Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Alashorda 5064 8 pikir 17 Qazan, 2019 saghat 13:05

Últ-azattyq kóterilisterin әli kýnge orys arhiyvine sýienip zerttep kelemiz

Kirisu (Basy)

Ádette qarapayym týrde oilansang bizge deyingi zertteushiler ashylugha tiyisti janalyqtyng bәrin tyndyryp tastaghan siyaqty seziledi. Biraq, ghylym qashanda janalyqty, jandanudy qalap túratynyn jasyra almaymyz. Sonday-aq, memleket, qogham, adam ómirining ózgeruine say jana iydeyalar jaryqqa kelip, adamzat órkeniyetin órge ozdyratyn ghylymy dýniyeler jaryqqa shyghyp otyrady. Osy túrghydan kelgende, basqa qoghamdyq ghylymdar sekildi Ortalyq Aziya elderindegi jurnalistika da qalyptasu, damu prosesin bastan keshti. Eger jurnalistikasynyng jekelegen elementteri Ortalyq Aziya elderinde HIH ghasyrda kórine bastady desek, HH ghasyrda búl ghylym salasy baspasózding týleuine qatysty sol tústaghy qoghamnyng barlyq salasyna yqpal ete bastady.

Qazaq halqynyng talantty perzenti Ahmet Baytúrsynovtyn: «Gazet – halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili» degen naqyl sózi bar. Demek, baspasóz әr dәuirde, әr kezende, әr jaghdayda halyqtyng ainalasynda bolyp jatqan dýniyeni kóruine, onyng san týrdi bazynasyn estuge jәne sol túrghydaghy júrttyng pikirin jalpaq әlemge jetkizuge barynsha enbek etti. Ókinishke oray, Kenestik rejim Ortalyq Aziya elderindegi HH ghasyrdyng basynda shyqqan keybir gazet jurnaldardy kóruge, ondaghy tarihi, tanymdyq, aqparattyq dýniyelerdi paydalanugha tiym saldy. Esesine, Kenes Odaghy ydyrap, Ortalyq Aziyadaghy birqatar elder tәuelsizdik aluyna baylanysty jetpis jyl boyy zertteushilerge qol jetimsiz bolyp kelgen dýniyeler ashyqqa shygha bastady. Tipti, tәuelsizdikten keyin tarihtyng keybir aqtandaq betterin qayta qarap, zertteuge mýmkindik tudy. Sol qatarda HH ghasyrdyng basynda, dәlirek aitsaq, 1916 jyly Ortalyq Aziyadaghy birneshe memleketti qamtyghan últ-azattyq kóterilisi turaly da tyng izdenisterge jol ashyldy. Tarihshy ghalymdar men jazushylar osy baghytta bilek sybana enbek etip, arhivty aqtaryp-tónkerip, kóptegen qúndy dýniyeni halyq tarazysyna úsyndy. Sonymen atalarymyz jasaghan erlik kýresting tәuelsizdik jolyndaghy úmtylystargha jasaghan әseri alghashqy adymda aiqyndaldy. Sóitip 1979 jylghy «Qazaq SSR tarihyndaghy» jәne 1916 jylghy kóterilis jenil-jelpi sóz bolghan «Qazaq sovet ensiklopediyasyndaghy» 1916 jylghy últ-azattyq kóterilis turaly aitylghan jenil-jelpi pikirlerge nýkte qoyyldy. Tarihtyng basqa da qúpiya betteri ashyla týsti.

Ókinishke oray, Ortalyq Aziyanyng әr ónirinde oryn aldghan kóterilisting sipaty, damuy, nәtiyjesi turaly sol tústaghy baspasózde jaryq kórgen maqalalardy toptastyryp, publisistiqalyq enbekterdi jurnalistikalyq izdenu arqyly tanugha erinshektik tanytyp kelemiz. Kóp jaghdayda baspasózdi ghylymy tújyrymy әlsiz dep qarau nemese baspasóz materialyn mezgildik ónim retinde baghalauda әdettenip qalghanbyz. Sondyqtan tarihshy ghalymdargha erik berip, shang basqan arhivterge jýginemiz. Múny joqqa shygharmaqshy emespin. Alayda 1916 jylghy kóterilis túrghysynan kelgende, ótken ghasyrdyng 1910 – 1925 jyldar aralyghyndaghy qazaq, qyrghyz, úighyr, ózbek tilderinde shyqqan gazet-jurnaldardaghy kóteriliske qatysty jariyalanymdardy zertteuding qajettiligi basym dep sezindim. Porfessor M. Qoygeldiyevting payymynsha: «...gazet materialdary HH ghasyrdyng alghashqy jiyrma jyldyghyndaghy qazaq qoghamynda bolyp ótken týrli qoghamdyq posesterdi zerttep tanu ýshin asa baghaly derekter». Óitkeni, sol tústaghy arhiv materialdarynyng deni kóterilisti jazalaushylar túrghysynan jazyldy. Ondaghy derekterding basym kópshiligi búratana halyqtardy qaralau men jazalaugha, olardy nadan, taghy, jauyz etip kórsetuge baghyttalghan. Al gazet-jurnaldar kóteriliske shyqqan jergilikti halyqtyng mún-múqtajy men qayghy-qasiretin jaqtap jazdy. Tipti, sol kezdegi Ortalyq Aziya elderindegi shiyelenisti jaghjdaylardy da, qoghamdyq tensizdikti, әleumettik túrghyda tuyndagha qarama-qarsylyqty baspasóz arqyly bilip, aqiqatqa jaqynday týsuge bolady. Sondyqtan 1916 jylghy kóterilisting sebep-saldaryn bilu, nәtiyjesin anyqtau, aitylmay kelgen aqiqattardyng deregin tabu ýshin sol kezdegi baspasózdi jalyqpay aqtarugha túra keldi.

