Osy kýnderi Marghúlan Seysembaydyng aitqandary kónilime qonyp jýr. Alayda ol kisi qalay el taghdyryn anyqtaytyn biylikke ie bolady, men sol sәtten bastap onyng sózderin kýdik filitri arqyly qabyldaymyn.

Men qúrmetteytin Dinmúhamed Qonaev býgin el basqarsa, dәl osyny jasaymyn.

Biylik tabighatynan zúlym nәrse, absolut biylik absolut zúlymdyqqa әkelui mýmkin. Sol ýshin әrbir sheshim, әrbir oy ashyq qoghamdyq talqydan, zerdeleuden ótu kerek.

Adam ózine qarsy syn aitqandardyng bәrin heyter dey berse, mәsele syn aitushylarda emes, sol adamnyng ózinde dep senemin.

Siz beyresmy kenes beretin kenesshi pikirim ýshin jau sanasa, jek kórse, “túnshyqtyrugha” tyryssa, onday adamdy biylikke tipti jolatugha bolmaydy.

Jaqsy isteri bar bolar, biraq onysyn aitugha úyalyp jýrgen adamdy kórmedim. Ózi aitady, beyresmy kenesshisi men onyng dostary jәne bar degendey.

Al endi maqalasyna keler bolsaq.

Óte auyr tilde jazylghan. Logikalyq baylanys nashar. Biraq messedji anyq - memleketshildik.

Zarina Ahmatovagha bergen súqbatynda bylay degen eken:

“Kogda mne govoryat: «Vot v Ukraiyne ily Gruziy – tak y tak», ya schitai, chto, esly vmeste s tem elita ustupaet y jertvuet kakiye-to gosudarstvennye prinsipy – monolitnosti obshestva, territorialinaya selostnosti, luchshe uj po mne byti storonnikom avtoritarnostiy.”

Avtoritarizmdi Ukrainadaghy nemese Gruziyadaghy jaghdaymen aqtaugha bolmaydy. Ol elderdegi jaghdaydyng aldyn avtoritarizmge sýienbey-aq alugha bolady.

Dәl sol súqbatta Erlan Tynymbayúly: “My je na sobytiya v strane smotrim iz vnutrennego konteksta, a esti eshe vneshniy... Ya schitai, chto prosess doljen idty s uchetom vnutrennih zaprosov, v pervui ocheredi, no v to je vremya doljen ishoditi iz glavnogo prinsipa y sely – chtoby ne nanesty usherba ustoychivosty gosudarstva. Inogda nado deystvovati chetko, y bez dvusmyslennosti, ishodya iz vysshih interesov,” degen eken.

Memleketshildik, syrtqy jau, memleket túraqtylyghy, joghary mýdde - búl kategoriyalargha sýienude abay bolu kerek. Sebebi Kenes biyligi qazaq halqyna qasiret әkelerde de osy ritorikany paydalandy.

Búl memleketshildik asharshylyqty aqtaydy, búl memleketshildik 1937-1938 jyldardaghy repressiyany aqtaydy.

Búl memleketshildik qazaq jerinde 456 yadrolyq bomba jarudy aqtaydy.

Búl memleketshildik tәuelsiz basylymdy jauyp, jurnalisterdi qudalaudy aqtaydy.

Búl memleketshildik Altynbek Sәrsenbaev pen Zamanbek Núrqadilovtyng ólimin aqtaydy.

Búl memleketshildik Janaózendegi halyqqa oq atudy aqtaydy.

Búl oidy aitu Karindi “jek kórudi” bildirmeu kerek. Búl jay ghana adamdarda osynday kózqaras bar ekenin bildiredi. Kelisu-kelispeu óz sharuasy. Jazu, oiymdy bildiru - mening sharuam.

Árbir sózi aqiqat, synaugha qaqyng joq deseniz, oghan kelise qoymaspyn.

Darhan Ómirbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz