Ghúmyr boyy jazudan basqa tirshiliging bolmasa da, jas úlghay­ghan kezde endigi shekteuli uaqy­tyn­dy meylinshe útymdy payda­lan­ghyng keledi, ózing mәndirek sana­ghan taqyryptardy tónirek­tep, kól­denenge alandamaugha ty­rysa­syn. Áytkenmen, keybir rette búl qaghida búzylady eken. Áldebir derek, әldenedey týiindi mәsele ózimmen birge ketpesin dey­sin. Aytu, arylu – paryz siyaqty. Onyng ýstine, kýmәnsiz aqiqat jaghday bolsa…

Keyinde búrmalanyp, basqa bir arnagha týsip ketken sonday bir anyq – Maghjan esimimen baylanysty syrly әn edi. “Burabay” atalatyn. Álde “Abylay” nemese “Kenesary”. Sirә, әuelgisi.

Ghúmyr boyy jazudan basqa tirshiliging bolmasa da, jas úlghay­ghan kezde endigi shekteuli uaqy­tyn­dy meylinshe útymdy payda­lan­ghyng keledi, ózing mәndirek sana­ghan taqyryptardy tónirek­tep, kól­denenge alandamaugha ty­rysa­syn. Áytkenmen, keybir rette búl qaghida búzylady eken. Áldebir derek, әldenedey týiindi mәsele ózimmen birge ketpesin dey­sin. Aytu, arylu – paryz siyaqty. Onyng ýstine, kýmәnsiz aqiqat jaghday bolsa…

Keyinde búrmalanyp, basqa bir arnagha týsip ketken sonday bir anyq – Maghjan esimimen baylanysty syrly әn edi. “Burabay” atalatyn. Álde “Abylay” nemese “Kenesary”. Sirә, әuelgisi.

Búl ghajayyp әndi alghash ret on bir jasymda estippin. Men auyldyq mektepte 4-klasty bitirgende ýi-ishindik shaghyn toy boldy. 1951 jyl. Sol araq-sharap­syz, әn-jyr, әngime-kenesti otyrysta Iliyas Dәkebaev degen aqsaqal dombyragha qosyp, tolqytyp aitqan edi. Aqsaqal dep otyrmyn, ol kezde qyryqqa jana kelgen. Negizi Qarqaralydan, biraq bizding Shúbartau auda­nyn­da jas kezi, 30-jyl­dardan bastap, orta dәrejeli, әr­qiy­ly qyzmette bolyp, túraqtap qalghan. Er minezdi, seri kisi. Anshy, mergendigi bar. Bizding qartpen airyq­sha syilas. Áueli “Kókjen­detti” aitty. Aqan seri. Sodan song “Burabay”. Odan әri basqa qonaqtar, basqa bir әn-kýiler. Men júrt taraghan song aghadan (múghalim әkem Múqannan) súrap edim. “Maghjan, – dedi. – Sonday bir aqyn bolghan. Aydalyp, atylyp ketken…”

Erjettik. Arada on bes-jiyrma jyl ótsin. Árqiy­ly jaghdayda, onasha qonaqta, jasy ýlken ziyalylar bas qosqanda bayaghy “Burabay” aitylyp qalatyn. Ýnemi emes, ara-túra, ózara senisken, tilektes aghayyn arasynda. Qayda, qashan, týgel eske týsiru mýmkin emes. Tek bir jolghysy ghana jadymda qalypty. Shamasy 60-jyldardyng ekinshi jarymy. Maghjan esimi qayta kóterilip, búl tarapta Qazaq uniyversiyteti, onyng ishinde tatar tekti, qazaq tildi, orystyng ghylym-bilimine jәne jetik professor Hayrolla Mahmúdov bastaghan oqymys­ty-pedagogtar Maghjandy aqtap alugha ýlken әreket jasap, qalamger qauymmen birlesken jiyn-kesh­ter ótkizip, ghylymy jurnalda arnayy maqalalar jariyalap jatqan kez. Mening izgi ústazym professor Beysenbay Kenje­baev­tyng shanyraghynda ýl­ken-kishili shәkirtteri bas qosa qalyppyz. Sonda, Menjamal jengemizding mol dastarqany, әrtarap beybit әngime ýstinde Temirbek Qojakeev dombyra shertip otyryp, Maghjannyng atyn atap túryp, әigili әndi aityp edi. Temkenning jasy bizden kóp ýlken, Bey­se­kem­ning әuel bastan-aq sayasyna alyp, kóp qoldau ja­saghan shәkirtterining biri, keyinde doktor, professor, tumysy Arqadan emes, ontýs­tikten, múny aityp otyr­ghanym, Maghjan әnining tyiym zamannyng ózinde qa­zaq ziyalylary ara­sy­na keninen tarauy. Maghjan әni. Maghjan sózi. Eshkim eshqanday kýmәn keltirgen emes. Jalpy júrtqa jetpese, efirge, sahnagha shyq­pa­sa – ol Maghjan­nyng atyna deyin jabyq jatuy. Aqy­ry, KGB, Ýkimet pen Partiya tarabynan mýlde shy­gha­rugha bolmaydy degen toqtam jasaldy. Ma­gh­jandy aq­ta­maq әreketindegi ziyalylar, basy Hayrolla Mah­múdov bo­lyp sógis estidi, jasqaldy, qaralandy, әi­teuir birshama tynysh zaman, eshkim aidaugha, týrmege týspedi.

