Shynymdy aitar bolsam, tughan ýiindey bolyp eting ýirengen koloniyany tastap ketu qiyn nәrse eken. Óz aramyzda biz ony «qystau» dep ataytynbyz (shynyna kelgende ony peshana degen dúrys). Olay dep ataghandaghy oiymyz   -   bir kýni jaz jaylaugha kóshermiz degen ýmitimiz bolghandyqtan. Jalghyz men ghana kóship jatyrmyn. Búl «qystaudy» tastap bara jatqan jalghyz men emes. Kópshiligimizding múnday kezde bilgimiz keletin nәrsesi  -  bizden búryn bosanghandar búrynghy ómirge qalay ornalasty eken? Qalay jәne qayda ómir sýrip jatyr? Búrynghy tanystarynan kimdi tapty? Súraqtarymyzdyng jauaby joq  edi. Endi men sol «qayta oralghandardyn» taghdyryn bilsem dep oilaymyn. Osy belgisizdik meni qorqyta bastady. Meni ana  JAQTA ne kýtip túr? Ol  JAQTA bәrimizdi ne tosyp túr?

II

Shynymdy aitar bolsam, tughan ýiindey bolyp eting ýirengen koloniyany tastap ketu qiyn nәrse eken. Óz aramyzda biz ony «qystau» dep ataytynbyz (shynyna kelgende ony peshana degen dúrys). Olay dep ataghandaghy oiymyz   -   bir kýni jaz jaylaugha kóshermiz degen ýmitimiz bolghandyqtan. Jalghyz men ghana kóship jatyrmyn. Búl «qystaudy» tastap bara jatqan jalghyz men emes. Kópshiligimizding múnday kezde bilgimiz keletin nәrsesi  -  bizden búryn bosanghandar búrynghy ómirge qalay ornalasty eken? Qalay jәne qayda ómir sýrip jatyr? Búrynghy tanystarynan kimdi tapty? Súraqtarymyzdyng jauaby joq  edi. Endi men sol «qayta oralghandardyn» taghdyryn bilsem dep oilaymyn. Osy belgisizdik meni qorqyta bastady. Meni ana  JAQTA ne kýtip túr? Ol  JAQTA bәrimizdi ne tosyp túr?

II

Bosanar aldynda menimen arnayy týsindiru jýrgizildi. Maqsaty  -  maghan jana ómirge beyimdeluge kómektesu bolsa kerek. Tiyisti qújattarymdy aldym: jana ýlgidegi tólqújat, ol ózi kompiuterlik minidiskige úqsaydy. Týsingenim  -  onyng ishinde men jayly barlyq derekter bar, sausaqtarymnyng tanbasynan bastap kóz qarashyghymnyng barlyq sipattamalyq derekteri berilgen. Berilgen qonys kuәligi boyynsha Astananyng manynda túrugha tiyis ekenmin. Sonymen birgey bankilik kartochka berdi, kartochka arqyly zeynetker esebinde maghan memleket belgili bir somada aqsha audaryp túrady. Búl aqsha maghan eng qajetti  degen nәrselerge jetedi: «old people-hause» atty baspanagha, ýsh ret tamaq, dәrigerlik qyzmet, kiyim-keshek, kólikpen jýru biyleti, jylyna bir ret el aimaghynda baru-kelu jol qarajaty. Instruktordyng taghy bir aitqany, elimizde zeynetkerler jaqsy ómir sýredi, sebebi memleket olardy óz qamqoryna alghan, balalary da kómektesedi. Sondyqtan da olar el aumaghynda kóp qydyruyna, tipti jeke ýy satyp aluyna da bolady eken.

