Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2048 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 08:44

Núrbolat Amanjol. Uyzyna jarymaghan úrpaq bolmasyn!

Keshe Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng emshek sýtimen emizu býkilәlemdik aptalyghy bastaldy. Búl aptalyqqa әlem elderimen birge, Qazaqstan da belsene atsalysady. 1994 jyly YuNIYSEF balalar qorynyng qoldauymen elimizde ana sýtimen qorektendirudi qorghau, yntalandyru jәne qoldau jóninde arnayy baghdarlama jasalyp, sol baghdarlama ayasynda keleli júmystar atqarylyp keledi. Búl iske býginde Densaulyq saqtau, Bilim jәne ghylym ministrlikteri men Taghamtanu akademiyasy júmyldyrylghan. Ana sýtining manyzy men osyghan oray úiymdastyrylghan aptalyqtyng berer paydasy jóninde YuNIYSEF qorynyng Ana men bala densaulyghyn qorghau baghdarlamasynyng aimaqtyq ýilestirushisi Larisa Tenmen әngimelestik. Medisina ghylymdary kandidatynyng aituynsha, ana sýti - sәby ýshin eng paydaly, ózge qanday da qorek týri ornyn almastyra almaytyn tagham bolyp tabylady. Omyrau sýti A, E, D dәrumenderine, aquyz, may, temir, kómirsutek, su, ózge de balanyng ósuine qajetti miyneraldy zattargha óte bay. Al ony emu kezinde balanyng býkil aghzasy qozghalysqa kep, bastaghy qan ainalymy jaqsaryp, jaq sýiekteri men auyz, erin búlshyq etteri tez jetilip, damidy eken. Jana tughan balanyng asy - uyz bolsa, ana sýtining eng bir dәrumenderge bay týri bolyp keledi. Ol jana dýniyege kelgen nәrestening tez shirap, әl jinauyna kómektesedi. Keyin balanyng ósuine qaray ana sýtining qúramdas bólikteri de ózgerip otyrady.

