Beksúltan NÚRJEKEÚLY. Rayymbek batyrdyng serikteri
«Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» soghysynyng songhy jyldarynda Jetisu ólkesining shyghys ónirinde azattyq kýresin ayaqtaghan adam - Rayymbek batyr. Onyng atasy - Anyraqay shayqasynda jekpe-jekke shyghyp jeniske jetken әigili Hangeldi batyr, әkesi - Týke, anasy - Aytoly. Onyng erlik ýlgisin qazaq tarihynda ózine deyin de, keyin de qaytalaghan adam bolghan emes. Aty alban taypasynyng úranyna ainalu syry da onyng osy ereksheligine baylanysty. Qazaq tarihyna oy sap qarasaq, Abylay men Rayymbek qana óz atyn ózi úrandap jaugha shapqan eken.
«Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» soghysynyng songhy jyldarynda Jetisu ólkesining shyghys ónirinde azattyq kýresin ayaqtaghan adam - Rayymbek batyr. Onyng atasy - Anyraqay shayqasynda jekpe-jekke shyghyp jeniske jetken әigili Hangeldi batyr, әkesi - Týke, anasy - Aytoly. Onyng erlik ýlgisin qazaq tarihynda ózine deyin de, keyin de qaytalaghan adam bolghan emes. Aty alban taypasynyng úranyna ainalu syry da onyng osy ereksheligine baylanysty. Qazaq tarihyna oy sap qarasaq, Abylay men Rayymbek qana óz atyn ózi úrandap jaugha shapqan eken.
Rayymbek jayynda derek jinaghan Qabylbek Sauranbaevtyng «Rayymbek batyrdyng shayqastary» atty qoljazbasy - keybir kemshilikterine qaramastan, Rayymbektanu ilimining negizi sanalugha tatyityn enbek. Ol qoljazba jazushy Tólen Qaupynbayúlynyng «Bes tomdyq shygharmalar jinaghynyn» 2-tomynda jariyalandy (Almaty, 2008. 104-bet pen 167-betting arasy). Q.Sauranbaev 1899 jyly tuyp, 1982 jyly ne 1983 jyly qaytys bolghan kórinedi. Ol kisi Rayymbek jayynda jaqsy biledi-au degen otyz shaqty adammen jolyghyp, jogharyda atalghan enbegin solardyng aituy boyynsha qorytyndylaghan. Bir kemshiligi - kimning ne aitqanyn jeke-jeke daralamay, bәrining aitqanynan ortaq pikirdi ghana týiindegen. Onyng 1922 jyly Rayymbek batyrdyng óz úrpaghy 105 jastaghy Nartúly Qashaghanmen, 1924 jyly Suan Satay batyrdyng úrpaghy 115 jastaghy Kezenqaraúly Ádilbekpen kezdesui airyqsha baghaly. Óitkeni ekeui de atalarynyng erligin el auzynan emes, óz әkelerinen jәne aghayyn-tuystarynan bala kýninen estip ósken. Sondyqtan búl jaghday Qabylbek aghamyzdyng derekterine senimimizdi arttyra týsedi.
Qabylbek aqsaqaldyng jinaghan deregine qaraghanda, Rayymbekti «Tughannan jeti jasyna deyin atasy Hangeldi baulypty». Sol jasqa kelgeninde jalayyr Oraq batyrdyng túqymynan taraytyn naghashysy, jigit bolghanda jiyenim minsin dep, bir kók tay asynsyn dep, sadaq, aibalta, qylysh, nayza, qalqan, sauyt, bolat semser әkelip, atasy Hangeldige tapsyrypty. Sirә, jiyenine beruge tiyis qyryq shúbar tayynyng óteui bolsa kerek. Kók tayyna Kókqoynaq degen atty Rayymbekting ózi qoyypty. Atyn sekirtip, sugha jýzdirip, jatqyzyp-túrghyzyp ýiretkenine qaraghanda, Rayymbek bala kezinen jyldam, qimylyna kóz ilespeytin shapshan, óte epti, әskery әdisterdi jaqsy mengergen әbjil bala bop ósken. Onyng jastayynan әskery oiyndargha qúmarlyghy bireulerdi shoshytsa, bireulerdi sýisintken. «Myna soghysu jolynda jiyrma bes jylday boldy»,- degen Q.Sauranbayúlynyng tújyrymymen kelissek, Jetisudyng shyghysyn jaudan tazalau ýshin, Rayymbek 15 jasynan 40-qa kelgenshe, 1745 jyldan 1770 jylgha deyin soghysqan (sonda, 158-bet).
