Sәrsenov Orazbek 1923 jyly 17 qazan kýni OQO Arys audanyndaghy Bayyrqúm eldi mekeninde dýniyege kelgen. Mektepte alghyr, óte zerek bolyp, 9  synypty 5 jylda tәmamdap shyqqan. Keyin Týrkistandaghy kolledjdi pedagog mamandyghy boyynsha ayaqtap, Baysaqal auylyndaghy mektepke múghalim bolyp ornalasyp, bir jyldan keyin mektepting diyrektory bolyp taghayyndalady. Balalary er jetkesin, olardyn  bolashaghyna alandaghan Orazbek sauda jaghyna auysyp, ómirining sonyna deyin sol salada enbek etken.

Orazbek kýishi 1969 jyly obyr auruynan qaytys bolghan. Sol jyly kóktem kesh kelip,  jetinshi mamyr kýni tanerteng balalaryna: «Dombyramdy berindershi», - dep ózining «Qyzylqúm» kýiin shertip: - Osy salaly sausaqtar da bir kýni topyraqta shiriydi-au! -degen eken. Búl sózderdi eshkim elemegen. 9 mamyr kýni saghat 10 shamasynda ómirdi, balalaryn qimay kóz júmady.

Orazbek «segiz qyrly, bir syrly» azamat edi. Ózbekstannyng birinshi arnasynda aptasyna  bir ret beriletin «Zamandas» muzykalyq baghdarlamagha  1967 jyly arnayy shaqyrylyp, ózining 7 kýiin jazdyryp keldi. Baghdarlamanyng jýrgizushisi Myrsydyq Ústababaevtyng aitqan tilekteri jazylghan. Orazbektin  kýileri men ólenderinde múnly, ósiyetke, jer men elge degen saghynysh basym. Ómirining qysqa bolatynyn sezgendey

Orazbek qayyrymdy, meyirimdi, óte keng adam bolghan. Ásirese, jetim-jesirlerge qol úshyn berip, qolynan kelgen kómegin ayamaghan.

Kýishining balalary da dombyra shertip әn aitqanmen, óner jolyna týspegen. Kózi tirisinde  balalaryna óleng jattatyp, dombyra tartqyzyp, ónerge baulyghan. Orazbekting anshylyq óneri de bolghan. El әli esin jimaghan uaqytta angha ketip, qoyan, qyrghauyl, týlki atyp, býkil elge taratady eken.

Orazbek - úzyn boyly, at jaqty kelgen, abyroyly bolghan. Ózining qysqa ghúmyrynda ónerimen,  jomarttyghymen, adamgershiligimen jastargha ýlgi bolghan kýishi.

Jiydelibaysyn kýy mektebining ókili, Orazbek kýishining úrpaqtary әkelelerining kýi-amanatyn nasihattau maqsatynda elimizdegi kýishiler arasynda bayqau jariyalaydy.

BAYQAUDYNG TALAPTARY:

1. V kontakte әleumettik jelisindegi Kýlayna Orazbekqyzynyn https://vk.com/id366513476 paraqshasynda Orazbek kýishining jeti kýii berilgen. Kýishi mindetti týrde "Kýltir-Mamay" kýiin jәne qalghan alty kýiding bireuin óz talghamyna qaray oryndauy tiyis. Kýishiler bayyrghy qúimaqúlaq dәstýrimen, kýilerdi estu arqyly alady.

2. Kýishi ózining aty-jónin, qysqasha ómirbayanyn jazyp, kýilerding wafe nemese viydeo núsqasyn sarsenova.001@mail.ru pochtasy men Whatsapp  nomerine 10-shy jeltoqsangha deyin jiberui kerek.

Bayqau qorytyndysyn belgili kýishiler: Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, professor Janghaly Jýzbay, Qúrmanghazy atyndaghy QÚK dosenti, birneshe kýishiler konkursynyng laureaty Múrat Ábughazy jәne "Jýsip" kýiining avtory, Jýsip Sәrsenúlynyng nemeresi Mәdy Kóshikbaev shygharady. Jenimpazdardy 2019 jyly jeltoqsannyng 16-y kýni Kýlayna Orazbekqyzy feysbuk paraqshasynda jariyalaydy.

SYILYQ QORY:

BAS JÝLDE: - 200 000 tg

I-oryn: - 120 000 tg

II-oryn: - 80 000 tg

III-oryn: - 50 000 tg

Kýiding MR3 núsqasy qajet deytinder redaksiya alqasymen habarlasu kerek.

Abai.kz