Senbi, 23 Qantar 2021
46 - sóz 1312 3 pikir 14 Qazan, 2019 saghat 10:43

Bolashaqta kino týsirushi azamattar ghalymdarmen kenesip otyrghany jón

"Tomiriys" filimin (b.z.d. VII-IV ghasyrlar) tereng tariyhqa bastaghan batyl da sәtti qadam dep joghary baghalaugha bolady. Aqan Sataev aghamyzgha sol ýshin airyqsha alghys bildiremin! Degenmen, barynsha obiektivti bolugha tyrysyp baqsaq, jazbamyz bylaysha órbiydi.

Únaghan tústary:
- Ártister sheber óner kórsete bildi, barynsha shynayy oinady, olar sәtti tandalyp alynghan;
- Oqighalar shiyelenisi jaqsy damytylghan, jalyqtyrmay qayta qyzyqtyryp jeteley týsedi;
- Operatorlyq júmystar sәtti shyqqan dep esepteymin;
- Keyipkerler kiyimi sol zamangha say tamasha jabdyqtalghan;
- Saq qorghandaryn әdemi, útymdy kórsete bilgen;
- Qyz balalardyng kóshpelilerdegi joghary ornyn әigiley týsken.

Únamaghan tústary:
- Qazaq kiyiz ýileri qola dәuiri eskertkishterinde de kezdesedi. "Kishi Bayar jazbalary" jәne "Ýlken Bayar jazbalary" dep atalatyn petroglifter kesheninde anyq kiyiz ýiding suretteri qashalghan. Saqtar erte temir dәuirine jatady. Áriyne, jartylay jer astyna salynatyn qamys lashyqtar qys qystaudaghy baspanalar boluy mýmkin. Al jaz merziminde bәri de kiyiz ýimen kóship jýredi. Múny grek derekteri de rastaydy. Saqtardyng kiyimi jarqyrap túrghanymen baspanalary súryqsyz etilgen. Qystau kezi bolsa, týsinikti. Múnday qatelik "Kýltegin" mulitfiliminde de oryn alghan edi. Kýltegin dala balasy emes, qala balasy bolyp shyghypty.
Aytpaqshy, kólde shomylyp jýretin jalanash qyzdardy kórgende esime saq monshalary týsti. Saqtarda kiyiz ýiding ishinde jabdyqtalghan monsha bolghany turaly da Geradot jazady. Sol monsha mәdeniyetin kiyiz ýimen qosyp kórsetse ghoy, shirkin;
- Saqtardyng ejelgi tilderin óte júpyny etip kórsetken. Mana men sanadan basqa sózdi siyrek estidik. Ne aitsa da "mana-sana". Kýlkili. Grek danyshpandaryn talay sózden jyqqan, grekter elinde eng әigili jeti danyshpan qataryna kirgen skifiyalyq Anaharsis turaly estuleriniz bar shyghar. Dalalyq danyshpan sóz saptauynda saqtar elinen kelgenin, erkin elding taghysy ekenin maqtanyshpen aityp sóz sayystardyng bәrinde derlik jeniske jetip otyrady. Kóshpelilerding otyryqshylargha qaraghanda oiy úshqyr, tili bay, oramdy bolatynyn grek oishyldary da tang qalyp jazady. Endeshe, saqtardyng tili jetilmegen edi, balang edi degen jalghan.

Sosyn saqtardyng tili parsy ekeni dәleldenbegen. Jóit ghalymdar sonday boljam jasaydy. Eshqanday negizsiz, dereksiz. Ony bizdikiler ilip әketti. Silteme jasay saldy. Týpki maqsatyn teksermedi, oy elegine salmady. Grek jazbalarynda saqtardyng kóshpelilerge tәn mәdeny bolmysy baryn sipattaydy. Saqtar men kóshpeli týrik halyqtarynyng arheologiyalyq, etnografiyalyq materialdary óte jaqyn, tipti bite qaynasyp jatqanyn, al parsylarmen jau bolghanyn jәne mәdeny erekshelikteri de tym alshaqtyghyn eskersek, saqtardyng tili arghy kóne týrik tili bolghanyna sene týsesiz. Oghan qosa, Esiktegi Altyn adamnyng qasynan tabylghan kýmis tostaghandaghy jazu kóne týrik jazuyna óte qatty úqsaydy. Grafikalyq stiyli birdey. Keybir ortaq tanbalary da bar. Balama jazular tabylmaghan song zertteli, oqyluy qiyngha soghyp otyr.

