Almatyda Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry 94-shi mausymnyng shymyldyghyn ashty. Jana mausym "Alash" әdeby syilyghynyng laureaty Áliya Bópejanovanyng audarmasyndaghy, Grigoriy V. Tomskiyding «Attila men Aesiy» qoyylymynyng premierasymen bastaldy. Spektakliding qongshy-rejisseri - Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Alma Kәkisheva.

Ayta keteyik, әkemteatr jana mausymnyng ashyluyna deyin Pavlodar, Semey jәne Óskemen qalalaryna gastrolidik saparmen baryp keldi. Búl sapar barysynda teatr újymy kórermen qauymgha:

-Múhtar Áuezovtyng «Abay» tragediyasyn (rejisseri – Qazaqstannyng halyq artiysi Esmúhan Obaev),

-Aleksandr Volodinning «Qoshtasqym kelmeydi..» dramasyn (rejisseri QR enbek sinirgen qayratkeri Ashat Maemirov),

-Tynymbay Núrmaghanbetovtyng «Qojanasyr tiri eken...» komediyasyn (rejisseri QR enbek sinirgen qayratkeri Orazhan Kenebaev),

-Gharifolla Esimning «Tansúlu» dramasyn (rejisseri QR enbek sinirgen qayratkeri Alma Kәkisheva) 

-Baqyt Bedelhannyng «Múqaghaliymen syrlasu» poetikalyq qoyylymyn (rejisseri Áridash Ospanbaeva) úsyndy. 

Teatr diyrektory Sәbit Ábdihalyqovtyng aituynsha, búl mausymnyng ereksheligi - halyqqa, kórermenderge barynsha jaqyn bolu maqsatynda arnayy mereke sipatynda úiymdastyrylghan.

Sәbit Ábihalyqov, M.Áuezov teatrynyng diyrektory: 

-Biz osy maqsatta teatr foyesinde arnayy "Múhtar auyly", "Shәmshi auyly", "Múqaghaly auyly", "Poeziya búryshy" siyaqty teatrlandyrylghan kórinisterdi el nazaryna úsynyp jatyrmyz. Jәne, premiera spektakline qatysatyn akterlardan basqa teatr әrtisteri kórermenning súraqtaryna jauap berip, halyqpen birge jýr. Sonymen qatar, sonau 70-90 jyldary teatrymyzda foto tilshi bolyp istegen Ghaliyqúmar Qabdeshov aqsaqalymyzdyng arhivte jatqan, búryn esh jerde jariyalanbaghan suretterin el nazaryna úsynyp, teatrda aghamyzdyng foto kórmesin  ótkizeyin dep jatyrmyz. Jәne, eng bastysy - búl mausymdy jana premieramen ashyp otyrmyz,- dedi. 

Sonday-aq, Halyq әrtisi Asanәli Áshimov sóz alyp, teatrdy jana mausymnyng ashyluymen qúttyqtady. Jәne, qazirgi tanda teatr qoyylymdaryna sauatty syn jazylmaytynyn da aityp ótti.

Asanәli Áshimov, QR Halyq әrtisi:

-Búl - sonau 94 jyl búryn Qyzylordada úlylardyng ashqan teatry. Úlylar júmys istep ketken kiyeli teatr. Solardyng izin joghaltpay, solardyng stiylin joghaltpay, ótken ómirin, sheberligin, sheberlik klasyn balalargha siniru - bizding maqsatymyz. Sondyqtan, búl teatr - ýlken qara shanyraq. Sony qolymyzdan kelgenshe qúlatpay, jana kelip jatqan balalardy sol jolgha salyp, sheberlikterin shyndap, akterdyng kim ekenin halyqqa tanytyp, halyqpen jii kezdestirip, sonday әreket jasaymyz. 

Bayaghyda Qúndaqbaevtyng túsynda, Qajyghúmar Quandyqov túsynda Kóbetay degen kisi bolghan. Odan son, Áshirbek Syghaylardan keyin jaqsy jazylghan, akterlargha jәrdem beretin syndardy esty almay jýrmiz. Qazir teatr spektakliderin taldap, syn jazudy kóp kórmeytin boldym. Teatr - synshysy bolsa ghana  ósedi. Ol ýshin ne isteu kerek? Qoyylymdy birneshe ret kórip, maghúlmat alu kerek. Jan-jaqty zerrteu kerek. Sondyqtan, BAQ ókilderin osy túrghyda bizge kómektesuge shaqyramyn. 

Odan son, ziyaly qauym ókilderi, kórermender men teatr újymy M.O.Áuezov eskertkishine arnayy gýl shoqtaryn qoyyp taghzym etti.

Gýl qoy rәsiminen son, kópshilik qauym Grigoriy V. Tomskiyding «Attila men Aesiy» qoyylymyn tamashalady.

Búl qoyylymnyng aitar oiy salmaqty, kóterer jýgi auyr. Múnda Attila basqynshy emes, kerisinshe, Europada qúl iyelenushilik qúrylystyng shayqaluyna әser etken, ondaghy halyqtargha azattyq әpergen úly qolbasshy, Ghún-Rim imperiyasyn qúrudy armandaghan kórnekti memleket qayratkeri, diplomat retinde sahnalanghan. Sonday-aq, onyng sýiikti jary Kere-kogha mahabbaty, rimdik ataqty general Aesiymen dostyghy da kórkem kórinis tapqan.

Al, teatr diyrektory Sәbit Ábdihalyqov «Attila men Aesiy» qoyylymyn kelesi jyly Italiyagha aparyp qoigha niyettenip otyrghanyn aitty. Ol ýshin qazir "Halyqaralyq adam institutynyn" preziydenti Janúzaq Ákim myrza bastaghan birqatar shygharmashylyq újym júmys istep jatqan kórinedi.

Qazaq ónerining qara shanyraghy atanghan әkem teatrgha shygharmashylyq tabys tilep, kórermenning kónilinen shyghatyn sýbeli tuyndylarynyz kóp bolsyn deymiz!

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz