Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Áyelder isteri jәne otbasylyq demografiyalyq sayasat jónindegi últtyq komissiya tóraghasynyng orynbasary, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty Lәzzat Sýleymen Ministrlik ýiining janynda narazylyq sharasyna jiylghan analarmen kezdesti.

Narazylyqqa qatysqan analar senator Lәzzat Sýleymenge túrghyn ýy mәselesin sheshuge jәne az qamtylghan otbasylar men kópbalaly otbasylargha atauly әleumettik kómek aluda kezdesken qiyndyqtary turaly aityp berdi.

Lәzzat Sýleymen narazylyqqa qatysqan analargha azamattardyng әleumettik osal toptaryn memleket tarapynan qoldau sharalary qarqyndy jýrgizilip jatqany turaly habardar etti. Sonymen qatar, Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Joldauynda aitylghan baghyttar men sol Joldauda berilgen tapsyrmalaryn oryndau turaly memlekettik organdardyng jýrgizip jatqan júmystary jóninde de aitty.

Lәzzat Sýleymen, QR Parlamenti Senatynyng deputaty:

-Áyelder kótergen әr mәsele jeke qaralyp, tiyisti memlekettik organdardyng qúzyryna jetkiziledi. Sonymen qatar, olardyng osy mәseleler boyynsha naqty sheshim qabyldauyn nazarda ústaytyn bolamyn.

Ayta keteyik, elimizdegi kóp balaly analar mәselesi, olardyng narazylyq sharalary 2019 jyldyng aqpan aiynda Elordada qalasynda bes balanyng qaytys boluynan keyin qarqyn alghan bolatyn. Alayda, memleket búl mәselege qatysty tiyisti sharalar qabyldap, analardyng әleumettik mәselesin sheshuge belsene kirisip ketti.

Mәselen, Almaty oblysynda jyl basynan beri kópbalaly otbasylar men az qamtylghan janúyalardy qoldau maqsatynda ónir budjetinen 500 million tenge bólingen. Al, ótken jyly Jetisu jerinde eki jýz otyz segiz myng adam 10,5 milliard tenge kóleminde jenildetilgen mýmkindikterge qol jetkizgen.

Sonymen qatar, az qamtylghan jәne kópbalaly otbaylardyng balalary jogharghy oqu oryndaryna týsuleri ýshin qosymsha 100 grant bólingen. Al, atalghan granttar ýshin oblys qarajatynan 44,3 million tenge qarastyrylghan. Sonday-aq, býginde Almaty oblysynda 206 bala jergilikti budjet esebinen bilim alyp jatyr. Olar negizinen kóp balaly jәne az qamtylghan otbasylardyng balalary. Jәne, kópbalaly jәne az qamtylghan otbasylardan on segiz myng segiz jýz alty balanyng barlyghy tegin tamaqpen qamtylghan. Odan bólek, jeti myngha juyq kópbalaly ana qoghamdyq kólikterde tegin jýru mýmkindigine ie bolghan.

Múnday әleumettik kómekter barlyq ónirlerde qarqyn alghan. Jәne, aldaghy uaqytta da, múnday júmystar óz jalghasyn tappaq.

Mәselen, elimizde qazirgi tanda balaly janúyalardy qoldaudyng keshendi modeli jasalghan. Atalghan modeliding ishine әleumettik tólemder, salu jenildikteri, júmyspen qamtu sharalary jәne memlekettik jәrdemaqylar bar.

Qazirgi tanda múnday әleumettik kómek otbasylargha 5 sanat boyynsha taghayyndalady:

Olar: kópbalaly otbasylargha, asyraushysynan aiyrylghan jәne bala asyrap alghan jәne balany qamqorlyghyna alghan otbasylargha, 1 jasqa deyingi balasy bar analar men otbasylargha, mýgedek balasy bar otbasylargha, az qamtylghan otbasylargha beriledi.

Búl Qazaqstandyq jýie әr azamattyng ómirining barlyq kezeninde qoldau kórsetudi qarastyrady. Jәne, atalghan jýie ómirlik jaghdaylar men әrtýrli әleumettik dәrejeni naqty, jan-jaqty qamtyghan. Elimizdegi barlyq әleumettik tólemder әr jyl sayynghy inflyasiya dengeyinde belgilenedi. Sonymen qatar, nәreste ómirge kelgen kezdegi bir rettik jәrdemaqy da qarastyrylghan. Al, atalghan jәrdemaqynyng kólemi tuylghan balanyng sanyna qaray belgilengen. Biylghy jyly birinshi, ekinshi, ýshinshi balany dýniyege әkelgende beriletin jәrdemaqy – 95 myng 950 tengeni qúraghan. Al, tórtinshi jәne odan da kóp bala tughan analargha – 159 myng 75 tenge kóleminde jәrdemaqy taghayyndalghan. Ayta keteyik, 2016-2019 jyldar aralyghynda әleumettik jәrdemaqynyng kólemi 38 % ke ósken. Al, ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha, әleumettik jәrdemaqy alatyn otbasylardy qoldaugha beriletin qarjy kólemi 40,7 milliard tenge bolghan. Al, atalghan jәrdemaqyny elimizde 400 myngha juyq adam aldy.