Aldymen Qazaqtan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynyng siyrek qorynda saqtalghan tóte jazumen jazylghan gazet-jurnaldardy aqtaryp shyghugha túra keldi. Búl mәsele búghan deyinde osy taqyrypty zerttep jýrgen qazaq tarihshylarynyng nazarynan tys qaldy degen oidan aulaqpyn. Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi men Qazaqstan Tarihshylar qauymdastyghy birlesip dayyndaghan «Qazaq últ-azattyq qozghalysy» seriyasymen shyqqan 21 tomdyq jinaqtyng 2 kitabynda «Qazaq», «Alash», «Saryarqa», «Jas azamat», Birlik tuy», «Ýsh jýz», «Úshqyn», «Enbekshi qazaq» qatarly tóte jazumen shyqqan gazetterde jaryq kórgen maqalalardyng krilisiyagha týsirilgen birqatar núsqasy engizilgen. Ókinishke oray, ol 1916 jylghy kóterilis jayly tolyq núsqa emes edi. Óitkeni, taghy da basqa gazet-jurnaldar men 1926 jyly kóterilisting 10 jyldyghyna oray týrli basylymda jaryq kórgen maqalalardyng da әli kýnge tolyq núsqasy dayyndalmaghanyn bayqap qaldym (keybir kitaptar men jinaqtarda jekelegen núsqasy berilgeni bolmasa). Sonymen qatar, búl taqyryp, qyrghyz, úighyr, bashqúrt, tatar, noghay, ózbek, orys, qytay tilinde (Tәjik tildi basylymdardy aqtarugha til jetpey jýr) shyqqan gazet-jurnaldarda da az jazylmapty. Biraq, ony jinaqtap, ghylymy tújyrym jasau isi әli qolgha alynbaghan.

Sol ýshin alghashqy adymda Qazaqstan Respublikasy Últtyq kitaphanasynyng siyrek qorlar men qoljazbalar bóliminde tóte jazumen qazaq, qyrghyz, úighyr, ózbek, bashqúrt, noghay, tatar tilinde shyqqan 128 gazet-jurnaldy aqtaryp shyghugha túra keldi. Onyng 84-i qazaq tilinde shyqqan gazet pen jurnalgha tiyesili. Sonyng ishinde 1913 – 1918 jyldar aralyghynda jaryq kórgen, Alash partiyasynyng organ gazeti bolghan «Qazaq» gezeti «Birlik tuy», «Saryarqa» gazetteri búl taqyrypty jalyqpay jazypty. Sondyqtan men mәselege qatysty derek kózi retinde, «Qazaq», «Birlik tuy», «Saryarqa» gazetterinde jaryq kórgen marterialdardyng qúndylyghy óte joghary dep sanadym. Osydan bastap, «Qazaq» gazetinde (jogharyda atalghan kitapqa enbey qalghan) jariyalanghan dýniyelerding tolyq núsqasyn tirnektep jinaudy qolgha aldym. Sonday-aq, izdenis barysynda qyrghyz, bashqúrt, tatar, noghay, úighyr, qytay tildi basylymdardaghy maqalalarda toptalyp qaldy. Bir qyzyghy, ortaq taqyryp jayyndaghy olardyng aitar oiy basqa, nәtiyjesi bólek, keyde birimen biri qarama-qayshy keletin tústary bar eken. Sol ýshin әr tilde shyqqan maqalalardy bólip, jiktep, sosyn baryp ortaq oy qorytqym keldi.

Kóterilisting qazaq tildi baspasózdegi kórinisi
Qazaqtan soldat alu mәselesi

Osy kýnge deyin men 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi tek Qazaqstanda, onyng ishinde Almaty oblysynda ghana bolghan dep kelip edim. Osy taqyrypty terendey kele atalmysh kóterilisting eng alghash Tәjikstan da bastalyp, odan Ózbekstanda, sosyn Qyrghyzstanda oryn alyp, Qazaqstanda jalghasyp, onyng sony Qytaydy sharpyghanyn (qashqyndyq, bosqyndyq) tolyq týsine bastadym. Qazaqstannyng ózinde tútas eldi sharpyghan iri dýrbelendi zertteushilerding pikir birligi joq. Árkim óz atasyna tartyp, ortaq bekimge kele almay jýrgeni de anyq. Qysqasy, 1916 jylghy kóterilis bir ónirlik emes, tútas orta Aziyalyq nemese tútas adamzattyq bostandyq jolyndaghy kýresi dep tanu kerek degen oidamyn. Sol jyly, sol uaqytta Indiya men Aljiriyada da dәl osynday últ-azattyq kóterilisi bolghany belgili. Mýmkin, bәrining biz sezine qoymaghan ishki ýndestigi bar shyghar. Búl jayly aldaghy jazbalarymyzda tolyqqandy aitatyn bolamyz. Dese de, qazaq dalasynda búrq ete týsken kóterilisting biltesin qazaqtan soldat alu mәselesi tútandyrghany anyq.

Reseyding 1914 – 1916 jyldardaghy soghys qimyldary barysynda qyruar adam kýshinen aiyryluy adam resrus mәselesin shiyelenistire týsti. Osy rette ýkimet olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin aluan týrli sharalar qoldandy. Sonday sharalardyng biri Ortalyq Aziya men Sibirding «búratana halyqtaryn» qorghanys júmystaryna tartu boldy. 1915 jylghy qyrkýiekte orys armiyasynyng әskeriy-qúrylys júmystarynyng bastyghy Chaev M. Tynyshbaevty qazaqtardyng әskery qyzmetke alynuynyng yqtimal ekendiginen habardar etti. Osy yqtimal mәselege oray, onyng naqtyly sebepterin anyqtau túrghysynda sol jyldyng noyabrinen bastap, «Qazaq» gazetinde «Qazaqtan soldat alu» («Qazaq» gazeti, №153, 3-bet), «Qazaqtan soldat alu turaly» ((«Qazaq» gazeti, №154, 1915 jyl, beysenbi, 22 oktabri), «Qazaqtan soldat alu mәselesinde noghay gazetalarynyng pikiri» («Qazaq» gazeti, №154, 1915 jyl, beysenbi, 22 oktyabri 3-bet), «Ondar sezy» ((«Qazaq» gazeti, №159, 1915 jyl, 29 noyabri, jeksenbi, 1-bet) qatarly birneshe material jariyalap, qazaqtardy әskerge shaqyru mәselesin talqylady.