Orhon boyyndaghy Bilge qaghan, Kýltegin, Tonyqúq jazba eskertkishterindegi tastaghy bitikterding mәtini boyynsha filim keyipkerlerine sóz qúrap bersek te jaman emes edi. Qayta shynayy kóne tildi, tarihy múrany nasihattau bolar edi. Áytse de kinodan "búdyn" (halyq) degendey biren-sarang kóne týrik sózin estip qaldym;

- Ot kulitin kórsetuge tyrysypty. Bir mezgilde ony jekkórinishti etuge de әreketter jasalghan. Qazir otqa tabynu kýlkili bolghanymen sol zamandaghy orny airyqsha, balang sanadaghy halyq ýshin manyzdy qyzmet atqarady. Jylynady, an-qústan qorghanady, tamaq әzirleydi. Búl eng qúdiretti dep sanalghan kýnning jerdegi beynesi tәrizdi. Onyng jyluyna jylynyp, ot arqyly pisirilgen tamaghyn iship túryp tildeui qisynsyzdau ketken. Qazaq әli kýnge deyin kýldi baspaydy. Bizdegi Kýlpash, Kýldana tәrizdi esimder de әu basta kýldi, yaghny otty qúrmet tútudan tuyndaghan;

- Qaghannyng jerleu rәsimi jayynda grek derekteri jetkilikti. Qyryq kýn boyy qaghannyng óli denesin patshalyqtyng jerlerin aralatyp, jol boyy ru-taypalar as berip kóshke ilesip otyrady eken. Qaraly kósh degen úghym sodan shyqsa kerek. Osy qaraly kóshti joqtaumen birge kórsete alsa, qanday әserli bolar edi;

- Tomiristyng jerleu rәsiminde qúldardy qútqaryp qaluy, baqsynyng oghan qarsy shyghuy da kýmәn keltiretin jayt. Kóshpelilerding demokratiyalyq ýlgidegi júrt bolghany ayan. Anaharsis te grek oishyldarymen aitysqanda ózderinde qúldyq úghym joqtyghyn aityp jeniske jetip otyrghan. Europalyq key ghalymdardyng patshamen birge qúldaryn jerlegeni jayly derek әli de tekserudi qajet etedi. Naqty dәlel joq. Birge jerlengender bir maydanda soghysyp qaytys bolghan sarbazdary boluy da mýmkin;

- Saqtarda kýn, ay kýlitinen basqa an-qústar kuliti de bolghan. Áruaqtar an-qús beynesinde kelip jelep-jebeydi, qoldaydy dep sengen. Oghan aiqyn dәlel

- sol kezdegi ang stiyli órnekterining erekshe joghary dengeyge kóterilui.
Qazaqtardyn, tuystas halyqtardyng aqyndary men batyrlaryn әruaqtar an-qús beynesinde kelip qoldaghany turaly foliklorlyq materialdar óte kóp. Zoomorfty jәne antromorfty beynedegi oy-órnekterding syry mifologiyalyq sanada jatsa kerek.

Tomiris filiminde әrbir qauip-qaterding aldynda hanshayymnyng týsine kiretin ýstinen ot shashqan arystan tәrizdi qúbyjyq jyrtqysh jelep-jebeushi әruaq beynesi shyghar dep oiladym. Osynyng ózi bayaghy dýniyetanymdy biletin rejisserge degen qúrmetimdi әp-sәtte arttyryp jiberdi. Eng sonynda Tomiris әlgi qúbyjyq-arystandy jekpe-jekte jengen kezde búl әruaq emes, jauynyng qatygez obrazy ekenin úghyp, quanyshym su sepkendey basyldy. Sóitip әruaqtar kuliti, an-qús kuliti mýlde keraghar sipatta kórinis tauypty. Oghan taghy baqsynyng ózi tabynatyn otqa kýiip ólgen ólimin qosynyz.

- Kino sonynda Kir patshanyng basyn qoqys salatyn qara paketpen alyp keledi;

- Tomiris oqighasyn jazyp qaldyrushy, keyingilerge bayandaushy, jetkizushi retinde sәlde oraghan arab mәdeniyeti ýlgisindegi bir kisi alynghan eken. Arab mәdeniyeti orta ghasyrda damy bastaydy. Olarda saqtar men ghúndar týgil, kóne týrikter jayly derekterding ózi siyrek kezdesedi. Biraq olarda qypshaqtar turaly derekter barshylyq. Saqtar jayynda materialdar bizge europalyqtar, negizinen grekter arqyly jetken. Tomiris zamanynda arabtar turaly órkeniyetti elderde aqpar da joq, Túran men Iran degen eki mәdeniyet bir-birimen qaqtyghysyp jatty. Parsylardyng ózi erligin úlyqtap, moyyndap dastan jazyp qaldyrghan Alyp Er Túngha saqtardyng batyr-kósemi-túghyn. Europa jazbagerlerining de nazary osy eki alyp elding jaghdayyna alandauly edi. Al endeshe, әlgi jazbager súpy-molda qaydan shyqqan?
Jalpy, búl kinony kórgen dúrys. Kórermender onsyz da kóp boldy. Bos oryn bolmady tipti. Búl qazaqtardyng naghyz otanshyldyghyn kórsetse kerek-ti.

Osynday zor tuyndy týsirip júrt qyzyghushylyghyn oyata bilgen Aqan aghamyzdy shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

Bolashaqta kino týsirushi azamattar ghalymdarmen kenesip otyrghany jón. Kinony últtyq iydeologiya desek, ondaghy әrbir qatelik jastardyng kózqarasynyng teris baghytqa týsuine, óz bolmysyna qarama-qayshy dýniyetanymgha boy aldyruyna yqpal etpek.

Arman Áubәkirding facebook paraqshasynan

Abai.kz

3 pikir