Jaqynda orystildi bir basylymgha Qazaqstannyn halyq әrtisi Bolat Anhanovtyn súhbaty shyqty. Aghamyz aidy aspangha shygharyp, «Narodnyy tanes takoe je privnesennoe iskusstvo v Kazahstane, kak y balet. Nu ne bylo u kazahov tansev! Ih vysosaly iz palisa, pridumaly na osnove obryadov y tradisiy», - deydi. Deydi de, «Poskoliku u kazahov nikogda ne bylo tansa, vlublennaya v Kazahstan Lidiya Chernysheva sozdavala plastiku na osnove pesen, obryadov, podrajaniya tradisionnym zanyatiyam kochevnikov» degen týyindeme jasaydy.

Jaqynda orystildi bir basylymgha Qazaqstannyn halyq әrtisi Bolat Anhanovtyn súhbaty shyqty. Aghamyz aidy aspangha shygharyp, «Narodnyy tanes takoe je privnesennoe iskusstvo v Kazahstane, kak y balet. Nu ne bylo u kazahov tansev! Ih vysosaly iz palisa, pridumaly na osnove obryadov y tradisiy», - deydi. Deydi de, «Poskoliku u kazahov nikogda ne bylo tansa, vlublennaya v Kazahstan Lidiya Chernysheva sozdavala plastiku na osnove pesen, obryadov, podrajaniya tradisionnym zanyatiyam kochevnikov» degen týyindeme jasaydy.

Qalaysha jaghandy ústamaysyn? Bizde biyding tarihyn zerttep jýrgen kisi neken-sayaq. Bir biledi dep sensek, biyding «sýiegin shaghyp, mayyn ishken» Bolat Ayhanovqa senemiz. Al osylay dep bәrimiz bas úryp jýrgen mәrtebeli mamanymyz mynjyldyqtar boyy damyp kelgen kóshpeli halyqtyng mәdeniyetin jat júrttan kelgen bireuge jyghyp bere salady. Chernysheva jaqsy maman bolsa, bolghan shyghar, biraq sol bolmaghanda, qazaqtyng bii qarang qalatyn edi, qarang qalghanyng ne, tipti tabighatta bolmas edi degendi qalay týsinuge bolady? Qarapayym qisyngha salghannyng ózinde, jyl on eki ay kóship-qonyp jýretin dinamikaly halyqtyng biyleudi bilmedi degenine sene alasyz ba?! Qyzdarymyz myng búrala biyleytin tanymal biylerdi qospaghanda, jigitterge ghana tәn «Aiy biyi», «Býrkit biyi», «Qara jorghalar» qayda qalady sonda? Aytpaghymyz osy «Qara jorgha» turaly edi. Biraq ayaghy aspannan salbyrap týse qalghanday bolyp otyrghan Ayhanov aghamyzdyng jayyn anyqtay keteyik.
Basynda abdyrap qalyp, biyshining nege aibat shegip otyrghanyn týsinbep edik. «Tesip bara jatqany» qarabayyr ghana kóre almaushylyq eken. Súhbat neden shyghyp edi, «Saltanat» by ansamblining 55 jyldyghynan. Ózi synap otyrghan «Saltanattyn» budjeti 29 mln. tenge, «a u moego kollektiva», yaghny Memlekettik akademiyalyq by teatryniki - 9 mln. Al «Saltanat» jaman-aq bolsyn. Sauatsyz bolsyn, talghamsyz bolsyn. Sonda men sodan artyq ekenmin dep, últtyng mәdeniyetin mansúqtaugha bola ma? Búl ne degen jauapsyzdyq? Bókenning jauapsyzdyghyn myna bir pikirden de bayqadyq. «Seychas chto poluchaetsya: russkim yazykom popolizovalisi, zashitily na nem dissertasii, importirovaly s ego pomoshiu tehnologiy y zapadnye janry iskusstva - y do svidaniya? Teperi nado vozvrashatisya k skachkam, yurtam y delati viyd, chto eto y esti nashe nasionalinoe iskusstvo?». Ou, kóke, qazaq tilin bilmeding dep eshkimdi alastamaydy búl memleket. Biraq jeke bastyng mýddesinen góri últtyng úiysuyn, halyqtyng keleshegin oilasanyzdar etti!
