyrma bes súraqqa deyin dúrys jauap berse - bastauysh dengey, qyryq bes súraqqa deyin dúrys jauap berse - jalghastyrushy dengey, qyryq besten joghary jinaghandar - terendetilgen dengeydi oqityn bolady.
Memlekettik tildi oqytu kursy ýsh dengeyli (bastauysh, jalghastyrushy, terendetilgen), әrqaysysy 70 saghattan túratyn baghdarlamamen seminar týrinde modulidik taqyryptar boyynsha jýrgiziledi. Ár moduli leksikalyq jәne grammatikalyq taqyryptardy qamtidy. Taqyrypqa sәikes mәtinder men jattyghu júmystary, dialogtar beriledi. Oqu barysynda әr dengeyding tyndaushylarynan aralyq testi alynady. Sol arqyly ýirenushilerding materialdy qalay mengerip jatqandyghy anyqtalady. Aralyq test bes núsqadan, әr núsqa otyz súraqtan túrady. Jinaghan úpay sany jiyrma besten joghary bolsa, onda ol tyndaushylar ótken taqyrypty jaqsy mengergendigin, al úpay sany odan az bolsa, atalmysh taqyrypty jetkilikti dengeyde mengermegendigin bildiredi.

Bastauysh dengeydegi tyndaushylar mamandyqtaryna say kәsiby tilding ózindik erekshelikterin ýirenedi jәne ony qatynas qúraly retinde paydalana bastaydy. Býgingi kýnning talabyna say, qazaq tilin memlekettik qyzmetshilerge sóileu qúraly retinde emin-erkin mengertip, auyzsha, jazbasha әdet-daghdylaryn qalyptastyrady, esse, oitolghau jazu siyaqty shygharmashylyq júmystardy jýzege asyra bastaydy. Mamandyqqa qatysty kәsiby tilde sóileydi. Bastauysh dengeyde mengeruge tiyisti salalyq baghyttaghy 1000-1500 sózdi júmys barysynda qoldana alatyn bolady. Bastauysh dengeyde mengeriletin taqyryptar: «Últtyq etiyket», «Ózim jәne otbasym», «Mening júmys ornym», «Uaqyt», «As - adamnyng arqauy», «Sauda oryndary», «Túrmystyq qyzmet kórsetu», «Densaulyq - zor baylyq», «Mening otanym - Qazaqstan» jәne t.b.
Jalghastyrushy dengeyde seminar sala qyzmetkerlerine kýndelikti qoghamdyq-әleumettik jәne túrmys-tirshilik qatynasta qoldanugha qajet bilim, bilik daghdyny mengertuge baghyttalghan. Seminardyng mazmúnyna qyzmetkerler kýndelikti qatynasta paydalanugha qajetti qazaq tilining fonetika-intonasiyalyq, leksika-grammatikalyq zandylyqtaryn qamtityn tildik túlghalar beriledi. Sonymen qatar, isqaghazdaryn qazaqsha jýrgizuding ýlgileri men óz salalaryna qatysty termin sózderdi iygeru de kiredi. Mamandyqqa qatysty kәsiby tildi jәne memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizudi, qatynas qaghazdaryn sauatty toltyrudy ýirenedi. Jalghastyrushy dengeyde mengeruge tiyisti salalyq baghyttaghy 1500-2500 terminderdi mengerip shyghady.Jalghastyrushy dengeyde mengeriletin taqyryptar: «Mening qalam», «Bizding mekeme», «Mening mamandyghym», «Isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizu», «Azamattyq qatynastar jónindegi qújattar», «Kәsiby terminder», «Zandy túlgha (mekeme, kәsiporyn, úiym) qúru» jәne t.b.
Terendetilgen dengey memlekettik jәne jergilikti basqaru salasyndaghy memlekettik qyzmetshilerge mamandyqtaryna say memlekettik terminologiya komissiyasynda bekitilgen terminderdi, resmy qújattar tilinde qoldanylatyn túraqty sóz oramdaryn dúrys júmsay aluyna baghyt beredi. Búl dengeyding tyndaushylary kursty ayaqtaghan kezde isqaghazdaryn tolyq mengerip, ózderi sol isqaghaz ýlgilerin sauatty toltyra alatynday dәrejede bolady. Sintaksistik qúrylymdardy qazaq tilining normasyna say qoldanu, óz salasyna qatysty ghylymy stili men termindik birlikterdi mengertu terendetilgen dengeyding basty maqsaty bolyp tabylady. Terendetilgen dengeyde mengeriletin taqyryptar: «Aqparattyq-anyqtamalyq qújattar», «Hat jәne onyng týrleri», «Termin jәne termin jasau», «Qazaq mәdeniyeti». Qazaq tilin qatynas qúraly tili retinde dúrys paydalanudy jәne isqaghazdaryn qazaqsha jýrgizudi sapaly mengergen sala qyzmetkerleri alghan bilimin enbek jolynda kәsibiy-iskeri, kәsibiy-resmy baghytta qoldana alady. Barlyq dengeydegi seminarlar elektrondyq baghdarlamalar men mulitiymedialyq baghdarlamalar qoldanu arqyly oqytylady.
Barlyq dengeydi ayaqtaushylar bitiru testin tapsyruy tiyis. Test bes núsqadan, әr núsqa otyz súraqtan túrady. Bitirushi teste eng jogharghy jiyrma alty úpay jinasa, «óte jaqsy» degen baghamen, jiyrma eki úpay jinasa, «jaqsy» degen, al odan tómen úpay jinasa, «ortasha» degen baghamen kezekti dengeyge ótedi. Al bitirushi on alty úpay jinay almasa, ótken dengeyin qayta oqityn bolady.
Oqytu barysynda qoldanylatyn qorytyndy synaq testileri - ýsh dengeydi de sәtti ayaqtaghan qyzmetshiler arasynda memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizuding biliktilik talaptaryn tolyq mengergenin rastau ýshin ótkiziledi. Ol ýshin tyndaushy 100 úpaydyng keminde jetpisin jinauy shart: 1-bólim grammatika 30 úpay, 2-bólim oqylym 10 úpay, 3-bólim jazylym 20 úpay, 4-bólim audarma 20 úpay, 5-bólim sóilesim 10 úpay, 6-bólim tyndalym 10 úpay.
Topta eng kóbi 12 tyndaushy bolady jәne oqytu barysynda tómendegidey әdebiyetter paydalanylady.