Osydan az ghana búryn Sәken, Iliyas, Beyimbetter jariya әdebiyet tarihyna qaytyp oralghan, shygharmalary әuelde birtindep, keyinde týgelimen basylyp, tom-tom bolyp shyghyp jatqan. Sәkenning aqyndyghy ghana emes, sazger әnshiligi de mәlim boldy. Mәselen, “Tau ishinde”. Alayda… Sәkenning “Kókshetau” (nemese “Burabay”) degen әni bar dep eshkim de aitqan joq. Aqyry, qanshama zaman ótip, 80-jyldardyng basy bolsa kerek, ózi de Kókshetaudan shyqqan әdemi әnshi qyzymyz Qapash Qúlysheva bayaghy, bizge, bizden búrynghy ýlkender­ge әbden maghlúm “Burabaydyn” әn-әuezin Sәkenning “Kókshetau” poemasynyng alghashqy shumaqtaryna qosyp, sahnadan aita bastady. Áriyne, birden-aq halyqtyng qúlaghyna jaghyp, kópke tarady. Týp tórkinin biletin júrttyng ózi Maghjan jabyq, basqa sózben bolsa da әni halqyna jete bersin dep bayyptasa kerek. Biz de solay shamalappyz.

Aqyry, Maghjannyng da kózi ashyldy. Júlma­la­saq ta jaryqqa shyghara bastadyq. Bar baghasyn tanymasaq ta, ýlken túlgha ekenin moyyndadyq. Eng bastysy – úly aqynnyng bizge jetken bar múrasy tyiymnan aryldy, halqymen qayta tabysty. Endi әni de ózine oralar dep oilap edik. Joq. Sol beti Sәkenge telinip ketipti.

Osy tayauda ghana (14.VII.2011) búghan anyq kózim jetti. “Kaspionet” degen telearna bar, sheteldik júrt­shylyqqa arnalghan. Sapasy men mәnisine boy­la­may-aq qoyayyn. Biz tarapqa el ishinen erkin jetip jatqan jalghyz aqparat kózi bolghan song ara-túra teledidardyng tetigin búrap qalasyn. Sәken múrasy tónireginde әngime-súhbat jýrip jatyr eken. Bizge oy salghan, osy shaghyn maqalany jazugha týrtki bolghan – sol habarda әrkimder tarabynan әldeneshe ret qaytalanghan bir lepes, “Sәkenning “Kókshetau” әni” degen sóz. Jóppeldeme tekseristep qarasam, osy ja­qynda ghana qúrastyrylyp shyqqan “Qazaqtyng dәs­týr­li 1000 әni” atalatyn muzykalyq ghalamat antologiyada da Sәken atymen jýr. (Búl jolghy oryndaushy – Ramazan Stam­ghaziyev eken.) Yaghni, Maghjan әni resmy týrde Sәken esimimen bar tariyhqa kóshti degen sóz…

Biz búl arada Sәken qalay, Maghjan qalay dep salystyr­maymyz. Mening úghy­mym­da Magh­jan – qay túrghydan alghanda da baqytty adam. Ónerde óz qa­lauy­men jýrdi, qa­la­myn irikpedi, kókirektegi bar za­ryn shygha­ryp ýl­gerdi. El-júr­ty aldyn­daghy, aruaq, qúday aldyn­daghy bar pa­ryzyn arty­ghymen óte­di. Al Sә­ken, qalay ait­sanyz da, trage­diya­lyq túlgha, ýlken da­ryn­dy, ózgeshe minezdi bola túra, búl­ta­laghy men búlgha­laghyn aitpayyq, erkin ghú­myr keshken mýmkindik sheginde, bo­yyn­­daghy ba­ryn sarqa payda­la­nyp, onymen jetkize al­ma­dy. Mәsele búl kisilerding ózin­dik ereksheligi, ara sal­maghyna qatys­syz, әrkim­ning ózine tiyesili múragha iyeligi turasynda. Maghjan – kompozitor emes. Sәken de kompozitor emes. Bizding keyingi aqyn, jazu­shylar­dyng ishinde de әn, kýy shygharghandary bar. Qazaqtyng sóz ónerin ústaghan túlghalargha tәn, ejelden kele jatqan bir erekshelik. “Burabaydan” airyl­ghanymen, Maghjan azaymaydy. “Kókshetaudy” teligenmen, Sәken kóbeymeydi. Búlar­dyng negizgi múrasy – әn-kýy emes. Biraq az ba, kóp pe, әrkimning óz dýniyesi óz atynda bolghany jón.