Qazaqta by bolmasa, Bolat Ayhanov qaydan shyqty? Qazaqta by bolmasa, Ayhanov qoyghan «Qyz Jibekti» de syzyp tastau kerek shyghar? Sol balette qoldanylatyn buyn biyin de Bókene Chernysheva kelip ýiretip ketken shyghar, bәlkim? Bolat Aihanov aitqanday, orystyng tili men mәdeniyeti «bizdi úshpaqqa shygharyp otyrghany» qanday ras bolsa, sol tildi kýshtep tyqpalaghan sayasattyng barsha últtyq qúndylyqtarymyzdan kýshtep aiyrghany sonday shyndyq. Col sebepti orys tiline janymyz ashyp, ózegimizdi suyryp beretindey eshtenesi joq. Esti úl bolsa, qazir sol joghaltyp alghan jauharlarymyzdy týgendeudi ósiyet qylar edi qayta. Osynyng bәri neden? Biyge bolsyn, әn men kýige bolsyn, mәdeniyet pen túrmystyng qay salasyna bolsyn, ghylymy zerdeleudin, ghylymy týiindeu men bagha beruding kemshin týsuinen.
Songhy kezde «Qara jorghagha» qarsy shabuyl bastalghanday. Berik Súltan degen bloger bauyrymyz «Qara jorgha zinagha bastaydy» dep bir tanghaldyrdy. Jan-jaqtan, qalmaqtyng bii eken, mongholdyng bii eken dep kýbirlesip-jybyrlasqandar qanshama. Tarihshy Gýlnәr Mendiqúlova «Qara jorgha qazaqtyng bii emes» dep bir, «Qara jorgha adamdardy zombylaydy» dep eki «anyqtama» berdi. Qazaqtyng tilin de dúrys bilmeytin adamgha («altybaqandy» «altyn baqa» dep otyrghan), «onday by qazaqta bolmaghan» dep kesip-pishuge kim qúqyq beripti? Mәsele ózindikin ózekten tebude de emes. Kópe-kórineu soqyrlyqta. Eger «Qara jorgha» qazaqtyng qanynda bolmasa, qalaysha sonshama tez taralyp, kәri-jas jappay biylep ketti? Búl «Qara jorghany» keshegi kenestik dәuirding ózinde Ózbekәli Jәnibekov biylegen. Búl «Qara jorghany» Qytaydan kelgen qandasymyz, tarih ghylymdarynyng kandidaty Álimghazy Dәulethan «yqylym zamannan bolghan» deydi. Tipti onyng pikirinshe, «Qara jorgha» dalalyq sirkting týp-tamyry boluy da mýmkin.
«Biz biletin "Qara jorgha" biyining dombyrada oryndalatyn arnauly kýy saryndy әueni bar. Ol býgingi "Qara jorgha" bii әueninen mýlde bólek, bayaulau oryndalady. Al biyding ózi - birtútas jelige qúrylghan, birneshe bólimnen túratyn, berik kompozisiyaly, naghyz buyn biyi. Aldymen búl by nege "Qara jorgha" atalady degenge nazar audarayyq. Ony qystyng suyq kýnderi, sharuadan qoly bosaghan júrt tamashalaytyn bolghan. Biyleu ýshin bir qaruly, myghym jigitti ortagha qara jorgha retinde shygharyp, atqa úqsatyp tórt ayaqtatyp túrghyzyp qoyatyn. Sonan keyin bir bozbalany ortagha shygharyp, qol soghatyn. Dombyrashy dәstýrli "Qara jorgha" by әuenin tarta bastaghanda bozbala atqa, yaky qara jorghagha biyley jýrip jaqyndap, aldymen attyng kekilin, qúlaghyn, jalyn sipap, noqta, jýgen salu rәsimin jasaydy. Búdan keyin arqasyn, sauyryn sipap jýrip, atty ertteuge kirisedi. Múnyng bәri, әriyne, by arqyly oryndalady. Ishpek, toqym-er salyp, qúiysqandaugha kelgende at ýrkip, teppek bolyp minez kórsetedi. Onyng ózi rahattana kýluge sebep bolady. At erttelip bolghannan keyin, biyshi jigitimiz atty ainala kópshilikting aldynda buyn biyining nebir nәzik qimyldaryn jasap, ónerin kórsetuge baryn salady. Osydan keyin biyding eng sharyqtau shegine kuә bolasyz. Biyshimiz ertteuli attyng tórt ayaghyn taghalau josynyn jasap, "Qara jorghasyna" qarghyp minip, atýsti qozghalysynyng eng kýrdeli de әsem qimylyn kórsete bastaydy. Attyng qoltyghyna ayaqtaryn ótkizip alyp, shalqayyp, enkeyip, ongha-solgha aunay attyng bauyryna týse biylep, júrtty qyran-topan kýlkige batyrady. Eger qonaqtar arasynda jas biyshiler bolsa, olar da biyge qosylyp, oiyn kórigin qyzdyra týsedi. Al qazaq jaz jaylaugha shyghyp, qymyz ben baghlan etine toyynghan shaghynda «Qara jorgha» at ýstinde biyleytin, býgingi akrobattarsha óner sayysyna týsetin oiyn-tamashanyng gýline ainalatyn. "Qara jorgha" biyining shyghu tarihy tym erte zamangha menzeydi. Ejelgi Ghún, Ýisin, Qanly, Nayman-Kerey handyqtary túsynda atty әskerler úzaq joryqtarda jýrgende ýzilisterde alqa-qotan túra qalyp, jappay by biyleytini, ol biyding "Jylqy biyi" ("Ma u") dep atalatyny jóninde ertedegi qytay jazbalarynda saqtalghan».
Qarshadayynan «Qara jorghany» kórip ósken kisi osylay deydi. Biraq biydi qorghap qalu degenimiz, ony kóringen jerge tyqpalau dep týsingen de abzal emes. Mysaly, Rýstem Ábdirәshev týsirgen «Balalyq shaghymnyng aspanynda» 1945 jyly quanyshtan jýregi jarylghan qazaqtar «Qara jorghasyn» biyleydi-mys. Ou, ol kezde «Qara jorgha» qayda edi, biz qayda edik? Talghat Temenovting «Mening kýnәli perishtem» degen jana filiminde de «Qara jorghany» biyleytin kórinis bar. Qatelespesem, «Elim-ay» filimi de onsyz ótpeydi. «Núrghisa» degen horeografiyalyq qoyylym qoyyldy. Onda da sol «Qara jorgha». Teatrdaghy qay premiera bolsyn, «Qara jorghanyn» qimylyn kirgizip jiberedi. Buyn biyin shygharmagha qosu-qospauda emes, mәsele. Onyng tarihy shyndyqqa sәikes keluinde. Mәselen, «Jeztyrnaq» sekildi, nemese «Qyz Jibek» siyaqty últtyq balette by ózin aqtap túr. Tipti ol jerge «Qara jorgha» kerek. Al «Balalyq shaghymnyng aspany» siyaqty, túrmystyq dәldikke qúrylghan, dәuir jylnamasy esepti shygharmalargha «Qara jorghany» qosu - jalghan qiqu, sol bayaghy daraqylyq.
Bizge qazir artyq boyau emes, aqiqat qymbat. Soraqysy, sony ajyratyp berer maman bolmay otyr. Áytpese, «Qara jorgha» qazaq dalasynda qashangha deyin biylenip keldi, halyq odan qashan ajyrap qaldy, qay ónirlerde kóbirek biylendi, qanday jaghdayda biylendi, qansha adam, qanday sýiemeldeumen biylegen edi? Osynyng bәrine ghylymy tújyrym jasaytyn, sony zertteytin kez bayaghyda kelgen. «Beu-beulep» jýrip biyikke shyqpaymyz. Mektep týgil, balabaqshadan bastap ýiretseng de ghylymy negizi bolmasa, by qazirgi «bәrekeldi» kýiinde qalyp qoya beredi. Sosyn ertengi úrpaq biydi boldyrmay tastaghan Bolat Ayhanovtardyng sózine sýienetin bolady...

Ásiya BAGhDÁULETQYZY

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/710