Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Anyq 6010 5 pikir 4 Qazan, 2019 saghat 11:00

Múghalimning mәrtebesi qashan artady? 

Býginde boy salystyratyn zaman emes, oy salystyratyn zaman keldi. Ony kýn sayyn ózgerip jatqan jana tehnologiya men jasandy intellektting qaryshtap damuynan da angharugha bolady. Yaghni, qazirgi kýni bәsekege qabiletti bolghyng kelse, tek jas kezinde ghana emes, ómir boyy oqyp, bilimindi jetildirip otyru kerek. Tәuelsizdik alyp, ayaqqa túra bastaghan elimiz az ghana 30 jyldyng ishinde kóbi jarty ghasyrlap uaqyt ketiretin ýlken qadamdar jasady. Zamanauy astanasyn salyp, «kóshten qalmaugha» tyrmysqan jap-jas el jana tehnologiyanyng syryn mengerude de biraz jetistikke jetti. Búghan dәlel ónertapqysh talantty jastarymyzdyng basyn qosqan Astana Hub pen býkil memlekettik qyzmetti ýiden shyqpay-aq qoljetimdi etken E-Gov-tyng ózi jetkilikti bolar. Aytpaqshy, әlem boyynsha 5G internetin qosatyn 10 shaqty elding qatarynda Qazaqstan da bar. Búl qadam elimizding tehnologiyalyq damuyna taghy da orasan zor mýmkindikter bereri anyq. Tayauda әlemdegi eng jýirik internet jelisine eng aldymen, respublikalyq manyzy bar Núr-Súltan, Almaty jәne Shymkent qalalary qosylady. 

Osynday tartysty zamanda «óz degenindi boldyryp,bedelindi saqtap qalu ýshin» bilimdi úrpaq qajet. Al, ol úrpaqty qalyptastyratyn eng aldymen ústazdar qauymy. Halqymyzdyng úly batyry Bauyrjan Momyshúlynyn  «Ústazdyq - úly qúrmet. Sebebi, úrpaqtardy ústaz tәrbiyeleydi. Bolashaqtyng basshysyn da, danasyn da, ghalymyn da, enbekqor eginshisin de, kenshisin de ústaz ósiredi... Ómirge úrpaq bergen analardy qanday ardaqtasaq, sol úrpaqty  tәrbiyeleytin ústazdardy da sonday ardaqtaugha mindettimiz»,- degen sózderi  múghalimning úly qyzmet atqaryp jýrgenin kórsetedi.  

Ókinishke oray, songhy jyldary úly qyzmetpen qosa ústazdargha bitpeytin esep beru, әr ýidi aralap, neshe bala, qaysy oqugha, qaysy kolledjge baratynyn tirkep, saylaugha da, stadiongha da jýgiretin, onyng ýstine balagha sóilep qalsang «basyng daugha úshyraytyn» psihologiyalyq stress syndy qosymsha auyr jýk artylyp qoydy.  

«Bolashaq - bilimdi jastar qolynda» dep jii aitatyn Elbasy Núrsúltan Nazarbaev 2018 jyly Halyqqa joldaghan Joldauynda osy «jaghymsyz trendti» qatty syngha alyp, shúghyl týrde pedagog mәrtebesin ósiretin zang qabyldaudy tapsyrghan bolatyn. 

«Kelesi jyly «Pedagogtardyng mәrtebesi» turaly zang әzirlep qabyldau qajet dep sanaymyn. Ol mektepke deyingi úiymdar qyzmetkerleri men múghalimderdi yntalandyratyn sharalar qarastyryp, jýktemeni azaytuy tiyis. Múghalimderge barlyghyn ýiip-tógedi: saylaudy da múghalimder ótkizedi, ýgit-nasihat ta solardyng moynynda, birdene isteu qajet bolsa, taghy múghalimder. Búl ýshin olargha eshkim aqsha tólemeydi, olardy artyq júmystan bosatu kerek, olar sabaqqa dayyndaluy kerek»,- dedi N.Nazarbaev. 
Búl bastamany ústazdar da, halyq ta jyly qabyldap, birden qoghamdyq qyzu talqylau bastalyp ketti. Deputattar da, ústazdar da óz oilaryn ashyq bildirip, nәtiyjesinde zannyng jobasy dayyn boldy. 

192 bap, auqymdy 5 baghyttan túratyn zang jobasyn 2019 jyldyng tamyzynda Ýkimet birauyzdan bekitti. Qújat materialdyq jәne materialdyq emes yntalandyru, әleumettik kepildikter, ústazdardyng qúqyqtaryn keneytu, múghalimderding jýktemesin azaytu syndy ózekti mәselelerdi qamtidy. 

Onda qújatqa kómilip, ýidi aralap, adam men januarlardyng esebin jýrgizgen ústazdar barlyq qoghamdyq sharalardan bosatylatyny aitylghan. Qújatqa sәikes, ústaz kәsiby qyzmetinen tys júmystyng bәrinen arylady. Óz qalauymen istese, oghan qosymsha aqy tólenedi. Al, múghalimdi erkinen tys júmysqa tartqandargha aiyppúl salynady.

Ýkimet bekitken zang jobasyn Parlament Mәjilisine alyp kirgen QR Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov zang jobasynda pedagogtardy artyq júmysqa tartqany ýshin nemese artyq esep beruge mәjbýrlegen jaghdayda 20-dan 120 AEK-ke deyin aiyppúl qarastyrylghanyn aitty. Sonymen qatar, osynday aiyppúl júmys uaqytynyng normasyn zansyz asyrghandar ýshin de eskerilgen. 

«Búl sharalar ózining ýlken septigin tiygizedi dep oilaymyn. Mysaly, diyrektorlar, әkimdikter jәne basqa memlekettik organdargha qatysty. Býginde mektepke kimder kelmeydi? Tekserushi organdar da az emes. Kerek emes әrtýrli aqparat súrasa, múghalimderdi júmysyna tәn emes sharalargha tartatyn bolsa, onda tiyisti jaza qoldanugha mýmkindik tudy. Zang jobasy qabyldanghannan keyin biraz jaqsy ózgerister bolady dep sanaymyn», - deydi bilim ministri. 

Deputattar talqylauyna týsken zang jobasy taghy tolyqtyrylady. Songhy nýktesi jyl sonyna deyin qoyylyp, jospar boyynsha zang kelesi jyldan kýshine enui tiyis.   

«Pedagog mәrtebesi turaly» zang jobasy qoghamda eng kóp talqylanghan joba boldy. Nәtiyjesinde qaytkenmen de múghalimning abyroyy artatyny anyq. Maghjan Júmabaev aitpaqshy: «Qazaqtyng taghdyry, keleshekte el boluy da mektebining qanday negizde qúryluyna baryp tireledi. Mektebimizdi taza, berik hәm óz janymyzgha ýilesetin negizde qúra bilsek, keleshegimiz ýshin tayynbay-aq serttesuge bolady». 

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1521
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5907