Búl dýniyelerding osyghan deyingi 1916 jylghy últ-azattyghy turaly kóterilister turaly shyqqan jinaqtargha nelikten engizilmey kelgenin bilmeymin. Mýmkin, tarih túrghysynan búlar 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisimen qatyssyz dep qaraghan shyghar. Biraq jurnalistika túrghysynan oilaytyn bolsaq, «Qazaq» gazetining osydan keyingi «Patshanyng 25 iini Jarlyghynyn» jariyalanuy, kóterilisting tuyndauy, kóterilisten keyingi qashqyn qazaq-qyrghazgha kómek kórsetu barysyndaghy oqighalardy jazugha negiz bolghany anyq. Tipti, búl materialdar sol tústaghy qazaq ziyalylarynyng qazaqtan soldat alugha qatysty ústanymyn tarihy túrghyda týsinuge jol ashady. Sonymen qatar, «25 iili Jarlyghy» shyghudan búrynghy osy datagha qatysty Gos.Dumada kóterilgen mәselelerdi ishki Reseydegi, Bashqúrt, Noghay, tatar gazetterinde jariyalanghan maqalalar negizinde dayyndalghan materialdar seriyasynyng da býgingi kózben tanudyng manyzdylyghy joghary bolmaq.

Ásilinde, qazaqtan soldat alu mәselesi 1883 jyly III Aleksandr patshanyng taj kiygen toyyna barghan qazaq ókilderi qazaq halqyn kazak-orys qyzmetine aludy ózderi ótingen. Búl mәsele týsken soghys ministri Suhomlinov zamanynda da kóterildi. Qazaqtan soldat aludy búl da únatpady. «Qazaq» gazetining jazuynsha, qazaqtan soldat alu mәselesi eng aldamen "Russkoe slovo", "Novoe vremya", "Birjevye vedmostiy", "Utro Rossii» siyaqty ishki Reseyde shyghatyn gazetterde 1915 jyldyng ekinshi jartysynda jariyalana bastaghan. Gazettegi maqala boyynsha qazaqtan soldat alugha sol tústaghy Voennyy ministr Suhomlinov qarsy bolyp kelgen. Osy mәsele jayynda jazylghan habarlardy terip, jiyp jazghan «Birjuiya viydemosty» gazetasynda myna sózder aitylyp túr: ... Suhomlinov túsynda qazaqtan saldat alu zakon jobasyn jasaudan búryn, alugha bolar-bolmas jaghyn anyqtau ýshin maghlumat jiyp, qarap, tekseru tiyis dep qarar qylynghan. Ol maghlumattardy jiyp, nemese qarap, tekserip bolghannan keyin qazaqtan soldat alugha bolmaytyndyghyn bayandaushy 1914 jyly, yuuli aiy shamasynda zapiska dayyndaghan. Zapiskada qazaq soldat bolugha jaramaydy. Jaramaytyn mәnisi mynau degen: Qazaq kóshpeli, kóshpelilik pen memleketshilik biri birimen ýilespeytin nәrseler. Qazaqtyng mәdeniyeti tómen. Oryssha bilmeydi, jazu tanymaydy. Soldat tamaghyn tamaqsynbaydy, әsker qyzmetine shydamaydy» [«Qazaq» gazeti, №153].

Búl pikirge bas shtaptyng bastyghy jandaral Mihnevich: «Birjevye vedmosti» gazetining jazushysymen sóilesken shaqta myna pikirdi aitqan: «Men qazaqty óz mindetin ornyna keltiruge jaraytyn júrt dep bilemin. Qazaq jauynger júrt. Talay týrli zamandardy basynan ótkerip, kórgeni bar júrt. Atqa jýruge ústa, kózi qyraghy, mergendigi hәm jaqsy. Osy syndaryna qaraghanda qazaqtan jaqsy әsker jasaugha bolady dep qaraymyn. Qazaqtan soldat alghanda ónetini ne desek, odan ónetini az emes. Qazaq 12 million shamaly júrt. Onyng alty milliony Týrkistan men shetki oblystarda, alty milliony qalaly jerde. Búlay bolghan song sanyna qaraghanda kóp, synyna qaraghanda jaqsy әsker shyghady» [«Qazaq» gazeti, №153] . Búl mәsele tónireginde «Birjevye vedmosti» gazetining jazushysy Jer ministrligindegi adamynan súraghanda: «Qazaqtar dúrystyq pen әsker qyzmetin atqarmas dep oilau, qazaqty orynsyz kemitip, qorlau bolady. Qazaq talay isti basynan atqarghan halyq. Búlar soghysta artyqsha paydaly bolyp tabylar. Qazaqtardy orys mәdeniyetinen qashyq jatyr, olargha memleketshilik qalpymyz jat degen pikir dúrys emes. Songhy jyldary otyryqshy bolyp jer iyelenimiz, jer kesip ber degen aryzdar qazaqtan kóp kelip jatyr», – dep jauap beredi[«Qazaq» gazeti, №153]. «Russkoe slovo» gazetinde: «2 razryad ratnikterin jii turaly G. Dumada zakon jobasy qaralghanda Aqmola, Semey, Torghay oblysynyng qazaghynan soldat alsa, qayter edi» degen sóz bolghan[«Qazaq» gazeti, №153]. Ony әsker isine qatysty mekemeler únatpaghan. Qazaqtan soldat alu mәselesin Músylman deputattary da barynsha qoldaghanymen, olardyng úmtylysynan týk shyqpaghan.