Rayymbekting alghash el auzyna iligui jasy 15-ten asyp, 16-gha tolmaghan kezinde. 1745 jyly kóktemde Nauryzbay batyr bastaghan úly jýz qoly Qarqarada qalmaq әskerin qirata jengen son, qazaq jauyngerining bir toby, ishinde Hangeldi de bar, seng jýrip ketkendikten, Ilening ong jaghalauyna óte almay bógelip qalady. Sebebi seng soghyp, atty jýzdirmeydi jәne attyng ýstindegi adamgha da qauipti bolady. Atasynyng qasynda jýrip soghysudy ejelden armandap ósken jaujýrek úl ózi jylqyda jýrgende attanyp ketken atasyn dәl sol kezde Ilening jaghasynda quyp jetedi. Bala jaghdaydy estip bilgen son, Ilening bergi betinen arghy betine jetetindey etip qamysty budyrady da, bir shetin bergi bettegi aghashqa baylap, ekinshi shetin su betimen arghy betke Kókqoynaqpen sýirep ótedi de, ol jaghyn da myqtap bekitip qaytady. Endi kóshken seng su betimen aqpay, qamysqa sýzilip toqtaydy da, birte-birte birine-biri jabysyp qalynday beredi. Sóitip, tang atqansha bir-birine kirikken seng siresip, birneshe atty kisi óte shyghatynday múz kópir bolyp qatyp qalady. Onday ótkeldi kýzer dep ataydy eken. On bes jasar balanyng búl tapqyrlyghy qazaq jauyngerlerin qatty tanghaldyrady. Bәri sol arada onyng aty-jónin súrap, Hangeldi batyrdyng nemeresi ekenin biledi (sonda, 112 -bet).
Osy arada asa mәn beretin bir jaghday bar: atasyn Ilede quyp jetkenmen, Rayymbekti Hangeldi bәribir ertpeydi, el ishinde qaldyryp ketedi. Nege? Ádeyilep artynan quyp jetken jaujýrek nemere el ishinde qalugha qalaysha kóne qoydy?
Oghan, meninshe, bir ghana jauap bar: aqyldy bala atasynyng aitqanyn qapysyz týsingen bolu kerek. Al atasy ne deui mýmkin? «Jiyrma jyldan astam uaqyt qyzymyzdy kýn, úlymyzdy qúl etken qalmaq atamekenimizden әli ketken joq. Men jau әskerin qualap jauyngerlermen birge ketip baram. Sen de menimen birge ketsen, óz jerimizde qyzymyz kýn, úlymyz qúl bop әli jau qolynda qala bermey me? El ishindegi ózing qatarly er-jigitterdi jina! Bәring birigip qalmaqtardy tughan jerimizden quyndar!» - degen shyghar-au dep shamalaymyn. Batyr nemere odan basqa jenil-jelpi uәjge toqtay qoymasa kerek.
Bala kýninen ózin baulyghan atasyn Rayymbek búl joly da týsinip tyndaghan sekildi. Qabylbek aqsaqaldyng jinaghan deregine qaraghanda, ol kezde «Úly jýzde jýz on batyr bar edi». «Osy batyrlar bastap Rayymbekti býginnen bastap qolbasshy etudi qabyldady» (sonda, 113-bet). Múny, meninshe, ol kezde batyr kóp edi, biraq bәri Rayymbekti tandady degen maghynada ghana týsingen dúrys.