Mine, osy jerde instruktor maghan mening otbasym jayly aityp berdi. Qyzymnyng 15 jasar úly men 12 jasta qyzy bar eken. Úldarymnyng ýlkenining eki qyzy, kishi úlymnyng 2 úly bar kórinedi. Men ýshin eng jaqsy janalyq osy boldy. Qalghan janalyqtary onsha manyzdy emes. Koloniyada jatqan kezimde balalarymnyng jas shamasyn eseptep, nemerelerim bar shyghar, olardy da kóretin kýn tuar dep armandaytynmyn. Endi sol armanyma jetip otyrmyn. Óz baqytyma ózim sener emespin. Mening bir týsinbegenim,   «old people-hause, qarttar ýii» degen nemene?  Núsqaushynyng týsindirui boyynsha, búl ózi qariyalargha barlyq  jaghday jasalghan ýiler kórinedi. Ashanasy, arnayy bólmeleri, túrushylargha barlyq jaghdaylar jasalghan. Múnday ýiler barlyq qalalarda bar, sondyqtan men qayda barsam da, ýimen qamtamasyz etiledi ekenmin. Búl janalyq maghan únaghan joq, men óz balalaryma baryp solardyng qolynda túramyn dedim. Biraq núsqaushy maghan kәmeletke jetpegen otbasylyq ýilerde túrugha bolmaydy dedi. Balalarymnyng ýsheuinde  de kәmeletke jetpegen nemerelerim bar, sondyqtan men olardyng ýiine kýndiz jәne keshki uaqyttarda ghana bola alady ekenmin. Búl ne sandyraq?! Sonda men óz balalarymmen birge túra almaymyn ba?!

Núsqaushynyng taghy bir aitqany, ornalasyp alghan song jәne әleumettik qamqor jasau oryndaryna tirkelip bolghan song isteytin birinshi isim  -   qyzymnyng ýiine baru (balalarym solay sheshipti), sosyn úlyma baruym kerek, onan keyin qayda barsam da óz erkim. Eger men basqa ordagha barghym kelse (oblystar osylay atalatyn bolypty), onda viza alugha tiyis ekenmin. Ordanyng shekarasynan ótken kezde bankilik kartochkam avtomatty týrde sol ordanyng valutasyna ainalady. Qalaysha әr oblystyng óz aqshasy bolady dep tandanghan súraghyma  «birtindep ýirenesin, old pipl hauzdaghy qarttar kómektesedi degen jauap aldym.

Qyzyma baratyn jol biyletimdi núsqaushy sol jerde qolyma berdi, sýitti de baratyn jerge aparatyn avtobusqa minuimdi ótindi. Biyletke qarasam, baratyn jerim Qostanay, qyzym eshqayda kóshpepti.

Kóp úzamay kóligimiz jolgha shyqty. Jyldar boyy tek ayaghymmen jýrgen men beybaqqa mikroavtobusqa minuding ózi bir erekshe nәrse. Kóptegen nәrselerge janadan ýirenuge tura keledi. Núsqaushynyng týsindirgenderining eshqaysysy maghan eshteneni aiqyndaghan joq, jol boyy jýzdegen súraqtar miyma kirip-shyghyp jatyr. Ne bolaryn aldaghy uaqyt kórseter.

Maghan eng aldymen kóz qúmarymdy toydyryp aluym qajet. Tereze syrtyndaghy tabighat kórinisine toyar emespin. Jyldar boyy kórgenim tek tórt qabyrgha, temir sharbaq, tikenek symdy qorshau men beton shanyraq. Endi, mine - bostandyq tudy. Kózimdi alysqa, qiyrgha tastap, oy men tolghanysqa berilip kelemin, estelik pen qiyal, arman bәri qabattasyp jatyr. Mening oi, tolghanystaryma qiyr dala ózining sheksizdigimen, baysaldylyghymen jәne ýnsiz beytaraptyghymen  jauap berip jatqanday. «Tar etik kiymegen, ómirding kendigin týsinbeydi» dep qazekem beker aitpasa kerek.

Sәuir aiy bolatyn, auada kóktemning iysi mýnkip túr. Jattandy sóz denizder meyli, әrbir jútym auany keudeme tartqan sayyn kóktem mening túla boyyma enip jatqanday sezinemin. Keng dala úyalghan sekildenip, beti jasyl tartyp, jaybaraqat әdemilene bastaghanday kórkem kórinip barady. Dalanyng múnday kýtpegen jerden súlu qyzday kórikti tartqanyn birinshi ret kóruim. Jan-jaghyndaghy ózgeristerdi týsinbeytin pәk minezdi qylyghymen, súlulyghymen, tolysyp jarasqan boy bitimimen júrtty tandandyrghan boyjetken súlugha úqsap ketti. Bir kezderde men kórgen keng sheksiz, qar basqan, tirshilik belgisi joq úlanghayyr kenistik bir sәtte jarqyraghan júmsaq shuaghymen, keng aspannyng astyndaghy júmsaq kók maysa kilemin qonaqjaylylyqpen jayyp tastaghanday. Bir ghana sәtte bolghan osy ózgeristi týsinu maghan sol sәtte mýmkin emes-ti. Mening kóktem aiynda bostandyqqa shyqqanym qanday jaqsy bolghan desenshi.