Sonymen qatar, qazir Qazaqstanda balanyng bir jasqa tolghangha deyingi kýtimi boynsha da әleumettik qoldaular qarastyrylghan. Al, múnday qoldau analardyng júmys isteuine, júmys istemeuine qaramaydy.

Mәselen, jana tughan nәrestening anasy júmyssyz bolsa, nәreste ómirge kelgennen keyin oghan 1 jasqa tolghansha bala kýtimi boyynsha jәrdemaqy tólenedi. Atalghan jәrdemaqy ay sayyn bir jyl boyyna berilip túrady. Qazir múnday ailyq jәrdemaqynyng kólemi 14 myng 544 tengeden 22 myng 473 tengege deyin jetip otyr.

Ayta keterligi, ótken jyly múnday jәrdemaqyny elimizde 125 myngha juyq otbasy alghan. Ol jәrdemaqynyng jalpy kólemi 30 milliard tengeni qúraghan. Al, 2016-2019 jyldary múnday әleumettik jәrdemaqy kólemi 19 % ke artypty.

Áleumettik tólemder bir jasqa deyingi sәbii bar ananyng júmysy bolsa da beriledi. Ol әleumettik jәrdemaqy Memlekettik әleumettik saqtandyru qory arqyly beriledi.

Yaghni, jýktilik jәne bala tuu kezinde beriletin tólem. Atalghan tólemning kólemi bosanghan ananyng songhy bir jyldaghy ortasha ailyq tabysy negizinde belgilenedi. 2018 jyldyng nәtiyjesi boyynsha múnday tólemning ortasha mólsheri 391 myng 170 tengeni qúraghan.

Sonymen qatar, jasqa tolmaghan nәrestening kýtimi boyynsha beriletin jәrdemaqy songhy eki jyldaghy ortasha ailyq tabystyng 40 % in qúraghan. Al, ótken jyly búl jәrdemaqynyng ortasha kólemi 32 361 tenge bolypty.

2018 jyly barlyghy 400 myng ata-ana Memlekettik әleumettik saqtandyru qorynan jalpy somasy 165 mlrd. Tenge bolatyn jәrdemaqy aldy.

Odan bólek, memleket jýkti әielderding dekrettik demalysynda ortasha ailyq tabysynan 10 payyz kóleminde mindetti zeynetaqy jarnasyn subsidiyalaydy.  Búl bala kýtimimen demalysta otyrghan әielderding zeynetaqy jinaghy toqtap qalmau ýshin jasalyp otyr.

Júmys isteytin әielderding qúqyghy men kepili enbek zannamasymen qorghalghan. Mysaly, ekonomikalyq sebeptermen shtatty qysqartu negizinde, júmys kólemin tómendetude enbek kelisim-sharty búzylmaydy:

- jýktiligi turaly anyqtamasy bar jýkti әieldermen;

- 3 jasqa deyingi balalary bar әieldermen;

- 14 jasqa deyingi bala tәrbiyelep otyrghan (18 jas deyingi mýgedek-balasy bar) jalghyz basty analarmen.

Óz kәsibin ashyqysy keletin әielder ýshin, bizding elde әielder kәsipkerligin qoldaytyn әrtýrli  baghdarlamalar jýzege asyrylyp jatyr.  2018 jyly  nәtiyjeli júmyspen qamtu jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasy boyynsha   3033 әiel mikrokredit jәne  1243 әiel jana biznes iydeyalaryn damytugha 100 AEK kóleminde grant aldy.

Memleket kópbalaly analargha erekshe kónil bóledi,onda birqatar jenildikter qarastyrylghan.

Árbir kópbalaly anagha,  «Altyn alqa» jәne «Kýmis alqa» alghandargha nemese búryn «Batyr Ana», 1 jәne 2 dәrejeli «Ana danqy» ordenimen nagradtalghandargha ay sayynghy memlekettik jәrdemaqy beriledi.  Búl jәrdemaqy ómirbaqy beriledi jәne ana zeynetkerlikke shyqqan kýnde de toqtatylmaydy, sonday-aq ol onyng tabysynan tys beriledi.

Jәrdemaqynyng kólemi 16 160 tengeni (6,4 AEK)  qúraydy jәne jyl sayyn inflyasiya dengeyinde belgilenedi.  Búl jәrdemaqy qúrmetti  ataqqa ie bolghan analargha beriledi. Sondyqtan ol tómengi kýn kóris dengeyine baylanystyrylmaydy. Býginde Qazaqstanda múnday qúrmetti  ataq 237 myng anagha berildi. Jyl sayyn osy tólemge budjetten 45 mlrd tenge bólinedi.