Qalmaq jaulap alghan jerde ómir sýrip jatqan qazaq jigitterining basyn biriktirip jasaq qúruy - Rayymbek batyrdyng naghyz bagha jetpes qyzmeti.
Rayymbek - taypa men rudyng mýddesinen biyik túrghan jәne býkil tirshiligin jalpy qazaqtyng azattyghyna arnaghan batyr. Qazaq eli, qazaq jeri degen biyik úghymgha ghana bas iygen. Onyng әrbir shayqasy - qalmaqtyng tabany taptaghan qazaq jeri men qalmaq qolynda azap shegip jatqan bauyrlaryn azat etuge ghana arnalghan.
Rayymbek qúrghan әskery jasaq - el basqaryp otyrghan hannyng da, biyding de búiryghymen emes, tek Rayymbekting óz sheshimimen jәne әrkimning elsýigish niyetimen bas qúraghan jasaq. Onyng әskery qúramasyna Jetisu aimaghynyng shyghys ónirin jaylaghan jalayyr, alban, suan, dulat, shanyshqyly siyaqty biraz qazaq taypasynyng jas batyrlary, tipti qalmaqtyng óz adamdary da birikken.
Rayymbek jasaghy at-kólikti ózderi tauyp minip, qaru-jaraqty tek ózderi jasap, ózderi tauyp qarulanghan. Alghash bas qúraghanda olar minerge at, ústargha qaru tappay da qinalghan. Rayymbek qolynyng eng basty әri eng manyzdy erligi - Ilening sol jaq betinde Týrgennen Sýmbe men Qaljatqa deyingi, ong jaghynda Altynemel men Qoghalydan Qorghasqa deyingi elimizding shyghys shegarasyn qalmaqtardan tazartuy әri sol shegarany olarmen kelise otyryp belgileui. Búl, shyndap kelgende, memlekettik mәni bar missiya. 1881-jylghy Peterbor kelisimi boyynsha Ilening sol jaghynda Sýmbe men Qaljatqa, ong jaghynda Qorghasqa deyin qazaqqa qaraghan jer Rayymbek babamyz on segizinshi ghasyrda belgilegen shegaramen birdey. Búl - onyng erligi men kóregendigining eng iygilikti múrasy. Búrynghy eki ýiezdin, qazirgi ýlken-ýlken bes audannyng jerin jaudan azat etui - onyng mәngi úmytylmaytyn erligi.
Sonshama úshan-teniz erlik pen jeniske qol jetkizgen Rayymbek batyrdyng ong qoly sanalghan adamnyng biri - jýzbasy jalayyr Baqay batyr. Myqtybek degen biyding balasy. Onyng jasy Rayymbekten biraz ýlken bolsa kerek. «Qazaqstan» últtyq ensiklopediyasynda onyng tughan-ólgen jyly 1703-1802 dep kórsetilipti. Onyng dәldigin bilmeymin, biraq úzaq jasaghany ras bolsa kerek, sebebi Q.Sauranbaev aqsaqaldyng jinaghan derekterinde ol Tórehannyng qamalyn alghan kezdegi jaraqattyng zardabynan Rayymbek qaytys bolarda ony ýiden kóterip shygharyp, ýige kóterip kirgizgen adamnyng biri bolghan kórinedi. Qazaq onday syilastyqty qandy kóilek dostar dep baghalaghan.
Móken Bolysúly jinaghan «Rayymbek batyr» dastanynda: «Rayymbek batyr qazaq sarbazdaryn ýshke bóldi. Birinshi Baqay batyrdy Alataudyng ontýstik jaghyn tazalap shyghyp, Shóladyrdan tabysugha uәde jasady», - deydi de, ol jaudan tazalaghan jerlerdi atap-atap jyrgha qosady:
- Baqay batyr jóneldi,
Týrgendi basyp Asygha,..