Baratyn jerge keshki 5 shamasynda jettik. Ýiding kireberisinde meni ýy komendanty aldymnan shyghyp kýn tәrtibimen tanystyrdy. Eng manyzdysy, tamaq ishetin uaqytty aitty. Tamaq ishu uaqytyn búzuyma bolady eken, onday jaghdayda tamaq dayyndau óz moynymda  eken. Maghan barlyq jaghdaylary bar kishkentay eki bólmeli pәter bólinipti, bólmelerden bólek as dayyndaytyn jeri bar.

«Ýi»  degen nәrse mende bolmaghany qansha zaman. Sodan bolsa kerek, búl eki bólme maghan erekshe ýlken әri әdemi bolyp kórindi, ishi tap-taza, qajet degen dýniyelerding bәri bar: jihaz, televizor, telefon, kórpe-tósek, bәrimen jabdyqtalghan as ýi. Keshki saghat 7-e ashanagha týstim. Tezirek bireumen tanysyp sóilesuge asyghyp kelemin. Áriyne, óz qatarymnan bolsa jaqsy bolar edi. Ol jaghynan mazasyzdanudyng esh qajeti joq eken. Jas jaghynan qatarlar ghana emes, koloniyadan bosanghandar da bar eken. Keyin osy jәittar esime týskende, ne sebepten men siyaqtylardy óz pikirlesterimen bir shanyraqtyng astyna jighan degen oy biraz oilantty.

Mening «jana adam» ekenim birden kórinip túrsa kerek, ýstel basynda otyrghan ýsh er kisi qastaryna shaqyrdy. Býgin ghana bostandyqqa shyqqanymdy estigen olar, ózderining jaghynan maghan qajetti kómek kórsetuge, bilgim keletin súraqtargha jauaptary dayyn ekenin aityp jatyr. Búl kisilerding bosanghanyna biraz uaqyt bolypty (aldy eki, arty bir jyl), eldegi jaghdaymen tanysyp ýlgiripti. Ondaghan jyl búl ómirden oqshau bolghan adam ýshin jana ortagha beyimdeluding qanshalyqty qiyn ekenin týsinetin adamdar. Aldymen ózderin qysqasha tanystyrghan son, maghan súraqtaryndy qoya ber dedi. Súraqtarym birinen song biri japyrlay bastaghanyn kórgende  jappay ishek-silesi qatyp kýlip jatyr. Qasymyzda jaqyndau ýstelde otyrghan, sebebin týsingender jymiyp kýledi. Atym Múhtar dep tanystyrghan bir kisi, býgin men erteng bәrimiz saghan kezekpen Qazaqstan jayly týsindiru әngimesin jýrgizeyik, sosyn ghana sening súraqtaryna jauap bergen dúrys bolar degendi aitty. Maghan eng birinshi  bilgim keletin súraqtargha - elde «ne bar», sosyn «qalay», «nege», «qaydan payda boldygha» jauap alu. Keshki tamaqtan song bәrimiz «súqbattasu» bólmesine baryp әrqaysysy birin biri tolyqtyra otyryp әngimeni bastadyq. Ángimeni bastau onay emes-ti, búl kisiler onyng onay emestigin týsingen adamdar, talay ret osynday әngimelerdi janadan kelgenderge aityp mashyqtanghandar. Keybir kezderde olar mening kózqarasyma, әngimening maghan qalay әser etip jatqanyna kýdikti qauippen qaraghanday kóz tastaydy. Mýmkin arnayy jiberilgen adam bolarmyn. Qanshalyqty menimen ashyq әngime, pikir bólisuge bolatynyn anyqtaghysy keletindey bolyp kórindi maghan. Olardyng búl minezining syryn keyinirek, әngime barysynda anghara bastadym. Bizding qasymyzdaghy jurnal ýstelinde shaghyn aptechka jәne búryn dәriger bolghan Andreyding «mýmkin býginge osy әngime jetip qalar? Jaghdayynyz qalay?» degen súraqtarynan keyin ghana týsindim.