«Altyn alqa» jәne «Kýmis alqa» ataghyn alghan kópbalaly analar jekelegen salyq týrlerinen jәne memlekettik bajdan bosatylghan:

-kólik qúradary salyghynan jәne jer salyghynan;

-túrghylyqty jerin tirkeu barysynda, tólqújat jәne jeke kuәlik aluda notarialdyq jәne zangerlik manyzy bar  qyzmet týrleri ýshin memlekettik bajdan;

4 jәne odan kóp kәmelet jasqa tolmaghan balasy bar kópbalaly otbasylaryna arnayy memlekettik jәrdemaqy beriledi. Ótken jyly 271 myng otbasy osynday jәrdemaqy aldy. Jalpy somasy 32,8 mlrd tengeni qúraydy.

Zeynetaqymen qamtamasyz etu  mәselesinde 5 jәne odan da kóp bala tughan analar 53 jasynda zeynetkerlikke shyghugha qúqyly.

Tabysy tómen otbasylaryn memlekettik qoldaudyng jekelegen sharalary qarastyrylghan. 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap az qamtylghan otbasylaryna atauly әleumettik kómek kórsetuding jana tәrtibi engizildi. Ony taghayyndau ýshin kedeylik shegining mólsheri kýn kóris dengeyinen 40 payyzdan 50 payyzgha deyin úlghaytyldy. Osylaysha 2017 jylmen salystyrghanda Atauly әleumettik kómekting ortasha kólemin 2 esege arttyrugha mýmkindik tudy.

AÁK jana formatta  berilip jatyr  jәne tek aqshalay tólemmen ghana emes, sonday-aq әleumettik qyzmet týrleri úsynyluda. Sonyng ishinde júmysqa túrugha qoldau kórsetu, oqytu, mikrokredit beru jәne t.b.

Sonday-aq, bizding elde mýmkindigi shekteuli bala tәrbiyelep otyrghan otbasylaryn, asyraushysynan aiyrylghan otbasylaryn  jәne taghy basqalardy qoldau ýshin  jekelegen әleumettik sharalar  qarastyrylghan.

16 jasqa deyingi mýmkindigi shekteuli balagha beriletin ay sayynghy әleumettik kómekting kólemi 41 578 tengeni qúraydy. 16 jastan 18 jasqa deyingilerge mýgedektik tobyna qaray beriledi: birinshi toptaghy mýgedek balagha – 57 021 tenge, ekinshi toptaghygha- 47 220 tenge, ýshinshi toptaghy balagha – 35 638 tenge.

Osy tólemge qosa, kәmelet jasqa tolghangha deyingi mýgedek-bala tәrbiyelep otyrghan túlghalargha jәrdemaqy beriledi. 2018 jyldyng qortyndysy boyynsha 80,6 myng adam osynday jәrdemaqy aldy. 2019 jyly jәrdemaqy kólemi 31 183 tengeni qúrap otyr.

2018 jyldyng 1 shildesinen bastap Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha,  18 jastan asqan bala kýninen birinshi toptaghy mýgedek jangha kýtimi boyynsha jәrdemaqy beru engizildi. Ótken jyly ony 11,5 myng adam aldy. 2019 jyly jәrdemaqy kólemi 31 183 tengeni qúrady.

Sonday-aq, tehnikalyq qúral-jabdyqpen qamtamasyz etudi qajet etetin balalar (jasandy–ortopediyalyq kómek, surdo, tiflo-qúral), jýrip-túruy ýshin qajetti qúralmen (arba), shipajayda emdelu jәne mindetti gigiyenalyq qúraldarmen qamtamasyz etiledi.

Asyraushysynan aiyrylghan otbasylaryna, budjetten 25 541 tenge kólemindegi memlekettik jәrdemaqy qarastyrylghan,búl  asyrauyndaghy bir bala ýshin, al asyrauynda  alty jәne odan da kóp bala  bolsa 62 663 tenge beriledi.

Halyq ýshin memlekettik qyzmetterding qoljetimdiligin qamtu maqsatynda, ótken jyldan beri qyzmetting 4 týri boyynsha proaktivti rejim engizildi. Búl degenimiz – azamattar memlekettik organdargha baryp jatpay-aq, qyzmet týrin ala alady. Jana tughan balany tirkeu,  balabaqshagha kezekke qon, bala tughanda beriletin jәrdemaqyny jәne 1 jasqa deyingi bala kýtimi boyynsha beriletin tólemdi rәsimdeu bir proaktivti rejimde beriledi.

Jalpy ana men balany qorghau ayasynda qabyldanghan sharalar ong nәtiyjesin kórsetip,  demografiyalyq ahualdy jaqsartty. Songhy 10 jylda bala tuu  10 payyzgha artty (2008 jyly 356,6 bala tusa,  2018 jyly – 391 myng bala ómirge keldi).

Týiin. QR Enbek jәne Halyqty әleumettik qorghau ministrligining derekterin keltire otyryp, elimizdegi kóp balaly analargha arnalghan jan-jaqty qoldaulardy atap shyqtyq. Bayqauymyzsha, memleket tarapynan analargha kórsetilip jatqan qamqorlyq az emes. Búl qarqyn aldaghy uaqytta da bәsendeeydi dep senemiz.

Erghaly Berikúly

Abai.kz