Tintu salyp keledi,
Say-salanyng tasyna...
Qashqan qalmaq sonynan
Malyn jiyp taghy aldy,
Dalashyqtyng jolynan.
Qalmaq tynbay jóneldi,
Taushilikti saghalap,
Qashyp keled toqtamay,
Ýsh Merkeni jaghalap...
Óte shyqty Baqay da
Qarqarany saghalap.
Toqtamay qalmaq qashypty,
Shúbartaldy búl basyp,
Shóladyrdyng tauynda
Baqay da kep qosyldy,
Rayymbekke úlasyp.
(M.Áuezov at. Ádjóni, 813-papka, 4-dәpter).
Men búl óleng joldarynda shyndyq bar dep esepteymin. Óitkeni 1916 jylghy últ azattyq kóterilisin bastaushylardyng biri Serikbay Qanayúly Baqay bolysy dep osy batyrdyng atymen atalatyn Asy men Týrgendi jaylaghan qyzylbórik ruynyng bolysy bolghan. Jalayyr taypasynyng batyryna alban taypasynyng qúrmet qylyp, oghan óz bolystyghynyng atyn berui - óte ýlgili jәne qatty baghalaytyn әri tarihy da, tәrbiyelik te manyzy zor is. Batyrdyng asqan erligine sýisingen, sony qadirlegen elding ýlken iltipaty bolmasa, óitip el-júrt bolystyqtyng atyn oghan bere salmasa kerek. Ótken ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldary ýiez taratylyp, audan qúryluyna baylanysty, Vernyy ýiezine qarasty Baqay bolystyghy da joyyldy. Ókinishke qaray, sodan beri Baqay batyrdyng aty da, erligi de kómeskilenip, birte-birte úrpaqtar jadynan shyghyp bara jatyr. Jetisuda Baqay degen jer aty saqtalghanyn alban shejiresinen bayqadym. «Aydos atamyz eki jerde mekendep jýrdi. Baqaydyng astynda, jartysy Sýgir sayynda», - dep jazylghan onda («Bәidibek baba - alyp bәiterek».Almaty, 2003. 1236-bet). Talghardyng basyndaghy Baqaytau atalatyn jer batyrdyng ýlesine berilgenin Q.Sauranbaev ta aitady. Baqay - Jarkent pen Kóktaldyng ortasyndaghy qalmaqtyng Tórehan atty basshysy ornalasqan qamaldy shabuyldau kezinde ýlken erlik kórsetip, Rayymbek bir qaqpany alghanda, ekinshi qaqpany shabuyldaghan jankeshti batyry әri senimdi serigi bolghan adam. Sol soghysta Rayymbek batyrdyng biraz serigi qaza tauyp, birazy jaralanghan. Óitkeni qalmaqtar myqty qamalgha bekinse, qazaqtar ony atpen ashyq daladan kelip shabuyldaghan. Qalmaqtardyng qaru-jaraghy men oq-dәrisin saqtaghan myqty bekinisti alu kezinde Rayymbekting ózi jambasynan auyr jaraqat alyp, Baqay da shayqastan jaradar bolyp shyqqan. Ol soghys - Rayymbekting qalmaqtarmen eng sheshushi әri eng songhy soghysy. Jenilgen, qashyp zorgha qútylghan Tórehan Qorghasqa deyingi jerdi qazaqqa bosatyp beruge kelisken (T.Qaupynbayúly, 2-tom, 157, 159-bet). Ol qorghan ertede Týrgenkent, berirekte Týrgen toghay atalatyn. Ol qorghannyng qiraghan qaldyghy Almaty - Qorghas kýre jolynyng boyynda, Ýsharal puylynyng jelkesinde әli kýnge kórneu jatyr. 1856 jyly Qashghargha ótken saparynda Shoqan dýrbi salyp alystan kórip, osy Týrgenkent turaly kýndeligine biraz nәrse jazyp ketken («Sobranie sochiyneniy v pyaty tomah». Almaty. 1662. 2-tom, 21-bet). Eng ókinishtisi - jol ýstinde jatqan búl qamaldyng esh jerinde Rayymbekke de, Baqaygha da, basqa batyrlargha da qatysty eshqanday belgi joq. Býgingi úrpaq búl qamaldyng óz babalaryna qatysty tarihyn bilmeydi.