Osy keshte estigen әngime maghan eshqanday qisyny joq sózder siyaqty bolyp kórindi. Alghashynda, osylar maghan kýlip, meni oinatyp otyr ma ( jana kelgendermen oinau, әzildeu ómirde jii kezdesedi) dep qatelesip otyr ekenmin, estigenderimning bәri aqiqatqa toly ómir shyndyghy eken. Qorqa bastadym. Týrlerine qarasam, olardyng ózderi de әli kýnge deyin abdyraghan, abyrjyghan, iyqtaryn zil basqanday sezinip jýrgenderin bayqadym. Sýitip mening estigenderim, mening kýlkige tenep jýrgenderim bizdi opyq jegizetin, opat qylatyn jaghadaygha aparuy mýmkin nәrseler eken.

III

Alghashqy tanystyru әngimesi mening aldyma Qazaqstannyng kartasyn jayyp qoydan bastaldy. Ony  «Qazaqstanmen qysqasha tanystyru» degen taqyryppen atasa da bolady.

- Tanystyrudy úzaqqa sozbas ýshin saghan elding jalpy sipattamasyn aityp bereyin. Mayda-shýidalardy tәptishtey bersek, búl bitpeytin әngime, olar sosyn... -  dedi Múhtar.

Ángimemiz bes saghatqa sozyldy. Tyndap otyrmyn, biraq ony estigen sayyn denem titirkenip, olardyng sózderi qúlaghyma kýngirlep, úiqy men oyau arasyndaghy jaghdayda otyrmyn. Jana ghana tanysqan, búryn tanymaytyn kisilerding maghan osy aitqandary shyndyqqa juyspaytyn әngimeler degen oy sanamnan ketpey túryp aldy. Biraq, ózimdi ózim ústap ayaghyna deyin tyndaugha kóndirdim.

Birinshi bilgenim, Qazaqstannyng jeri 11 elge jalgha berilipti. Olar elge 2015 pen 2020 jyldary aralyghynda kirgen. Birinshi bolyp qytaylar «kiripti». Olar Shyghys Qazaqstan men Almaty oblystaryn jalgha alghan, qazir búl aimaq «Qytay orda» dep atalady. Osy uaqyt aralyghynda búl aimaqqa 7 million qytaylyqtar kelipti (naqty sifrdy eshkim bilmeydi). Olardyng kópshiligi auyl sharuashylyghymen ainalysatyn júmysshylar, saudagerler, mekeme qyzmetkerleri. Aynalysatyn qyzmetteri   -    Qazaqstan men Reseydi arzan tauarmen qamtamasyz etu, egistik ónimderin Qytaygha jiberip túrady. 20 jyl jalgha berilgen uaqytta resmy derek boyynsha 6 million qytaydyng balasy dýniyege kelipti.

Qazaqstangha eng songhy bolyp kirgen Ózbekstan Ontýstik Qazaqstan men Qyzylorda oblystaryn jalgha alghan. Búl aimaq «Ózbek orda» dep atalady. Bir ereksheligi sol, jalgha alghan jerlerge óz adamdaryn eng kóp kirgizgender, osy ózbekter men qytaylar eken.Olar barlyq júmys salalaryna ózderining top-menedjerlerin alyp kelgen, júmys isteuge qazaqstandyqtardy jaldaydy. Jalgha alghan bes jyl uaqyttan keyin ózbekter auyl sharuashylyghy ónimderin óndiru salasynda Qytaymen bәsekede olarmen tenesip Aziya aimaghynyn  kenistigin tauarmen toltyra bastady. Ózbekterding shygharyp jatqan ónimderi býgin qytaylyqtardikinen qymbat emes, olar Qazaqstan, Resey, Belarusi, Ukraina jәne basqa elderde súranysqa ie ónimderdi ósirip satyp jatyr. Olardyng kókónisteri men jemisteri býgin Batys Evropagha da jetti, ótimdi, sebebi ekologiyalyq túrghydan alghanda taza әri arzan. 3 million kóship kelgen ózbekter jergilikti  halyqty yghystyra bastady

Japoniya Pavlodar oblysyna keldi. Olar uran kenin óndirudi kózdep kelip edi, endi soghan qolyn jetkizip otyr. Urangha baylanysty birneshe halyqaralyq dau-janjalgha týsken Qazaqstan әlemdik derjavalardyng qoyghan sharttaryn qabyldaugha mәjbýr bolyp «taza júmys isteytin» japondardy kirgizdi. Birneshe iri japon firmalary elektr priborlaryn qúrastyrumen ainalysady, ónimderin kórshi elderge satady.