Kerisinshe osy tústa qazaqtan soldat aludan góri, palshinderding (oryssha opolchenie – soghys kezinde, sonday-aq, basqa qajet bolghan jaghdaylarda qúrylatyn kәsiby emes әsker) qataryn kóbeytip, ony shet aimaqtargha jiberu turaly pikir kóterilgen. Búl turaly «Utro Rossii» gazeti: «Biyl G. Dumada ekinshi razryad palshinderdi soghysqa jiberu ýshin jii mәselesi qaralghan uaqytynda Aqmola. Torghay, Semey, Jetisu oblystarynyng qazaqtarynan soldat qyzmetine ala bastau mәselesi qozghalghan eken. Búl turaly jasalghan jobamen birge tapsyrylghan bayandamada qazaqtardyng sayasy mәdeni, dini, qalpy, kýn eltu reti turaly kóp sózder aitylyp kelip, solargha qaraghanda qazaqtardan soldat aludyng qolaysyz bolghandyghy bayan etilgen», – dep jazady [«Qazaq» gazeti, №153]

Biraq keybir ýkimet mekemeleri men piyresblen mekemesi hәm qazaqtargha juyq túrghan basqa mekemeler joghary pikirdi negizsiz dep únatpaghan. Búl iske Gos Dumadaghy músylman deputattary basqasha kózben qaraghan: «Qazaqtardyng kóship jýrui alghy hәm mәngilik emes. Qazaq jerine mújyq kóshiru isi ýdegen sayyn qazaqtar óz túrmys hәm kýneltu retterin jana jolgha salyp keledi. Qazaqtardyng kózi qyraghy, salt jýruge taqymy myqty. Soghan qaraghanda olardan eng jaqsy әsker jasaugha bolady»[«Qazaq» gazeti, №154]. Sóitip músylman deputattar alty million qazaqty bayandamadaghy jazylghan kelemejden qútqaryp, Rossiyadaghy basqa últtarmen qatar, soldattyqqa alu kerek dep qaraghan. Keybir ministrler de búl pikirdi quattaghan. Pirsblen mekemesi: «Qazaqtan saldat alu bek jaraydy. Qazaq nadan degen pikir beker. Qazaq kórgeni kóp, kórgendi júrt dep otyr» [«Qazaq» gazeti, №154]. Múnan basqa soldat aludy quattaushylar: 1) músylman deputattary, 2) músylman gazetteri, 3) qazaqtyng keybireuleri. Áriyne, búl mekmelerding qazaqtan soldat aludyng ózindik kózdegen oilary bolghany anyq. «Ol kózdegenderi qysqasynan aitqanda mynau: Memleket sýienishi әsker» [«Qazaq» gazeti, №154]. Sóitese de, búl mekemeler arasynda soldat bergen júrttyng salmaghy molayyp, sangha qosylyp, tizgin ústatpay ketpey me degen kýdik-kýmәnda bolmay qalmaydy.

Búghan bas pirisblen mekemesining bastyghy Glinkanyn: «Qazaq nadan, saldat mindetin atqarmaydy. Zimistua júmysyna jaramaydy» dep ishki Reseylik gazetterge jazghany dәlel bola alady. Osydan-aq, sol tústaghy otarshyl imperiyanyng qazaqqa bir nәrseni bergisi kelgende «nadandyq» pen «soldatqa jaramaydy» degendi algha tartyp, sony syltau etetinin kórinip túr. «Orynborskoe slova» da «Nimurod» degen kisi: «Búlardyng qazaqtar orys tilin bilmeydi degeni dәlelsiz. Dәlelsizdigin aighaqtau ýshin terenge ketpey-aq, osy soghystan mysal alugha bolady. Osy soghysta Fransiyada qol astyndaghy qazaqtan da nadanyraq, taghy halyqtar saldattyqqa alyndy. Búlarda fransuz tilin bilmeushi edi. Fransiya mәdeniyeti bizdikinen kem be? Fransiyadaghy taghy júrttar bizding qazaqtan artyq pa?Fransuzdar, solar konpis, paydaly әsker boldy dep maqtap otyr. Taghy olardan bir millonday әsker jinap otyr», – degen dәleldi sóz aitady [«Qazaq» gazeti, №166] .

Ekinshi qazaqtan soldat aludy quattaytyn músylman deputattarynyng da óz esibine ózinde bolghany anyq. Búl turaly músylman gazetteri: «Soldatqa barghan jastar dýnie kórip, jol tanyp, jón bilip, ysylyp keler. Sóitip, qazaq arasynda mәdeniyet jogharylaydy», – dep jazdy» [«Qazaq» gazeti, №154]. Ayta keterligi, músylman deputattary men músylman gazetterining kózdegeni qazaqqa jamandyq emes, jaqsylyq. Olar sol jaqsylyqtyng jolyn taghy da senimsizdik pen ishki qayshylyqtargha ainaldyryp jibergen. Ony «Uaqytә gazetinde shyqqan maqalagha oray «Qazaq» gazetinde dayyndalghan myna bir abzastan biluge bolady. «Ýiden órt shyqqan kezde әinek synghanyna qaramaydy» dep. Ol ras. Biraq qazaqtan saldat jinau soghys ýshin elden teri-tersek, temir, shoyyn, mys jinaudau dep oilauda jaramaydy. Qazaqtan saldat alatyn zakon shyqsa besiktegi baladan bastap, toqsandaghy shalgha deyin alynsyn deymiz. Pәlendey dep jas mólsheri kórsetiler. Ol jastyng anyghyn bilerlik metirke qayda. Qazaqtyng jasyn bilu naghyz bylyqpa is. Ras, qazaqta bey resmy spisok degen bar eken. Ondaghy jastyng biri de dúrys emes, Auylnaylar kimning jasynyng neshede ekenin súramastan syrtynan jaza salady. Óitkeni onyng jasyna qarap túrghan qazaq arasynda búryn júmys joq. Auyly hәm ulysynyng jazuynsha óz partiyasy bolsa, 20 jastaghynyng 40-ta bolyp shyghuy, qarsy partiya bolsa 40 jastaghy 20 da bolyp shyghuy op-onay» » [«Qazaq» gazeti, №154].