Rayymbekke senimdi serik bolghan ekinshi bir adam - Suan Aralbay batyr. Kenen atamyzdyn: «Suannan Satay, Bólek, Aralbaylar,
Qabanday kýrkiregen talaylar bar», -
dep jyryna qosqan Aralbay batyry. 1733 jylghy úly jýz qazaqtarynyng orysqa bodan bolamyz degen hatyn tasushynyng biri bolghanyna qaraghanda, ol da Rayymbekten biraz jas ýlken. Qoryn hangha qarsy alghashqy soghysynan bastap-aq Rayymbekting qasynda bolghan. Ol izshi, tas qaranghy týnde de adaspay jol tabatyn adam bolghan desedi. Jalanash, Ýsh Merkini biylegen Aghanas han men Kómirshini jaylaghan Arys hanmen Rayymbek kelisim jasaghanda, ol ózge serikterimen birge onyng qasynda bolghan. B.Mókenúly «Rayymbek batyr» dastanynda Rayymbekke: «Olay bolsa, Aralbay batyrdyng tobyn alyp Qúmbelge shyghyp, Shalkóde basyp qaytalyq», - degizgenine qaraghanda, ol - onyng jýzbasy bolghan batyr (T.Qaupynbayúly, 2008. 2-tom. 204-bet). Ilening ong jaghalauyn jaylaghan suan júrty Rayymbekting Satay, Bólek sekildi serikterin ejelden bilgenmen, Aralbay batyrdyng erligin egjey-tegjeyli bile bermeydi. Onyng sebebi Rayymbek Almatynyng shyghysynda Albansayda (búrynghy Yubiyleynyy auyly) tusa, Aralbay sodan keyingi Suansayda (qazirgi Kensay) tughandyqtan bolar dep oilaymyn. Baqay batyr Talghardyng bas jaghyn meken qylghan desedi. Olay bolsa, auyldary kórshi bolghandyqtan, búl ýsh batyr bir-birin bala kýnderinen bilip ósken deuge bolady.
Rayymbekting taghy bir asa senimdi serigi - jalayyr Qapay batyr. Baqay, Qapay ekeuining attary úiqas kelgenmen, olardyng aghayyndyghy jayynda shejireden esh derek tabylmady. Ghalym Qadyrbek Jýnisbaev Qapay batyrdyng aty Mәskeu múraghatynda 1733 jyly jazylghan hatta bar ekenin kezinde «Leninshil jas» gazetine jazghan-dy (12.05.1963). Qoryn hanmen kelisim jasarda qasyna ertip barghanyna qaraghanda, Rayymbek Qapaydy qatty baghalaghan jәne oghan eng manyzdy isterdi tapsyrghan. Týrgen qamalyna shabuyl jasar aldynda Qapay batyr Tórehannyng tughan inisin jәne senimdi degen birneshe serigin tútqyngha týsirip, qalmaqtardyng әskery jay-kýiin aldyn ala bilip alady. Qamaldy shabuyldaghan kezde qatty qayrat kórsetip, jeniske jetuge kóp kómek jasaghan. Keyin ózi tútqyngha alghan Tórehannyng inisinen basqa qalmaqtar qazaq bolyp, Qapaydyng tuystary sanalyp, jalayyr taypasyna sinip ketedi.
