Seysenbi, 29 Qyrkýyek 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107833. Jazylghandar — 102805. Qaytys bolghandar — 1699
46 - sóz 2026 8 pikir 21 Qazan, 2019 saghat 11:56

Búl oydy aytu Erlan Qarindi “jek kórudi” bildirmeydi

Adamnyn tanymaldyghy, qúzyreti ósken sayyn onyn әrbir sózine mayshammen qaraghan abzal.

Qogham aldynda sanaly týrde shyqqan adam oghan dayyn bolu kerek.

Osy kýnderi Marghúlan Seysembaydyn aytqandary kónilime qonyp jýr. Alayda ol kisi qalay el taghdyryn anyqtaytyn biylikke ie bolady, men sol sәtten bastap onyn sózderin kýdik filitri arqyly qabyldaymyn.

Men qúrmetteytin Dinmúhamed Qonaev býgin el basqarsa, dәl osyny jasaymyn.

Biylik tabighatynan zúlym nәrse, absolyut biylik absolyut zúlymdyqqa әkelui mýmkin. Sol ýshin әrbir sheshim, әrbir oy ashyq qoghamdyq talqydan, zerdeleuden ótu kerek.

Adam ózine qarsy syn aytqandardyn bәrin heyter dey berse, mәsele syn aytushylarda emes, sol adamnyn ózinde dep senemin.

Siz beyresmiy kenes beretin kenesshi pikirim ýshin jau sanasa, jek kórse, “túnshyqtyrugha” tyryssa, onday adamdy biylikke tipti jolatugha bolmaydy.

Jaqsy isteri bar bolar, biraq onysyn aytugha úyalyp jýrgen adamdy kórmedim. Ózi aytady, beyresmiy kenesshisi men onyn dostary jәne bar degendey.

Al endi maqalasyna keler bolsaq.

Óte auyr tilde jazylghan. Logikalyq baylanys nashar. Biraq messedji anyq - memleketshildik.

Zarina Ahmatovagha bergen súqbatynda bylay degen eken:

“Kogda mne govoryat: «Vot v Ukraiyne iliy Gruziiy – tak iy tak», ya schitayu, chto, esliy vmeste s tem elita ustupaet iy jertvuet kakiye-to gosudarstvennye prinsipy – monolitnosti obshestva, territorialinaya selostnosti, luchshe uj po mne byti storonnikom avtoritarnostiy.”

Avtoritarizmdi Ukrainadaghy nemese Gruziyadaghy jaghdaymen aqtaugha bolmaydy. Ol elderdegi jaghdaydyn aldyn avtoritarizmge sýyenbey-aq alugha bolady.

Dәl sol súqbatta Erlan Tynymbayúly: “My je na sobytiya v strane smotrim iz vnutrennego konteksta, a esti eshe vneshniyy... Ya schitayu, chto prosess doljen idtiy s uchetom vnutrennih zaprosov, v pervuyu ocheredi, no v to je vremya doljen ishoditi iz glavnogo prinsipa iy seliy – chtoby ne nanesti usherba ustoychivostiy gosudarstva. Inogda nado deystvovati chetko, iy bez dvusmyslennosti, ishodya iz vysshih interesov,” degen eken.

Memleketshildik, syrtqy jau, memleket túraqtylyghy, joghary mýdde - búl kategoriyalargha sýyenude abay bolu kerek. Sebebi Kenes biyligi qazaq halqyna qasiret әkelerde de osy ritorikany paydalandy.

Búl memleketshildik asharshylyqty aqtaydy, búl memleketshildik 1937-1938 jyldardaghy repressiyany aqtaydy.

Búl memleketshildik qazaq jerinde 456 yadrolyq bomba jarudy aqtaydy.

Búl memleketshildik tәuelsiz basylymdy jauyp, jurnalisterdi qudalaudy aqtaydy.

Búl memleketshildik Altynbek Sәrsenbaev pen Zamanbek Núrqadilovtyn ólimin aqtaydy.

Búl memleketshildik Janaózendegi halyqqa oq atudy aqtaydy.

Búl oydy aytu Karindi “jek kórudi” bildirmeu kerek. Búl jay ghana adamdarda osynday kózqaras bar ekenin bildiredi. Kelisu-kelispeu óz sharuasy. Jazu, oyymdy bildiru - menin sharuam.

Árbir sózi aqiqat, synaugha qaqyn joq deseniz, oghan kelise qoymaspyn.

Darhan Ómirbektin facebook paraqshasynan

Abai.kz

8 pikir