Bastauysh dengey
1. B. QapalbekovTilashar: Metodikalyq qúral (bastauyshqa arnalghan) Almaty, 2009. - 68 bet.
2. N.Q. Múhamadiyeva Kәsiby qazaq tili Almaty, 2006. - I oqu kitaby - 80 bet.
3. G.Q. Dosmambetova, A.D. Seysenova Sәlem! Almaty, 2008. - 218 bet.
4. Qazaq tili (qysqasha grammatikalyq anyqtaghysh) - Almaty, 2010. - 92 bet.
5. A.A. Músabekova Qazaq tili Astana, 2009. - 128 bet.
6. Q. Hasenova, B. Qanatbekova, N. Nayzabekova, Ý. Bekish, S. Ázerbaeva, A. Toqtarbaeva Jattyghular jinaghy Almaty, 2007. - 84 bet.
7. Qazaqsha ýirenemiz (kommunikativtik oqu-oyyn baghdarlamasy) Almaty qalasy Tilderdi damytu basqarmasy Almaty qalasy әkimdigining «Til» oqu-әdistemelik ortalyghy
8. Qazaq tili (bazalyq dengeyge arnalghan elektrondyq oqytu baghdarlamasy) Almaty qalasy Tilderdi damytu basqarmasy Almaty qalasy әkimdigining «Til» oqu-әdistemelik ortalyghy

Jalghastyrushy dengey
1. Qazaqsha-oryssha sózdik: 50 myngha juyq sóz - Almaty, 2008. - 962 bet.
2. Russko-kazahskiy slovari. 1-tom. A-O.  - Almaty, 2007. - 640 bet.
3. Russko-kazahskiy slovari. 2-tom. O-Ya.  - Almaty, 2007. - 640 bet.
4. R. Shәimerdenov, L. Tumanova Bekitilgen terminder sózdigi (Qazaqsha-oryssha/Oryssha-qazaqsha) - Almaty, 2009.
5. R. Qúdaybergenov Tehnikalyq terminder sózdigi: 50 myngha juyq termiyn.Tórt bólim. 1-bólim - Almaty, 2009. - 616 bet.
6. N. Uәliyúly, A. Fazyljanova, Q. Kýderinova, Gh. Ánes Orfografiyalyq sózdik - Almaty, 2007. - 480 bet.
7. A. Iliyasova Oryssha-qazaqsha úiqas sózder - Almaty, 2010. - 320 bet
8. Á. Qajiyeva Test-jinaq (orys auditoriyasyna arnalghan) - Almaty, 2010. - 320 bet

Terendetilgen dengey
1. N.Q. Múhamadiyeva, N.Á. Ýshtemir Qazaq tili orys mektep liysey gimnaziyasy jәne kolledjderinde qazaq tilin terendetip oqugha arnalghan oqulyq - Almaty, 2006. - 140 bet.
2. N. Múhamadiyeva Kәsiby qazaq tili II oqu kitaby - Almaty, 2006
3. B. Qapalbekov Kazahskiy yazyk (grammaticheskiy spravochniyk) -Almaty, 2010
4. Q. Hasenova, B. Qanabekova Jattyghular jinaghy - Almaty,2007
5. Qazaqstan Respublikasynda isqaghazdaryn jýrgizu (memlekettik jәne resmy tilderde isqaghazdaryn jýrgizu ýlgileri) - Almaty, 2008. - 350 bet.
6. Isqaghazdarynyng ýlgileri (jergilikti atqarushy organdardyng qújattary) - Almaty, 2008. - 386 bet.
7. L. Dýisembekova Qazaq tili: Is qaghazdaryn jýrgizu - Almaty, 2010. - 400 bet.
8. Qazaq tilining sinonimder sózdigi - Almaty, 2005. - 720 bet
9. Qazaqsha-oryssha halyqaralyq jәne sayasy sózdik-anyqtamalyq - Astana, 2006. 454 bet
10. Isqaghazdarynyng ýlgileri (jergilikti atqarushy organdardyng qújattary) elektrondy oqulyq.

01.07.2011j

Ásel Qajiyeva
Memlekettik tildi damytu
institutynyng oqytushysy

http://mtdi.kz/kz/makalalar/oku-adistemelik/538

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2131
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 928
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1128