El jýgin, erding jýgin arqalaghan.

Halayyq ýmit kýtip ýkileude.

Ádebiyet, tariyh, qogham qazanynda

Elinning bazary bol tarqamaghan.

100 jana esim jobasyna úsynylyp otyrghan jas jazushy, әdebiyet zertteushisi, tanymal synshy, Alashtanushy ghalym, qogham qayratkeri. 3 prozalyq, 5 ghylymiy-tanymdyq kitaptyng avtory jәne 15 kitapting qúrastyrushysy. Kóptegen әdeby bayqaudyng jenimpazy. Halyqaralyq «Daraboz»(2015) әdeby syilyghynyng laureaty. Almaty oblysy әkimdigining «Aq qauyrsyn» әdeby syilyghynyng laureaty. QR Ghany Múratbaev atyndaghy (2017) jastar syilyghynyng laureaty. QR «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureaty. Ázilhan Núrshayyqov (2018) pen Beyimbet Maylin atyndaghy(2019) stiypendiyanyng iyegeri. Árbir tuyndysyn talasa basatyn gazetterdegi maqalalaryn oqyp, radio, telearnalardaghy súqbattaryn kórip, tynday jýrip ózim syrttay tanyghan Eldos Toqtarbaydyng shygharmashylyq kredosy -  shynayylyq, ómirlik ústanymy – Alash zamany eken. Ol Alash turaly jazghanda, ya aitqanda beyne bir sol dәuirde ómir sýrip, Alash qayratkerlerimen birge jýrgendey jan-tәnimen enip ketedi.

Eldos turaly aitpaghymyzdy danghayyr jazushy, kemenger qogham qayratkeri Ábish Kekilbaevting – Tahauy  Ahtanov turaly «Elden ótken erek-ti» degen maqalasyndaghy myna bir epizodtan bastaghandy jón kórdik –«Kremli auruhanasynda operasiyadan dýnie salghan ayauly ústaz Múhtar Áuezovting auruhanada jatyp jazghan aqtyq hattary «Qazaq әdebiyetinde»  jariyalanghan. Olardyng bireui Ahtanovqa arnalghan-dy. Sóitse , nauqastanyp jatyp «Mahabbat múnyn» oqyp shyghypty. Alghan әserining izin suytpay әlgi hatty jazypty. Onda: « Mende bir quanghan, sýisingen oilar údayy qatar jarysyp otyrdy. Ol: sening ózime sonsha etbauyr, shabytynmen ini-bauyr ekenindi sezine otyru shaqtary. Men sening maqalalarynnan, keng tynysty romanynnyng da («Qaharly kýnderdi» aityp otyr -  Á.K.) key boyaularynan «osy menimen tuystas-au» dep oilap jýrushi em. Keyde tipti óz sezimderimdi, syrlarymdy saghan jazdyryp, soghan barynsha senip, elige erip, riza bop otyrghandaymyn. Áriyne, әrbir shynshyl shygharma solay eliktiredi de, al ol óz jýregine úqsap soqqan jan-tamyryndy janbauyrynday sezbeske sharang joq» degen moyyndaudy ala otyryp, Múhtar Áuezovtey úly oqyrmandy osynsha ýzdiktirgen avtor bolu qanday baqyt!» dep tamsanady. Búl ýzindini alghandaghy aitpaghymyz -  Tahang sekildi Eldostyng da Alash arystary turaly maqalalary, keshegi qanqúily qasap zaman turaly әngimeleri oqyrmanyn ózimen birge jylatyp, birge quantyp óz әlemine engizip alyp ketedi. Eldos ghylymy derekterdi adal, әdil, shiraq ta dәl bere otyryp mәiegin aghyzyp, mayyn tamyzyp, shúrayly әdeby tilmen balalar jazushysy bolghandyqtan da  mektep balalaryna da týsinikti jazady. Shyndyghynda bizge osynday týsinikti әdeby tilmen jazylghan tarih kerek. Búl orayda Múhtarsha tolghanar bolsam, Eldos mening armanymdy oryndaghan, menshe armandaghan janbauyrym.  Ghalymdardyng ózderi ghylym tili dep ataytyn, ózderinen basqa týsine bermeytin, tipti óz shәkirtterining de bәrining birdey sanasyna sinbeytin jalang derek, qasang tilmen jazylghan enbekterin boyymyzgha sinire almay, óz tarihymyzgha boylay almay kelemiz. Naqty oqighany Eldossha әngime týrinde  shúrayly tilmen berse, ana sýtindey sinimdi nәrli. Sonda әrkim de óz elin, óz tarihyn etene shynayy týsinip, anasynday sýiedi. Ózgege de sýigizedi. Búghan dәlel – Italiya, Grekiya, Fransiya, Angliya, Rossiya tarihyn dýnie jýzi biledi. Tarihty jeke adamdar jasaytynyn oigha alsaq, tarih ghylymy el jýregine sýiikti keyipkerleri arqyly jol tabady. Bala kezimizden «Ertedegi grekter» t.b. sekildi kitaptardy bala úghymyna say kórkem әdebiyet týrinde oqyp, keyipkerlerine eliktep, boyymyzgha sinirip óstik. Sondaqtan da: tarihshylardyng tyng jatqan tústaryna kirip ketken de kezderim bar edi. Osynday  balalar kóp bolsa, keleshek úrpaq qamyna alandamay janym tynysh bolar edi.  Eldos mine tarihty elge keninen jetkizu ýshin osy bir shýigin joldy tandady. Layym tarihtaghy yrysymyz mol bolsyn dep tileyik. Sondyqtan da tәtti eleske arbalghanday kelesi әngimeni, nemese Eldospen birge arhiv aqtaryp, keng baytaq qazaq elining tórt qúbylasyn týgendep, – biri  Torghaydan, biri Astrahannan, biri Qaraghandy, biri Jetisu, biri Semey, endi biri Soltýstikten  taghy bir Alash arysymen tanysudy kýtesin. Múhtarday úly oqyrman bolmaghanmen, úghymtal oqyrmangha ainalasyn. Qazaqstan portalynyng «Adamzatpen súqbat» atty aqparattyq, ónegeli túlghany zertteuge arnalghan jobasy óz júmysyn Eldos Toqtarbaymen súqbattan bastady. Osy súqbatta Eldos: «Jer betine syimay ketken Alash arystaryn keudeme syidyryp, jýregime jerledim» dep kózine jas alghanda, men bora-bora  bolyp jyladym. Sonymen birge Eldostyng sóz saptauyna, kósile sóileytin kósemdigine, jalyqtyrmaytyn qonyr dauyspen mýdirmey tiyanaqty sóileytin sheshendigine  әbden riza boldym. Osy tústa әdeby jinalysqa qatysyp, minbege shyghyp bir-aq ret sóilegen sózinen bilimdarlyghy men sheshendigin bayqap, sol kezdegi әdebiyet jampozdary Jazushylar odaghyna mýshelikke qabyldaghan Tahauy Ahtanovqa Eldostyng taghy bir úqsastyghyn taptym. Eldosqa jәne bir riza bolatynym – Sanasynyng sergektigi, qanday da bir qate kórse, basymen týsip ketip, qolymdaghy isti bitirip alayyn, sodan song kirisemin demey, qatar qolgha alyp, jol-jónekey jóndep otyratyn úshqyrlyghy.