Orynsyz taghylghan osy kinәni de «Qazaq» gazeti barynsha synaydy: «Qazaqtan soldat alsa, qúqyghy úlghayady, salmaghy molayady. Mәdeniyeti jogharylaydy degen – múnyng bәri әdemi sóz. Biraq sol tústyng kózimen qaraghanda, qazaq tizginin Rossiyagha bergeli eki jýz jylgha jaqyn zaman boldy. Búl qazaq metrkesin týzetuge jetkilikti uaqyt edi» [«Qazaq» gazeti, №154]. Búl óz jerinde ózining bas bostandyghyna ie bola almaghan qazaq balasynyng bәrine ortaq qiyndyq edi. Tatar tilinde shyghatyn «Túrmysh» jazady: «Qazaq bauyrlarymyzdyng hal-jayy, sharuasy jaghynan qaraghanda soldattyq olardyng ózderi ýshin de asa kerekti. Kóship jýrip sharua isteu múnan bylay әlbette mýmkin bolatyn bir is emes. Mәdeniyet dýniyasymen aralasu, otyryqshy bolyp mәdeniyetke ayaq salghan últtarmen qatynasu hәm olardyng kýneltu retterin bilu bek kerekti bir is. Qazaqstannyng keng dalasynyng ishinen

shyqpaghan búl bauyrlarymyz soldattyqqa alynsa, basqa últtardyng túrmysy, dýniyege qarasy hәm jalpy hal-jayymen tanys bolashaq. Múnyng Qazaqstannyng jalpy tirshiligine tәsiri zor bolady» » [«Qazaq» gazeti, №154].

Sayasy jaghynan qaraghanda búl mәselening kerektigi basym. «Búratandardy» tyl júmysyna shaqyra otyryp, ýkimet arzan júmysshy kýshin paydalanyp qalugha bel baylady jәne jasaqty armiyany tolyqtyrugha kerek orys júmysshylary men sharualaryn bosatyp alghasy keldi. Ekinshi jaghynan, ókimet oryndary qazaq, ózbek, týrkimen, qyrghyz jәne sol siyaqty basqa da halyqtargha qaru beruden qauiptendi, bolashaqta olar qarudy Reseyge qarsy júmsaydy dep qoryqty. Eger qazaq balasy soldattyqqa alynsa, qazaqtar qala salyp otyryqshy bolu, meshit, mektep jәne medreseler salu, mýftiylik ashu, Dumagha saylanu jәne basqa da mýmkindikterge qol jetkize alady. Alayda, olardyng osy oiyn tereng úghynghan ýkimet qazaqty soldattyqqa alu mәselesin keshiktire berdi. Olardyng týpkilikti oiyn dóp basqan «ildyz» gazeti: «1914-shi jylghy 27-shi dekabri zakonynda aitylghanyna qaraghanda, keyingi tuyndar qauipti eskere otyryp, dala oblystaryndaghy búratana halyqtar, Týrkistan halqy, Kuban hәm teriskey oblystardaghy músylmandar saldat qyzmetine alynbaydy» dep jazdy» [«Qazaq» gazeti, №154].

Bir últtyng tirshiligine qaytatyn múnday kerekti mәseleni sheshu ýshin, ony týrli jaqtan tekserip ótu kerek. Búl ýshin sol últtyng sharuasyn, tabighatyn, minezin hәm onyng tilegin nyq bilu, jiti angharu kerek. Ókinishke oray, qazaqtan shyqqan, qazaqtyng sózin sóileytin deputattardyng bolmauy sebepti qazaqtan soldat alu mәselesi 1915 jyly 21 noyabride Petrogradta ótken Ondardyng hәm anarhist partiyasynyng sezinde de qaralmay qalady. Sezge sot ministri Sheglovitov, Ishki ister ministrining tovarishy Beleskiy, Gos Duma shileni Markov, Zamyslovskiy, professor Lubikov tolyp jatqan arhiyereyler qatyssa, sezdi qoshamettep Ishki is ministri Huostov, sot ministri Huochtov, jol ministri Tripov telegrammen qúttyqtady[№159]. Osynday lauazymy salmaqty adamdar qatysqan sezde qazaqtan soldat alu mәselesi taghy da sheshimin tappay tyndy. Búl sezding gazette mәlim bolghan qaulysy: «Jogharyda aitylghan deputat Bloginning jasaghan programmasyna qarsy alyspaq. Ong gazetalardyng kómeginde bolyp, sol gazetalardy qysu sharasynda bolmaq. Búratana júrttargha tenshilik beru-bermeudi soghystan keyin ózimiz bilemiz» degen dauyryqpa oy ghana[«Qazaq» gazeti, №159].