Manghystau oblysynda  -   Iran. Búl kelisimder kóptegen elderding narazylyghyn tudyrdy, biraq odan eshtene shyqpay jalgha beru prosesi toqtamay, kerisinshe Qazaqstannyng jerlerin jalgha beru ýdey týsti.

Resey Pavlodar oblysyn ózine almaq bolyp Japoniyamen talasta jenilip qalghan son, ýlesine Soltýstik Qazaqstan oblysy tiydi, Bayqonyrgha qojayyn bolyp qaldy. Bayqonyrdy jalgha beruding merzimi 2040 jylda bitedi, endi oghan iyelik etuge  -  Qytay, Fransiya, AQSh kezekte túr. Keyinirek Germaniya Qostanay oblysyn, Fransiya  -  Atyraudy, AQSh  -  Batys Qazaqstandy alghan song Resey  nemis, fransuz, amerikandardyng tyqsyruyn toqtatu maqsatynda Aqtóbe oblysyna «kirdi». Sýitip, ózining ontýstik shekarasyn «qauipsizdendirip» otyr. Resey jalgha alghan jerlerge óz otandastaryn shaqyrudy belsene jýrgizip jatyr. AQSh Reseymen shekaralas aimaghyna 3 әskery bazany ornalastyrdy, fransuzdar men nemister óz jerindegi ziyandy óndiris oryndaryn jalgha alghan jerlerge kóshirip әkeldi. Endi ol aimaqtyng topyraghy, suy, auasy   -   barlyghy ulanghan. Búl jerlerding jaramsyzdanuy endi birneshe ondaghan jylgha sozylmaq. Olardyng bir ghana aiyrmashylyghy  -  koreyler men industarmen salystyrghanda ziyandy óndiriste isteytin jergilikti  júmysshylargha enbekaqyny jaqsy tóleydi.

Qyrghyzstan Jambyl oblysyn jalgha aldy. Olar әskery baza salu qúrylysyna, birneshe kishigirim aeroporttar salugha qarjy salyp olardy súranys jasaghan elderge jalgha beredi. Búl aimaqta Ortalyq Aziyadaghy eng jaqsy ýlgide salynghan halyqaralyq aeroport ornalasqan. Osydan týsken payda men Qazaqstangha tóleytin jaldyq púlynyng aiyrmasynan týsken tabystyng arqasynda qyrghyzdar óz ekonomikasyn әjeptәuir jaqsy kóterip aldy. Birneshe jana kәsiporyndar ashyp, ol jerlerde alghashqy bes jylda sheteldik mamandar júmys istep, keyin olardy óz adamdarymen auystyrdy. Mata ónerkәsibin damytty, týsken tabysqa turizmdi damytyp ony halyqaralyq dengeyge deyin kóterdi. Qúrylys ónerkәsibi jaqsy damy bastady, júmys qoly jetpey jatqanyn bayqap, arnayy memlekettik baghdarlama jasap sheteldegi qyrghyz gastarbayterlerin elge qaytaru  júmysyn jýzege asyrdy. Az ghana halqy bar osy kishkentay ghana memleket óz halqynyng túrmystyq dengeyin shyghysevropalyq  dәrejege kóterdi, bilim beru men densaulyqty qamtamasyz etuding jaghdayy Ortalyq Aziyadaghy eng tәuir elge ainaldy.