Biz estigen, bala kezimizden jadymyzgha týigen “Burabaydyn” әn mәtini bylay keletin:

“Arqada jer jetpeydi Burabaygha,

Ejelden qonys bolghan Abylaygha.

Ishinde seksen kólding Burabay bar,

Úqsaydy dóp-dóngelek tughan aigha.

Arqada Burabaygha jer jetpeydi,

Eshbir jer kónildi onday terbetpeydi,

Arqada Burabaygha jer jetpese,

Qazaqta Kenekeme er jetpeydi!”

Biz estimegen, bilmegen tolyghyraq, basqasha bir núsqasy boluy da ghajap emes. Qaytkende de, auyzsha, onda da jabyq-jasyryn taraghan sóz ghoy.

Keyingi bir orayda әn mәtinin Maghjannyng belgili shygharmalarymen salghastyra qaraghanymyz bar. Naq­pa-naq núsqasy joq eken. Terip qúrastyrylghan. Bәl­kim, әuelden-aq Maghjannyng ózi. Zady, keyingi bir tilektes aghayyndar tarabynan. Úmytpastyq ýshin je­nil­detip. Mine, “ Batyr Bayannyn” ýiles bir shumaghy:

“Arqada jer jetpeydi Burabaygha,

Bólengen búira sypsyng qaraghaygha,

Búlt qúshqan mәngi zen-zeng Kókshetaugha

Bólektau: “Oy, bauyrym!” – der anadayda.

Oqjetpes nayza-qiya – qyrangha úya,

Qarasang jannyng sheri tarqamay ma.

Solardyng ortasynda Burabay kól,

Móp-móldir, dóp-dóngelek úqsaydy aigha.

Burabay – arqaraly jer erkesi,

Ertede qonys bolghan Abylaygha.”

Endi “Oqjetpesting qiyasynda”:

«Arqada Burabaygha jer jetpeydi,

Basqa jer oidy onday terbetpeydi,

Burabay kóli menen Kókshetaudy

Kórmesen, kókirekten sher ketpeydi.

Qiyasymen búlt qúshqan Oqjetpestey

Basqa tau oidy aspangha órletpeydi.

Arqada Burabaygha jer jetpese,

Qazaqta Kenekeme er jetpeydi.

Kókshede kýnirengen Kenem qayda,

Darigha, jýregimdi dert órteydi!..”

Maghjan shygharmalary zang jýzinde jabyq bol­ghanymen, qoljazba kitap týrinde qazaq ziyaly­lary arasynda keninen taraghany belgili. Mening ózimde bolghan joq, biraq alghash ret 1965 jyly aqyn Qapan agha Satybaldinning qolynan kórip edim. Mә­shinkege latynsha basylyp, әdepki kitap kóleminde kesilip, múqabalanyp, týptelgen qalyng bir tom. Sirә, óziniki emes, ejettes aghayyndardyng birinen oqugha alghan. Meni qyzyqtyrdy da, qolyma, ýige bermey qoydy. Keyinde, Maghjan halqyna qaytyp oralghannan son, Ghylym akademiyasynyng qatarda­ghy qyzmetkeri Zikiriya Iliyasov degen azamat, tabaq-qaghaz kóleminde, kirill-qazaqsha mәshinkege týsi­ri­lip, jaqsylap týp­telgen ketpektey kitabyn men basqaryp otyrghan “Júl­dyz” jurnalyna әkelip, úly aqynnyng biraz shygharma­lary­nyng búrmasyz, kemis-ketiksiz jana bir basylymyna septesken edi. Búl kezde bizge Maghjan atyna qatysty basqa da eskili-janaly kóshirmeler kelip týsti. Qatar­las jýrgen, júrtshylyq kónilinde qasterlep saqtal­ghan, “Burabay” atalatyn múndy, syrly әuen de Magh­jan­gha degen halyq saghynyshy­nyng bir kórinisi bola­tyn. Úly aqynnyng aty óshken­nen song qyryq jyl boyy qaz-qalpynda júrtshylyq kókeyinde jýripti. Bәlkim, bolashaqtan ýmit joq ker zamanda basqa bir, jariya esimge kóshirilui de sol iygi múrat, mәngige amanat talaby shyghar. Qaytkende de әn ólmesin degen. “Burabaydy” – “Kókshetaugha” kó­shi­­rip, sahnagha alghash shygharghan Qapash qaryn­dasym búl ózgeshe sarynnyng týp tórkinin naqtylap aita alar edi. Sonday-aq, men qatarly jәne jasy bizden de ýlkenirek, kózi tiri bilimdar aqsaqaldar, onyng ishinde Sәkendi zertteu­shilerding ózi, Maghjan esimin qostap shyghary anyq.

Kim qalay tartsa da, kónilde týitkil qalmasyn dep ar­nayy sóz qyldyq. Mana aitqanymyzday, mindet, pa­ryz sanaghannan. Áytpese, Maghjannyng terenine kim jetken…

Múhtar MAGhAUIYN,  jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty.

Praga.

http://www.egemen.kz/310115.html