«Qazaq» gazeti, №166, 24 yanuar, 1916 jyl, jeksembi, 1-betinde soldattyq mәselesine qatysty birneshe adamnyng pikiri berildi. Múnda Salmaqbay Kósemisúly «25 mart 1891 jyly shyqqan osy kýni dәuiri jýrip túrghan Stepnoe polojenie shygharghan Gos Sovetting ýkimi boyynsha Aqmola, Semey, Jetisu, Oral hәm Torghay oblysynyng qazaqtary» soldattyq qyzmetinen ilgeri zamanda búiryq bolghansha ghana bosatylady degen oiyn bildirse, Ahmet Jantalyúly: «...Ár oblystan bipep kici Petrogradqa ókil jiberu. Búlar ókimetke hәm deputattargha qazaq jayyn, tilegin bildiru kerek.

Qazaq tilekteri mynaday:

1. Qazaqtan soldat alynatyn bolsa, onyng tirshilik qalpy oisyrap ziyan kórmeuine әrtýrli sharalar qylyp, búrynnan soldat berip ýirengen júrttarday jenildikke jetisu;

2. Qazaqty "qazaq - orys" qylu. Qazaq - orys polojeniyecimen jer alu;

3. Qazaqtan alynghan jerdi óz aldyna ýilestiru, bastaryn ózinen qoi;

4. Deputattyq súrau;

5.Zemstvo hәm oqu kipgizy» degen úsynystaryn aitady. Negizinde búl úsynystar arqyly «Qazaq» gazeti halyqty osynday úsynystar arqyly aqyryndap tәrbiyelep, soldat alugha úray kóptegen beri qol jetkize almaghan sayasy tendikke úmtyldy. Alayda, osy úsynystardyng qanshalyqty dengeyde qaralghany, oryndalghany jóninde naqty dәlel joq.

Qazaqtyng aldynghy qatarly azamattary soldat alu mәselesinde «búl isti shúghyl atqarugha bolmaydy, aldymen halyqty dayyndau kerek» degen pikirde boldy. Qazaqtyng soldat boluda eng kedergi keltiretin jaghday jalpy halyqtyng orys tilin bilmeui, el ishinde mektepter ashylyp, jergilikti basqarudy әdiletti jolgha qoysa, memleketting ózine tiyimdi bolatynyn el tizginin ústaghan adamdar jaqsy týsindi. Sonymen qatar, qazaqta metrke joq edi, әueli halyqtyng jasyn aiqyndaytyn, ony bir jýiege keltiru sharalaryn jýzege asyru kerek edi. Eng bastysy qazaq soldatqa alyna qalghanda, ol jayau soldat bola almaydy. El ishinde qazaq ta kazak-orys sekildi aibyndy atty әsker bola alady, ol ýshin onyng qúqyn kazak-orysqa tenep, tirshilik jaghdayyn jaqsartu sharalary qolgha alynsa degen arman tilek bolghany da ras. Qalay degenmen de osy soghys ýstinde qazaqtyng soldatqa alynuy tym asyghys. «Mausym jarlyghy» qarsanynda kózi ashyq, kókiregi oyau adamdar osynday pikirde bolatyn.

Búl jerde soldat bolu men kazak boludyng aiyrmasy jermen kóktey edi. Ony «Qazaq» gazeti bylay týsindiredi. «Endi qarayyq: Kazak bolu ma? Soldat bolu ma? Qazaqqa qaysysy paydaly bolar? Soldat bolu mújyq dәrejesinde bolu. Mújyq sybaghasy jerden 15 diysetina, kazak sybaghasy jaqsy jerden 30 desetina, jer jaman bolsa, sybagha desetina artpaq. Onda da mújyq sybaghasy men kazak sybaghasynyng arasyndaghy aiyrmasy saqtalmaq. Yaghni, mújyq sybaghasy boyynsha 30 diysetinadan keletin jerden kazak sybaghasy boyynsha az bolsa 60 diysetina kelmek» [«Qazaq» gazeti, №179] . Gazetting búl pikirine qarasha halyq kelispeydi. Osy túrghydaghy el pikirin «Qazaq» gazetining №179 sanyndaghy «Joqshy» degen býrkenshik atpen jazylghan pikirde kórsetedi: «Qazaqqa kazak bolu jaysyz, ruhyn joyatyn auyr júmys, óitkeni, kazak bolghanda qazaq balasy 18 jasynan bastap 33-ke sheyin 15 jyl (3 jyl dayarlanu, 12 jyl anyq qyzmet) әskerlik abigerinde sandalyp jýredi. Jyldyng 3-4 aiyn oiyn ýirenudi ótkizetin bolghan song bylaygha oqitynnyng kóbi de soghan baru-qaytu qayghysyna shyghyn etip, kónil bólinip sharuasyna tósele almaydy. Búl onsyzda jalqau, nadan, kedey bizding qazaq júrty ýshin qyrsyzdyqqa ýiretuge ýlken sebep», – deydi ol [«Qazaq» gazeti, №184].

1916 jyly 9 febralida Gos Duma ashyldy. Dumada negizigen «1)Zemistva, 2) Koperasiya, 3) 1890 jylghy zemisky polejenyany ózgertu 4)

Araq ishudi týpkilikti joghaltu, 5) Zemistva hәm shahar úiymdarynyng sezi, 6) Búratana júrttardyng pravasyn tengeru, 7) 1907 jyl 3 iini zakony boyynsha deputattyqtan shettetilgen júrttardan deputat alu, 8) týrli bostandyqtar, 9) Sayasy aiypkerlerge bostandyq, 10) Matbúhatqa bostandyq, 11) Jiylystar, qauymdar jasaugha erkinshilik, 12) Fillandiya konsitusiyasyn qaytaru, 13) Jer biyligi mәselesin әdilshilikte túra sheship, 9 noyabri zakonyn ózgertu, 14) Dinge erkinshilik, 15) G.Dumanyng ýkimetke zapros jasau qúqyn kýsheytu... hәm basqalar» qaraldy [«Qazaq» gazeti, №168]. «Qazaq» gazeti osy dumanyng ashyluyna oray Samardan Álihan Bókeyúly, Orynbordan Ahmet Baytúrsynúly, Aqtóbe uezinen Nysanghaly Begimbetov qalyng eldin: «1. Qazaqtan osy soghys ýstinde soldat alynbau. 2. Soldat aludan búryn metrke týzeu ýshin miftiylikke qarau. 3. Lajysyzdan alynatyn bolghanda jayau soldat bolmay, atty әsker bolu. Qazaq oryspen pravada tengerilu» [«Qazaq» gazeti, №170] siyaqty ýsh talap-tilegin arqalap, Petrogrodqa attanghanyn jazady. Áskery ministr men ýkimet adamdaryna jolyqqan olar búl mәselening keyinge qaldyrylghany turaly jauap alyp qaytady.