Qaraghandy oblysynyng ontýstigi men soltýstigin industar men koreyler bólip aldy (memleketi emes, bizge bayaghydan tanys alpauyt kompaniyalar). Olar búryn jabylyp qalghan eski rudnikter men shahtalardy (Qonyrat, Sayake, Sarani, Abay, Sәtbaev, Qarsaqbay men Jezdi) qaytadan ashty. Qaraghandy, Jezqazghan, Saryshaghan, Aqtau, Moyynty, Qarqaraly, Atasu, Jaryke, Qarajal, Shet, Bektau-Ata shatqalynan janadan 27 ken oryndaryn ashty. Jerimizde qoynauy qazylmaghan sau jer qalghan joq. Elimizding bar baylyghy: kómir, týsti jәne qara ruda, osmiy, reniy, mys, altyn, kýmis, uran, hrom, molibden, graniyt, kýkirt jәne basqa baylyqtardy jyrtqyshtyq әdispen soryp jatyr. Jerimizde tabylmaghan baylyq joq! Bәri de asyghuda. 49 jyldyq jaldyq merzimde olar barynsha alyp qalugha asyghuda. Boljamdar boyynsha olar búl maqsatyna 49 jyldan búryn jetse kerek, sebebi qor mólsheri jyl sanap azayda. Kiyik pen arhar týgelimen qúrydy. Aymaqta adam ólimi kóp. Búl «bәsekede» Abay, Sәtbaev shahtalary, Balqash atom әlektr stansasy jәne Balqash mys qorytu jәne sink kombinattary aldynghy oryndarda. Osydan tórt jyl búryn shahtada bolghan apat kezinde 537 adam ólimi oryn alghannan keyin jergilikti halyq búl jerden kóshe bastady. Olardyng ornyn týrikter men industar aldy. Biraq, olar bizding ekologiyagha, jergilikti aua rayynyng qolaysyzdyghyna beyimdele almady. Amalsyzdan, qaytyp keler degen oimen jergilikti kenshilerding jalaqysyn 3 esege kóterdi. Densaulyghyn kóp aqshagha aiyrbastaghandar da tabylyp jatyr.

-  Sonda bizge na qaldy? - dedim shydamay.

- Búl әngimeni ertenge qaldyrsaq qaytedi? Qazir óte kesh uaqyt.

- Jigitter-au, ne dep túrsyndar? «Ertenderin» ne? Meni búlay qaldyrmandar!

- Jaraydy, abyrjyma. Bәrin aitamyz, bәrin týsindiremiz.

Sәbit ýsteldi qorshap otyrghandardy kózimen sholyp shyqty da maghan nazaryn toqtatyp:

- Qazaqstan negizinen alghanda qazirgi  Aqmola oblysynyng aimaghynda ghana qalghan.

Ol osyny aitty da, osy aitylghandardy oy eleginnen ótkizip týsinip al degendey ýndemey qaldy. Men bolsam, qanday oigha toqtarymdy bilmey otyrmyn. Týk týsinbegen kýiimmen kartagha qaraymyn, eshtene kórip túrghan joqpyn. Andrey qolymdy ústap tamyrymdy basqysy kelgendey boldy. Qolymdy júlyp alyp, ózime ózim kelmek bolyp kartadaghy elimnen qalghan bishara aimaqqa kóz saldym. Kózimnen ýnsiz jas shyqty. Meni tandandyrghan ne deysiz ghoy? Olar osy úzyn keshte jalgha berilgen oblystardy atap ótti. Sonda men ansaghan ýmit qayda qaldy, men neni ansadym? Aqsaqaldar meni basqa jaghyna qanshama búrghysy kelgenimen, men ol әngimege dayyn bolmadym.

Ayaghyma tas baylaghanday bolyp túrdym da esikke qaray bettedim. Baratyn jaghymnyng jolyn úmytqandaymyn. Múhtar men Sәbit meni shygharyp salugha týregeldi.

-  Qatty uayymdama. Endi eshtene istey almaysyn. Biz 20 jylgha kesh qaldyq. Ýirenuge tura keledi, әitpese ómir sýre almaysyn. Qalasan, býgingi týn bireumiz qasynda bolayyq?

-  Joq, joq. Qajet emes. Men jalghyz bolghym keledi.  Qoshtasarda Sәbiyt:

-  Erteng qalagha shyghamyz. Jan-jaghyna kóz sal, men qasynda bolamyn.

-  Joq, bara almaymyn. Men oghan әli dayyn emespin.

-  Tyndashy, meni. Sen olardyng ómirin kóruge tiyissin, qoryqpa. Kýn asqan sayyn qalagha shyghuyng qiyndap ketedi. Osy ýiding aulasynan shyqpaghandar bar bizde. Olar «shyghugha» úzaq dayyndalyp aqyr sonynda shygha almay qalghandar.