Aqyn bop úshqan sarbalaq armany balalar jaushysy bolyp týlegen Eldostyng Bayanjýrek jazulary siklinen anyz әngimeleri keremet. Men armandaytyn birden esten ketpestey boygha sinip qalatyn, әngime týrindegi tarih eken. Sonymen birge qyzyqty hikayat qana emes, etno-geografiyalyq tanymdyq dýnie dese de bolady. Bayan men Sayynbólekting qashpaq bolyp mejelegen baghyttary – tau-tóbe, say-sala, ózen, kól, asu attary: Bayan qúlap ólgen tau Bayanjýrek, ghashyghy ólim qúshqan asu Sayynbólek, Bayannyng әkesi Qapaldyng qonysy Qapal degen siyaqty әngime týrindegi búl tarih sayahatshylargha  jer atauy jәne tarihy turaly qyzyqty әngimelep berui tiyis jol bastaushylargha da taptyrmas qúral. Al «Aq qauyrsyn» bәigesin alghan «Kiyeli topyraq» әngimesi qaraly qapas kezenning beynesin kózaldyna móldiretip әkeletini sonday, qasha kóshken júrttyng jol azabyn kótere almay qaytys bolghandaryn aq juyp, arulap jer ana qoynyna tapsyrugha da múrshasy bolmay ózenge aghyzyp jibergeni, sol kóshte birge bolyp, sol oqighany kózben kórgendey  birneshe kýnge deyin kinonyng ýzilgen lentasynday kókeyde túryp alyp, qayta-qayta kózine jas ýiirip, janyndy mazalaydy.

Eldostyng ghalymdyghyn – A.S.Pushkinnin: «Halyqtyng tarihy ainalyp kelgende aqynnyng ýlesine tiyedi», degeni men «Aqyn jәne ghalym úghymdarynyng ara jigi keshe ghana ajyratylghanyn nege úmyta beremiz» - degen Oljastyng pikirimen shegendesek bolady.  Ghylymgha da, tarihy derekterge de adaldyghyna tәnti boldym. Hamitbekting poemasyn arashalap, qasiyet kiyemizdey Ahannyn, Ahmet Baytúrsynovtyng enbegine qiyanat jasatpaghan jerinde jylap ta aldym. Áshiyinde óner, ghylym qughan adamgha tәn agheden Eldos shyndyqty búrmalatpau degen mәselege kelgende, ózining bilimi men biligine senimdi azamat shalt minez, temirdey tegeurin kórsetedi.