Azattyq soghysynda Rayymbekting qasynan tabylghan has batyrdyng biri - Suan Satay batyr. Qazaq batyrlaryn Arys han men Aghanas han Kórtoghaygha kelisim jiynyna shaqyryp: «Rayymbek batyrdyng ózi nege kelmedi?» - dep súraghanda, qazaq batyrlarynyng atynan Sataydyng jauap berui onyng syily batyr ghana emes, jasy ýlken bolghanyn da bildirse kerek (T.Qaupynbayúly, 2-tom, 130-bet). Rayymbek qoly Týrgen qamalyn alarda Satay batyr óz jasaghyn bastap kep soghysyp, jenisten keyin Ósek ózeninen Qorghasqa deyingi aralyqtan óris alady (sonda, 162-bet). Qazirgi Sartau, Sarybel, Búrhan, Jarkent, Shejin, Almaly, Oijaylau, Basqúnshy, Qorghas jerlerin jaudan tazartu kezinde Satay batyr - airyqsha erlik kórsetken adam. Q.Sauranbaev 1922-jyly sóilesken Ádilbek Sataydyng nemenesi bolyp keledi: Sataydan: 1. Ábdiker - 2. Esirkep - 3. Janbau - 4. Kezenqara - 5. Ádilbek - 6. Bershimbek - 7. Imanghazy - 8. Sylamhan - 9. Sylam hannyng balasy. «Ádilbek Kezenqara balasy óz zamanynda auqatty, óte bay adam bolghan... Búl kisining taghy bir ereksheligi býtkil Suan shejiresin jatqa biletin adam bolghan» (Suan shejire. Almaty. 2000 j. 90, 106-bet).
Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin úrpaqtary Sarybel auylynda Satay batyrgha eskertkish qoydy. Jarkent ýiezi taraghangha deyin onyng qúramynda Satay bolysy boldy.
Aty Satay batyrmen qosarlana atalatyn suan taypasynan shyqqan Bólek batyr da Rayymbekpen qol biriktirip soghysqan adam. 1733 jylghy úly jýz hatyna Hangeldimen birge qol qoyghan búl Bólek emes, shapyrashty Bólek ekeninde dau bolmasa kerek. Sebebi ol kezde suan Bólek tórt jasar ghana bala. Al Bólek Qaraúly Satay nemeresi - Anyraqay shayqasynda qalmaqtyng bas batyry Anghyraqty birinshi jekpe-jekte jenip, ataghy býkil Jetisuda shalqyp túrghan batyr. Sonday batyr bolsyn dep, 1729 jyly tughan suan balasynyng atyn Bólek qoyghan boluy mýmkin. Óitkeni Qazybek bekting jazghanyna qaraghanda, Abylay 1757 jyly jenis toyyn jasaghanda jәne onyng qarsanyndaghy úrysta suannyng jas bii Bólek batyr biraz qyzbalyq tanytady («Týp-túqyiannan..» Almaty. 1993. 370-bet). Al Bólekti zertteushi Túrdaqyn Qúdayqúlov: «Aybiyke anamyz: «Búl - Bórgeltaydan qalghan songhy úrpaq. Sondyqtan búl balanyng jóni bólek, aty Bólek bolsyn», -dep ózi qoyypty», - deydi («Jetisu». 07.07.2001). Q.Sauranbaev aqsaqal Rayymbek batyrlarynyng qatarynda Bólek batyrdyng da bar ekenin jalpylay aitqanmen, onyng erlikterin taratpaydy. Óitkeni ol kisi Bólek batyrdyng erligin biletindey suan taypasynyng adamymen jolyqpaghan jәne ol jayly әdeyilep súrastyrmaghan. Al Bólek - Altynemelden Ósek ózenining boyyna deyingi aralyqta jatqan qazaq dalasyn jau qolynan azat etude airyqsha ýles qosqan, jasaq jinap jaugha shapqan batyr. Rayymbek batyrdyng shayqastaryna qatysqanda, Suannyng Bәitýgeyden taraytyn úrpaqtaryn Satay basqarsa, Bólek Togharystan úrpaqtaryna basshy bolghan. Batyrlyghyn baghalaghan el ony jastyghyna qaramastan by saylaghan. Rayymbek Qoryn handy shapqanda, Satay men Bólek qoly Búghyty men Tastyqara manayynan qalmaqtardy quyp shyghugha qatysqan. Qazaqtyng birikken qoly Týrgen qamalyn alghannan keyin ol ózine qazirgi Qonyróleng aimaghyn óris qylghan. Úrpaqtary qazir de sol arada túrady. Jarkent qalasynyng ortalyq baghynda Bólek batyrgha ornatylghan eskertkish bar. Shejire derekterin salystyra qarasaq, Satay, Bólek, Rayymbek batyrlardyng qazir 8, 9 - úrpaqtary ómir sýrip jatyr. Demek, olardyng jas shamasy bir-birinen onshalyq alshaq bolmaghan. Onyng túnghyshy Jaughash jayynda T.Qúdayqúlov bylay deydi: «Jonghar shapqynshylyghy kezinde «Oyrantóbe qyrghyny» dep tarihta aty qalghan jer bar... Mine, osy soghysta jauyn qashyryp, jeniske jetip, mereyi ýstem bolghan Bólek auylyna kelse, әieli bosanyp úl tauyp otyr eken. Oghan erekshe quanghan Bólek: «Men jaudy jenip, ony qashyrghan kýni tughan úlymnyng aty Jauqash bolsyn», - dep atyn qoyypty», - deydi (sonda).
Q.Sauranbaev jazbasynda aty-jóni auysyp aitylghan bir batyr bar, ol - Shanyshqyly Qojamberdi batyr. «Kýnshyghys jaqtaghy Saryqamysty órlep eki jaqty ainalyp, shanyshqyly Qojamberdi batyr da barlyq jauyngerlerimen jol boyy dúshpandaryn tazalap, aman-sau oljasymen osy soghysqa kelip qatysty», - dep otyrghan Qabylbek aghamyz (sonda, 127-bet) Týrgen qamalyn qazaq qoly shapqan kezde ony Berdiqoja batyr dep janylys atap jiberedi (sonda, 155-bet). Alayda shanyshqylydan shyqqan ataqty Berdiqoja batyrdy jarkenttik shanyshqyly Qojamberdimen Qabekeng shatastyryp alsa da, biz óitip shatastyrmauymyz kerek.
Rayymbek shayqastaryna bastan-ayaq qatysqan adamnyng biri - alban Yryskeldi batyr. Q.Sauranbaev aqsaqal onyng erlikterine arnayy toqtalmaghan. Óitkeni ol kisi negizinen Rayymbekting ghana erligi jayynda mәlimet jinaudy maqsat etken. Biraq Yryskeldi men Aralbay batyrdyng úly jýz qazaqtarynyng hatyn patshagha jetkizushi bolghanyn, onday batyrdyng ómirde bolghanyn tarih kuәlep berdi. Alban taypasynyng shejiresinde: «Yryskeldi Shabar batyrgha enshiles bolghan. Ol da batyr eken. Shabar óz tuyn Yryskeldi batyrgha qaldyrghan delinedi», - dep jazylghan («Bәidibek - alyp bәiterek». Almaty, 2003. 449-bet). Demek, onyng erligin býgingi úrpaq úmytpaghan.
Rayymbekting jauynger serikterin týgendep zertteu, shynyn aitqanda, qazir mesheu halde. Q.Sauranbaev dereginde aitylatyn Biyeke, Tileuke, Erdes, Baraq, Ótep, Aqbas batyrlardyng kim ekenin daralap zertteu - әli alda túrghan mәsele. Qabekeng qamtymaghan key jaghday Alban shejiresinde aitylghan. Mәselen, onda: «Tólesúly Biyeke batyr bes әiel alyp, olardan tughan balalar tómendegidey taraydy» (sonda, 394-bet), «Biyeke batyr jiyeni Rayymbek batyrdy shaqyryp alyp»,.. «Biyeke Tólesúly qazirgi Almaty oblysy, (Panfilov) Jarkent audany Altynemel tauyna jerlengen»,.. «Biyeke batyr (1656 - 1757)», .. - delingen (sonda, 453, 454-bet). Biyekening shyn mәninde tarihy túlgha ekenin shejire óstip dәleldey týsedi.
Shejiredegi Satydan - Ótep - 1. Shyntemir - 2. Mәnji - 3. Usa - 4. Bapaq - 5. Aqbay - 6. Qaymolda -7. Boranbay - 8. Súltanmúrat - 9. Qanat degenge qarap, búl Ótepting Rayymbekpen tústas ómir sýrgen Ótep ekenin angharugha bolady (sonda, 978- bet). «Qarakisi - Bozymúly Janshyqtyng nemeresi... Batyrdyng dәl qay jerde tughanyn eshkim bilmeydi... Al ólgen jeri - qazirgi Asy jaylauynyng týbindegi Qatynshat angharynyng auzyndaghy Bartoghay su qoymasynyng jaghasy. Ziraty Bartoghaydan shyghatyn ýlken qara joldyng ong jaghyndaghy qaptalynda. 1747-jyly mausym aiynda Alasa men Búghyty tauynyng ortasyndaghy Kókbek jazyghynda qalmaqtarmen ótken qandy shayqasta maydan alanynda ishinen myltyq oghy tiyip, jaryq dýniyeden... sapar shekken... El jýregine jazylghan tarihta «Oyrantóbe» degen aty bar», - degendi (sonda, 1202-bet) oqyp, Rayymbek shayqastaryna qatysqan talay batyrdyng zerttelmey jatqanyn qynjyla shamalaysyn. Sebebi biz onyng bәlen jyldyq, týgen jyldyq toyyn atqaryp jatqanymyzben, ómiri men erligin ótirikten tazalap jatqanymyz joq.
Qarap otyrsaq, ózine serik bolghan batyrdyng bәri Rayymbekten birer jas bolsa da ýlken bolghan. Aqyldasqanda, onyng ýnemi óz sózin: «Aghalar!» - dep bastaytyny da sony anghartady. Alayda ózderinen kishi bolsa da, barlyq batyr onyng qolbasshy bolghanyn qalaghan. Nege? Óitkeni ójettigi, tapqyrlyghy óz aldyna, ol aqyl-parasatymen de, úiymdastyrghysh qabiletimen de erekshelengen. Onyng airyqsha әdeptiligin, adaldyghy men dýniyege qyzyqpaytyn jomarttyghyn; tura jýrip, tura sóileytin kósemdigin bәri baghalaghan jәne moyyndaghan. Mәselen, Seker hanmen shayqastan son, qalmaqtardan týsken oljany bólgende, bas qolbasshy Rayymbekke 375 jylqy; Arys handy jengen son, 400-den artyq bas; Tórehandy jengen son, 400-den astam jylqy tiyesi bolady. Biraq ol búl jýlkeden birde-bir mal almay, bәrin shayqasqa qatysqan nemese shayqasta qaza tapqandardyng otbasyna, mýgedekter men kedey-kepshikke bólip bergizedi (sonda, 133, 143, 161 - bet). Onyng osynday adaldyghy men adamgershiligin bәri baghalaghan. Sondyqtan Rayymbek jayyndaghy tariyhqa danghaza sózben emes, aq-qarany ajyratatyn kózben ýnilu kerek. Jәne keybireulershe Rayymbekting atyn shygharam, ataghyn aspandatam dep tyrashtanudyng týkke qajeti joq, óitkeni ol ólmestey ataghyn bizsiz-aq ózi shygharyp ketken.
Beksúltan NÚRJEKEÚLY,
jazushy
http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9288&Itemid=2