-  Sәbiyt, mening estigenderim senderding aitqandarynnan úqqanym ghana, mening oghan senbeuge qúqym bar. Al, eger senderding aitqandaryng shyn bolsa qaytemin? Men sengim kelmeydi, senuge qorqamyn!

-  Sol sebepten de sen óz qorqynyshyndy jenip qalagha shyghugha tiyissin. Naghyz ómir shyndyghyn kórip sol ómirde túrmys keshu ýshin, qiyal-armanynnyng tútqyny bolyp qalmau ýshin. Áreket jasap kór, sosyn qalay ómir sýresin, ony ózing sheshesin. «Qalay ómir sýrudi ózing sheshesin». Dәl osylay aitty. Al, biz óz bolashaghymyzdy, qalay ómir sýrtinimizdi ózimiz sheshe alamyz ba? Biz ýshin bәri sheshilip qoyylghan, birneshe bolashaq úrpaqtyng ómiri de sheshilip qoyylghan.

Tanerteng ghana baqytty adam edim, baqyttymyn dep quanghanym ras pa, osy? Týrmede beker ótken jyldarym ýshin óz taghdyryma, әdiletsiz sotqa barlyq ókpemdi, renishimdi qaldyryp ketip edim. Men koloniyadan shyqqanda jana tughan adamday sezinip shyqtym, men jana ómirdi qabyldaugha, jana ómir sýruge bel baylap shyqtym. Nege solay oilaghanymdy bilmeymin, jana ómir men ýshin tek qana baqytty bolady, endi tek jaqsylyq bolady dep kýttim. Tek qana jaqsy ómir, basqasha emes.

Jalghyz qalghan jaghdayym  -   esengiregen kýi, basym men-zen, túraqty bir oigha toqtala alatyn emespin. Bolghan jaghdaydyng maghan esh qatysy joq siyaqty. Janym da, tәnim de, sana-sezimim de jana pәterding ishindegi bóten adamdiki siyaqty. Bir ózim eki bólmening egesimin, talay jyl birge otyrghan jigitter qasymda joq. Kóz aldymda ondaghan jyldar bir kamerada jatqan әriptesterim túr. «Kamera» degen sóz kameralyq muzyka degen sózden shyqqan dep әzildeytin edik. Sebebi bir kamerada otyrghan tórt adam («kvartet» sózi de muzykalyq termiyn) tatu túrdyq. Aytpaqshy, býgin mening shәy dayyndaytyn kezegimning kelgen kýni. Keter kezimde jigitter maghan: «shәy qoy kezeginnen qashyp barasyn» dep әzildep shygharyp salghan edi. Qazir olar ne istep jatyr eken? Rashid pen Núrlan shahmat taqtasynda shayqasyp jatqan bolar, al Aman aramyzdaghy naghyz erudiyt, koloniya ýshin kezekti krossvordty dayyndap jatqan bolar. Aytpaqshy, qazir óte kesh uaqyt. Olar úiqyda bolar. Kenetten jigitterge oralyp qastarynda bolghym kelip ketti. Jan-jaghyma qaraymyn, mening әmbebap pәterim maghan týrme siyaqty bolyp kórindi. Múndaghynyng bәri men ýshin bóten, túrmysy da, adamdary da, ózim de bótenmin.

Keruetime qisaydym da býgingi estigenderimdi oy eleginen ótkize bastadym. Sonymen, endi jalgha beru mәselesi 49 jyldan 75 jylgha deyin dep belgilenipti. Qazir 2035 jylda ómir sýrip jatqanymyzdy eskersek, jalgha berilgen jyldardy qaytaru prosesi endi 28 jyldan keyin ghana bastalady, yaghny 2063 jyly bastalyp 2090 jylgha deyin sozylady. Osyndaydy kózge elestetu mýmkin be? Joq! Búl alayaqtyq isti kim jasady, qashan? Qap, sony súrauym kerek edi, endi sony oilap úiyqtay almaytyn boldym-au. Qanday sharttar negizinde jalgha berildi? Qazaqtar qalay jәne qayda ómir sýrip jatyr? Shynymen-aq bәrin aidap әkelip bir oblysqa tyqqany ma? Bizding jerimizde otyryp basynghandary qalay? Joq, joq, búl jerde basqa bir gәp bar. Aqsaqaldardyng aitqany ótirik! Búl jerde bir aramzalyq tirlik bar. Olar men siyaqty talay adamnyng miyn ainaldyrghan! Ózderi aitty emes pe, biraq nege olay aitty? Bizden ne kýtedi? Osynday oilardy migha sindirip esimizdi auystyrghysy keletin shyghar? Ádeyi bizdi osy ýiden shyqpasyn dep, basqalardyng kózderine kórinbesin dep shygharghysy kelmeydi. Osy oiym shyndyqqa juysatyn siyaqty. Shynynda da, ne bolghanyn bilu ýshin ne isteu kerek? Áy, aljyghan kәri shal! Tez, qos televizordy! Saghat týngi  3 eken, biraq týnde de telearnalar júmys istey beretin bolar degenim dúrys eken, elu shaqty arnalardyng 20-a juyghy istep túr. Barlyghynda kónil kóteretin baghdarlamalar, filimder, әrtýrli muzykalar. Arnalar әrtýrli tilde sóilep jatyr. Bir arnadan ekinshi arnagha auystyryp jatqanymda búryn estimegen bir әn aityp jatqan әnshini kórdim. Birneshe tilding basyn qosyp jana internasionaldyq til oilap tapqan ba degen oy keldi. Múnday danyshpandyq janalyq tek bizding qazaqtan ghana shyghuy mýmkin. Búrynghy kezderde qazaq jәne orys tilderinde sóileudi «qospa» deytúghyn. Endi búl «qospada» ýsh til biriktirilipti. Búl nemene? Ýsh túghyrly tilding jemisi me? Tanymal qazaq әnshisi bylay dep shyrqap túr:

You're magan  -   a superman,

Everything otdam for sen!

Men  - bride-kelin  juz per cent

You're magan  -  the better Kent!

Wait me, please! Tohtanovisi!

Married me, ótinemin, jenisi!

Ashulanghannan týkirdim de televizordy sóndirip tastadym.

Áytse de, aqsaqaldar aitqan әngime shyndyq emes bolar degen oy esimnen shyqpay qoydy. Olar maghan búl әngimeni  aljyghandyqtan aityp otyr, osy jerge túrugha jibergender meni de sol shaldar siyaqty aljyp ketsin dep istegeni  dep oiladym. Koloniyada 23 jyl túrghan ómirimde aramyzda 4 ret «aljyp» ketu jaghdayy oryn aldy. Ondaylardy arnayy aimaqqa alyp ketetin. Biraq, men aljyghan joqpyn ghoy, aqyl-esim dúrys. Endi bir ghana nәrse bar: syrtqa shyghyp, aitylghan әngimelerding ras-ótirigin, mening qanday Qazaqstangha kelgenimdi anyqtau!

Úiyqtaugha tyrystym. Týs kórdim, týsimde «qystau»-koloniya. Barlyghymyzdy týrmeden bosatyp jatyr eken, mәz-meyrambyz. Týrme qaqpasynyng syrtynda tuysqandaryng kýtip túr degen habardy estip odan da beter quandyq. Bir jaghynan, oilamaghan jerden payda bolghan quanysh ishtey ýreylendirip, ol jaqta kýtip túrghan kimder eken, syrtta ne bolyp jatyr eken dep kýdiktendiredi. Bәrimiz de bostandyqqa shyghyp elimizge paydamyzdy jaratamyz, bir jerine kirpish bolyp qalanamyz degen oidamyz. Bir kezde meni qaranghy tar qapas bólmege alyp kepti, dәl solay bolaryn ózim de biletin siyaqtymyn. Tek meni ghana qaldyratynyn sezgendeymin. Jabylghan temir esikke jýgirip baryp ony tarsyldatyp úryp jatyrmyn. Esikti júdyryghymmen úryp, ayaghymmen teuip, basymmen de soghyp jatyrmyn, kózimde jas...

Esikting qatty tarsylynan oyanyp kettim. Birazgha deyin ózimning qayda ekenime týsinbey, sosyn baryp esimdi jiyp esikti ashtym. Múhtar, Sәbit jәne Andrey ýsheui kelip túr. Mening sau ekenimdi kórip qoryqqan týrleri tez jadyrap ketti. Tanertengi asqa barayyq, sosyn jolgha shyghamyz dedi.

Romannyng basyn myna jerden oqy alasyz: http://old.abai.kz/content/aktan-tokish-meng-rtstan-roman

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»