Keshe Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng emshek sýtimen emizu býkilәlemdik aptalyghy bastaldy. Búl aptalyqqa әlem elderimen birge, Qazaqstan da belsene atsalysady. 1994 jyly YuNIYSEF balalar qorynyng qoldauymen elimizde ana sýtimen qorektendirudi qorghau, yntalandyru jәne qoldau jóninde arnayy baghdarlama jasalyp, sol baghdarlama ayasynda keleli júmystar atqarylyp keledi. Búl iske býginde Densaulyq saqtau, Bilim jәne ghylym ministrlikteri men Taghamtanu akademiyasy júmyldyrylghan. Ana sýtining manyzy men osyghan oray úiymdastyrylghan aptalyqtyng berer paydasy jóninde YuNIYSEF qorynyng Ana men bala densaulyghyn qorghau baghdarlamasynyng aimaqtyq ýilestirushisi Larisa Tenmen әngimelestik. Medisina ghylymdary kandidatynyng aituynsha, ana sýti - sәby ýshin eng paydaly, ózge qanday da qorek týri ornyn almastyra almaytyn tagham bolyp tabylady. Omyrau sýti A, E, D dәrumenderine, aquyz, may, temir, kómirsutek, su, ózge de balanyng ósuine qajetti miyneraldy zattargha óte bay. Al ony emu kezinde balanyng býkil aghzasy qozghalysqa kep, bastaghy qan ainalymy jaqsaryp, jaq sýiekteri men auyz, erin búlshyq etteri tez jetilip, damidy eken. Jana tughan balanyng asy - uyz bolsa, ana sýtining eng bir dәrumenderge bay týri bolyp keledi. Ol jana dýniyege kelgen nәrestening tez shirap, әl jinauyna kómektesedi. Keyin balanyng ósuine qaray ana sýtining qúramdas bólikteri de ózgerip otyrady. Bastysy, balany ana sýtinen tez alastatpau, yaghny emshekten tym erte shygharmau bolyp tabylady.
- Ókinishtisi, balalargha arnalghan jasandy biologiyalyq taghamdardyng kóbengimen birge, balasyn emizbeytin analardyng da qatary artyp barady. Búl dúrys emes, balanyng da, ananyng da densaulyqtary ýshin asa qauipti. Ana sýtine jarymaghan bala aurushan, әljuaz bolyp ósse, emizbegen analar omyrau bezining qaterli isigine shaldyghuy mýmkin. Sondyqtan da Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy jyl sayyn osy aptalyqtyng joghary dengeyde ótuine zor mәn beredi. Qazaqstannyng da osy sharagha belsene atsalysyp jýrgeni kónilge quanysh úyalatady. Qazaqstanda býginde 30-gha juyq perzenthananyng janynan analardy sapaly tamaqtandyru arqyly olardyng balalaryn túraqty emizuine jaghday jasaldy. Búl dәstýr respublikanyng barlyq perzenthanalarynda jalghasyn tabady degen senimdemiz, - deydi Larisa Ten.
Dәrigerding sózinshe, analargha balalaryn dúrys emizu jayly aqparattyq, ýgit-nasihattyq júmystaryn jýrgizu qajet. Torsyqtay-torsyqtay úl-qyz tapqan qazaq analary balalarynyng qay-qaysysyn da uaqytynan erte emshekten shygharmaghan. Alpamsaday batyr úldar men qylyqty da kórkem qyzdardyng qazaqta kóp bolghany - osydan. Alayda búl dәstýr býginde ýzigin jalghay almay otyrghan jayy bar. Qasiyetti Qúran Kәrimde de balany kemi eki jyl emizu qajettigi jayly aitylghan. Búl jayly mәlimetterdi «Baqara» jәne «Lúqman» sýrelerinen tabugha bolady.
- Jas analardyng balalaryn emizuden bas tartuynyng týrli sebebi bar. Biraq shyn sebepterden góri, songhy uaqytta syltaular kóbeyip barady. Bizding 1994 jyldan beri jýrgizip kele jatqan baghdarlamamyz nәtiyjesinde, býginde Qazaqstanda analardyng 90 payyzy perzenthanadan balalaryn omyrau sýtimen qorektendirip shygharady. Alayda 3 aidan song búl payyzdyq ólshem - 58,4 payyzgha, 6 aidan son, tipti 30 payyzgha tómendep ketedi. Balasyn 2 jasqa deyin emizetinderding ýlesi tym tómen. Sondyqtan densaulyq saqtau jýiesinde analardy balasyn omyrau sýtimen qorektendiruin әli de keninen qoldau qajet, - deydi maman. Sonday-aq qarjylyq qiynshylyq jaghdayynda balany ana sýtimen tamaqtandyru otbasy budjetin әldeqayda ýnemdeytinin de eskergen jón. Mәselen, jana tughan balagha alghashqy alty aida 20 keliden astam qúrghaq balalar taghamy (44 bótelke) qajet bolsa, әrbir bótelkedegi taghamnyng qúny - 300-400 tenge shamasynda. Demek, әr otbasy qúrghaq taghamnyng ózine ay sayyn kem degende 13 myng tenge kóleminde qarajat júmsaydy degen sóz. Búdan bólek, ydys-ayaq, gaz shyghyndary bar, oghan qosa, ananyng qúrghaq úntaqtan tamaq әzirleuine uaqyty da ketedi.
- Biz dәl osynday baghdarlamany Yugoslaviyada jýrgizgenimizde әr ata-ana balasy 6 aigha tolghansha, otbasylyq tabysynyng 70 payyzyn júmsaytyn. Ári shyghyndy, әri densaulyqqa paydasy shamaly. Býginde әlem elderi analarynyng 30 payyzy ghana balalaryn keude sýtimen qorektendiredi. Eger osy payyzdyq ýlesti tym qúryghanda 70-ke deyin kótersek, onkologiyalyq aurulardyn, qant diabetinin, infeksiyalyq syrqattardyng ýlesin 50-60 payyzgha deyin tómendetken bolar edik, - deydi Larisa Ten.

Núrbolat Amanjol

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9212&Itemid=2

0 pikir