Aqyn bop bastap, balalar jazushysy bolyp qalyptasqan Eldostyn  Alash zamanyna osynsha den qoyyp, Ahannyn: «El býginshil, meniki erteng ýshin» degen sózin baghdarsham etip alyp, keshegi tarihty býgingi jastargha, keleshek,  úrpaqqa últtyq iydeologiyanyng altyn dingegi retinde múrtyn búzbay, shashpay-tókpey, dýmbilez búrmalaudan arshyp alyp, qaz-qalpynda jetkizu ýshin birneshe adamnyn, tipti bir instituttyng júmysyn moynyna artyp alyp jankeshtilikpen enbektenuine nendey moyyn búrghazbas kýsh týrtki boldy eken dep jýretinmin. Oiymdaghy osy súraqtyng jauabyn Eldostyn  ózining «Sóz sәule» kitabynan taptym.Múnda ol: «Mening jýregime erekshe әser etken bir oqigha – Alashtyng degdary, qadirli Ahmet Baytúrsynúly dýniyege kelgen kiyeli Sartýbek atyraby, Aqkól auylyna barghanym edi. 2013 jyldyng mamyrynda Aybek ústazymyz (Búl -  shyndyqty taysalmay aita alatyn , barsha halqymyzdyng sýiikti aitys aqyny Aybek Qaliyev bolatyn – Z.Q.) Mirjaqyp Dulatov atyndaghy birlestik mýshelerine arnap Arqalyq – Amangeldi – Torghay – Aqkól – Qarasu baghytynda ekskursiya úiymdastyrdy. Basty maqsat – ArkMPIY-na student tartu, mektep bitirushi týlekterge  ýgit-nasihat júmysyn jýrgizu. Qasiyetti Aqkólge baryp, Ahmet Baytúrsynúly dýniyege kelgen ýige kirip, babalar qormyna taghzym ettik. Degdardyng balalyq shaghy ótken qonyr meken Sartýbekti tamashalap túrghan sәtimizde, «Al, balalar! Úly Ahang dýniyege kelgen topyraqqa aunandar. Qazaqtyng bir jaqsy yrymy – búl!», - dedi. Jigitter jaghy aunap-qunap, jaqsylyqqa baladyq. Saf altynnan qymbat bir uys topyraqty qútygha salyp alghan  edim, anda-sanda bas auyryp, baltyrym syzdaghanda, matagha salyp, sipap qoyamyn. Úlylar eline baryp kelgen son, ústazym: «Eldos, Ahang tughan topyraqqa aunadyn! Endi Alash amanatyna adal bol!» - dep izgilik jolyna salghan-dy. Alashty tanu, Alash múrasyn zertteu osylay bastalghan-dy. Búl – qabylan azamattyng aq joldy núsqaghan shaghy edi».- deydi. «Ústazy jaqsynyng – ústanymy jaqsy» degenning aiqyn ýlgisi osy bolsa kerek-ti. Jankeshtilikti talap etetin úly iste ústaz amanatyna osynsha adaldyq ekining birining qolynan kele de bermes.

Eldos Toqtarbay songhy jyldary respublikamyzdaghy týrli joghary oqu oryndary men kolledj, mektepterge, Últtyq әskery qúramdargha Qazaq tarihy, Tәuelsizdik taghylymy turaly leksiya oqyp, qoghamdyq ortagha últtyq sanany sinirip, memlkettik iydeologiyany keninen nasihattap jýrgen jazushy, zertteushi, qogham belsendisi.

Keshegi Alashshylar otyzgha jetpey-aq orda búzyp, qyrqynda qamal aldy. Qazaq eli ýshin qansha is tyndyrdy.  Almatynyng súnghyla basshysy Baqytjan Saghyntaev әnshi Meyrambekti, Mәdeniyet ministri Aqtoty Rayymqúlova ózi iskerligine  qanyq Qydyrәlini kenesshi etip aldy. Halyq quana qúptady.

Býginimiz qashanda ertengi tarihymyz, eldigimizding irgetasy. Keshegi 16 respublikadan qúralghan alyp imperiya jastaryna  basshylyqqa saylaghanda Ghany Múratbaevtyng jasy jiyrmadan jana ghana asqan edi, jәne ol óz isin abyroymen atqarghanyn bilemiz.Olay bolsa, biligi men bilimdiligin, jedel qimyldaytyn úshqyrlyghyn, 26-aq jasynda osynsha is tyndyrghan enbekqorlyghyn, sanasy sergek súnghylalyghyn el mýddesin terennen oilaytyn eljandylyghyn, biyik aqyl-parasatyn dәleldep kele jatqan, el basqaratyn adamgha auaday qajet qasiyetting bәri boyynan tabylatyn Eldos Toqtarbaydy Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev ózine kenesshi etip alsa, kóziqaraqty dana halqymyz ol әli jas qoy demes edi. Onyng ýstine Elbasymyz taqqa otyrghannan bastap shet el saparyna da qasynan tastamay ertip jýrgeninde Bekbolat Tileuhan da jiyrmanyng ishinde ghana edi. Múhtar Qúlmúhammed te otyzgha endi ilikken jas jurnalist bolatyn.

Qay qiyagha salsaq ta alymdy Eldos Toqtarbay 100 jana esim jobasynyng aqjoltayy bolugha әbden layyqty.

Zәmza Qonyrova,

Aqyn, audarmashy, ssenarist, publisist-jazushy,

Qazaqstan jazushylar  odaghynyng mýshesi.

Abai.kz