Búl tilekterin Dumanyng kenesine kirgize almaydy. Olar Petrograd barghan song deputattar arqyly is anyqtaldy, ashyldy. Qazaqtan saldat alu turaly jasalghan zakon jobasy bar degen gazetterding sózderi beker bolyp shyqty. Músylman deputattary qazaqty soldattyqtan bos qaldyru qorlyq, qaldyrmas kerek dep, qazaqtan soldat aludy quattaydy degen gazetterding sózderi bekerge shyqty. Gazetterding zakon jobasy jasaldy dep alyp qashyp jýrgen sózderi mynaday bolsa kerek: «1914-shy jyly yuuli ishinde, soghys bastalardyng naq aldynda birneshe kýn ghana búryn ministrler kenesine salugha soghys ministri tarapynan jazylghan doklatnaya zapuska bolghan. Biraq ol zapiska sózderinde qazaqtan soldat alsyn demegen, qayta almasqa kerek degen» [«Qazaq» gazeti, №171]. Búl pikirdi quattaugha tolyp jatqan dәlelder keltirilgen. «Qazaq» gazetinde jazyluynsha, olardyng búl úsynys-tilegin Dumanyng 15 febrali mәjilisinde deputat Antonov qana qoldaydy. Soghan oray Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatovtar «Qazaq» gazeti arqyly «Alash azamatyna» degen taqyryppen ýndeu jariyalaydy.

«Bizding júrtqa aitarymyz: búghan kónbeske bolmaydy, múny búryn da san ret aittyq. ...Kóngende júrtqa qanday auyrlyq bar, kónbegende qanday auyrlyq bar? Kóngende – sharuagha kemshilik te keler, barghan jigit qazagha da, beynetke de úshyrar. Biraq elding irgesi búzylmas. Kónbegende kóretin auyrlyq – baghynyp túrghan hýkimetting jarlyghynan bas tartsaq, jau jaghadan alghanda bas qorghap ýide qalamyz dep, memleketke qamshymyzdyng úshyn bermesek, hýkimet bizge qúr ókpelep qoymas, kýsh júmsar, ol kýshti zakongha sýienip ister».

Búl – sol kezdegi qazaq oqyghandarynyng ústanymy. Al, kýlli qazaq dalasyndaghy halyqtyng pikiri mýlde bólek. Maydangha bala bere almaydy. Boldy! Bitti! Sóz qysqa! Ayla-sayasaty joq, búrq etken halyq ashuy. Yaghni, aldynghy qatarly aqyl oy men búqara elding arasynda qarama-qayshylyq

osylay oryn aldy. Osynday jaghdaygha qarap qazaqtyng imperiya ýshin soghysugha mýlde dayyn emestigin kóre alamyz. Áytse de, Resey ýkimeti qazaqtyng hal-ahualyn týsinip, is isteuge úmtylmady. Sonyng kesirinen narazylyq bastaldy. Al, Qarqara qasiretin tughyzghan tarihy sebep – soghysqa qara júmysqa adam alu mәselesi tek shiqannyng auzy ghana. Onyng jyldar boyy jinalyp, syzdaghan soqtasy tym terende.

«Qazaq» gazeti, №172, 9 mart, 1916 jyl, sәrsenbi,1-, 2-shi bettegi «PTROGRAD HATY II NE ISTEUGE?» atty maqalada eki týrli negizgi mәsele kóteriledi. Aldymen gazet qazaqtan soldat alu turaly zang jobasy bekitilgen jaghdayda qazaq jastaryn qanday әskerge jiberu turaly óz oilaryn júrttyng talqysyna salady. «Áskerding týri birdey emes. Jayau әsker bar, atty әsker bar. Jayau әsker oryssha «Soldat» dep atalady. Atty әskerding ózi eki týrli bolady: biri oryssha «Kualerist» dep, ekinshisi «Kazak» dep atalady. Songhysyn yaghny «Kazakty» bizding qazaqtyng orynbor jaghyndaghy «atty kazak» dep, Sibir jaghyndaghysy «kazak-orys» dep ataydy. Osy aitylghan әskerding ýsh týrining jýris-túrysynda paryq kóp. Saldattyng jýrisi bayau, túrysy kazarmada. Kaualeristing jýrisi atty, túrysy kazarmada, kazaktyng jýrisi atty, túrysy ýiinde (soghysqa bararda ghana ýiin tastaydy). Basqalargha qaraghanda kazatyq sybagha jaghynan artyqtyghy bar. Qazaqtan әsker alu turaly zakon jobasy jasalyp, duma kenesine qazir týskende bizden soldat isteu me? kualerisit isteu me? kazak isteu me?» Áriyne, búl mәselening júrt arasynda keng talqygha týsti dey almaymyz. Óitkeni «Qazaq» gazeti ol kezdegi tútas qazaq dalasyna tolyqtay jete alghan joq. Tauly jer, shet jaylaghan elder soldat alu mәselisin týsinbegendikten ózderinshe boljam jasap, dýrligip jatty. Búl el ishindegi týsinbeushilikti odan sayyn kóbeyte týsti.

«Qazaq» gazetining №173, 16 mart, 1916 jyl, 1-, 2-shi betinde «PETROGRAD HATY III TAGhY NE ISTEUGE?» atty maqalada Dumadaghy deputattyq mәselesi sóz bolady. «Rossiyada 6 million qazaqpyz dep auzymyzdy toltyryp sóilegende, top-tolyq siyaqty kórinemiz. Iske kelgende pyshtay bolyp semip, ol tolyqtyghymyz joghalady. 5 million evrey týgili, 1 million armen istep otyrghan isti istey almaymyz. Músylmandardyng buro asha almay otyrghany sanynyng azdyghynan, auqaty jetpey qorlanghannan emes, sayasy sanlauynyng joqtyghynan». Osydan keyin qazaq ziyalylary bas bolyp músylman fraksiyasynyng janynan buro ashu mәselesin qozghap, bastama kóteredi. «Qazaq» gazetining jazuyna qaraghanda, sol tústaghy bir deputattyng jyldyq shyghymy bylay esepteledi. «Kýnine 10 somnan jylyna 3600 som. Fatyr hәm kansillariya shyghyny 7-8 jýz som, barlyghy 4 myng 500 somday bolady. Búl bir adamgha. Eki adamgha eki ese kóbirek kerek. Yaghny 9 myng som. Qazirgi qymbatshylyqta Petrogrodta kýnine 10 somnan kem aqshamen túrugha mýmkin emes» [«Qazaq» gazeti, №173]. Ókinishke oray, qazaq balasy osy shyghyndy ortaq kóteruge qúlyq tanytpaydy. Nәtiyjesinde 1916 jyly shaqrylghan III Dumagha taghy da qazaqtan deputat saylanbay qalady. Demek, dumada deputaty bolmaghan júrttyng sózi de biylikting joghary satysyna jetpeytinin belgili. Osy jaghdaydyng sebebinen qazaq ziyalylary qazaq dalasyndaghy shiyelenisken qayshylyqty joghary lauazymdy túlghalargha

jetkizuge jol taba almaydy. Kerisinshe, osy tústa kommunisterding qataryna ótken qyzyl qazaqtardyng joly onynan tua bastaydy. Olar qazaq ziyalylary biylik pen halyq arasyndaghy shiyelenisken qayshylyqty sheshuding jolyn qarastyryp jatqanda qaranghy júrtty kóteriliske shygharudyng týrli әdis-aylasyn saylap jatty.

«Qazaq» gazeti, №174, 23 mart, 1916 jyl, 1-bet. «PETROGROD HATY IV MÚSYLMAN FRAKSIYaSYNA» atty maqalada «Músylman deputattarynyng dumanyng syrtqy blogynda qosylu-qosylmau kerektigi keneske salyndy. Blogka qosylu-qosylmau turasynda kenestegilerding pikiri ekige bólindi. Ekige bólinuining sebebi: Blogty kerek qylghanda ózi izdep baryp qosylmasa shaqyryp basqalardyng qosyluyn kerek qylyp otyrghan blog joq. Kimde kim blogqa qosylamyn dese, blogtyng programmasyna moyyn úsynyp, sonan song basqa jaqqa búrylmaytyn bolyp qosylmaq». «SIBIR DEPUTATTARYNYNG MÁJILISINE» atty maqaladla qazaqqa jer kerektigi turaly aitylady. Biraq, ol mәseleni gazet jazghanymen, atqaryluyna qozghau sala almaydy.

Ókinishke qaray, osy qadamdar Alash ziyalylaryn elge barynsha jekkórinishti etip kórsetti. Onyng jauabyn Myrjaqyp Dulatov «Enbekshi qazaq» gazetining 1926 jylghy, №145 nómerinde bylay jazady: «Ol kezde qazaqta jalghyz-aq «Qazaq» gazeti bar edi. Ol zamannyng juan ortasynda bolmaghan, ashy-túshyny tatpaghan býgingi úrpaq «Qazaq» gazetin endi oqysa, «Beyshara qanday jasqanshaq, qanday qorqaq, bylay jazsa bolmaspa edi, olay jazsa bolmaspa edi?» der edi. Ol kezdegi gazetterding bet-auzynalapes qylyp shygharatyn senzurany býgingi jastar kórgen joq qoy. Óz oiyndy, óz boyyndy ózing úrlap, «Osylay jazsam, júrt birdeme qylyp týsiner-au» dep isharalap, jasqanyp, jaltaqtap otyrudy býgingi jastar kórgen emes».

Qysqasy, «Qazaq» gazetindegi qazaqtan soldat alugha qatysty maqalalardy sýzip shyqqanda osynau almaghayyp kezende «Alash» qayratkerleri halyqty tuyndauy yqtimal alasapyrannan qorghashtap, qaytken kýnde ony aman saqtap qaludyng qamyna kiriskenin kóruge bolady. Sondyqtan da, olar qazaqtardy patsha Jarlyghyn oryndaugha shaqyrdy. Birinshiden, olar Reseyge tóngen syrtqy qaterding bodan bolyp otyrghan qazaqtargha da tolyq qatysy bar dep sanady. Ekinshiden, is jýzinde qarusyz qazaqtardyng túraqty orys armiyasyna qarsy bas kóteruding boldyrmaugha tyrysty. Ýshinshiden, soghys Resey ýshin jenispen bitken jaghdayda qazaqtardyng hal-kýii jenildep, últtyq avtonomiya qúrylatynyna ýmit artty. Osy maqsattaryn «Qazaq» gazeti arqyly jalpaq júrtqa jetkizuge tyrysty.

Jalghasy bar...

Qajet Andas

Abai.kz

8 pikir