Tәuelsizdik elimizge onaylyqpen ornaghan joq. Oghan qarsylardyng kóp bolghanyn, soltýstik oblystardy Moldovadaghy «Pridnestrovie» siyaqty bólip әketuge tyrysqandardyng josyghan әreketin osy kýngi jastar bile bermeydi. Sol kezde әsirese, Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy qater ýlken edi. Biz sol kýnderde jergilikti biylikting basynda bolyp, ýzilissiz on bir jyl boyy oblys әkimining birinshi orynbasary bolghan Qúdaybergen Qaliyev aghamyzben әngimelesken edik. 

- Qúrmetti Qúdaybergen agha, Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen atqa mindiniz ghoy, sol kezdegi oqighalardy, oblystaghy sayasy ahualdy eske týsirip kórinizshi?

-  Ol kezde qazaqtyng óz aldyna tәuelsiz memleketi bolatynyn bizdegi túrghyndardyng basym bóligi jaqtyrmady. Óitkeni, úzaq jyldar boyy bizding oblystaghy ahual qazaqstandyq emes,  jalpy kenestik dep qabyldanyp, atauyndaghy «qazaq» sózine eshkim mәn bermey, nemqúrayly qaraytyn. Áriyne, qazaqtardy syilaytyn, ata-babasynan beri osynda túryp, jergilikti halyqpen «tamyr» bolyp ketken orys azamattary boldy. Biraq ondaylardyng ózi qadau-qadau ghana qalghan. Kenes Odaghy jyldarynda «tamyr bolu» degen dәstýrding ózi joyylyp, kelushilerding kóptiginen kózge ilinbey qaldy. Ásirese, tyng iygeru kezeninen bastap múnda orys, ukraiyn, nemis halyqtarynyng sany basym boldy. Barlyq, әleueti joghary pozisiyalarda solardyng ókilderi otyrdy. Qazaq tili eshqanday resmy ortada qoldanylmaytyn. Qazaqtardyng oblystaghy ýlesi sol kezdegi songhy sanaq boyynsha 18, al Qyzyljardyng ózinde 8 payyz ghana boldy. Múny týzetu eshkimning oiyna kelgen emes, kerisinshe qazaqtardyng orystanuy jyldan-jylgha artyp bara jatqanyna barlyq jaghday jasaldy. Qalada jalghyz qazaq mektep-internaty men qazaq tilinde shyghatyn oblystyq gazetten basqa ortanyng bәrinde tek orys tili jýrdi. Birde-bir qazaq balabaqshasy bolghan joq. Qalada túratyn qazaqtar balalaryn tek orys mektebine beruge mәjbýr boldy.  Mektebi, ósken ortasy oryssha bolghan song balalar ýide de tek oryssha sóileytin. Ata-analary ókimetting resmy sayasatyna senip, bolashaqta bir-aq til bolatyn shyghar degen senimde edi. Audan ortalyqtaryndaghy ahual da sonday boldy. Osynday jaghdayda qazaqtar tәuelsiz el bolady degen jýrekjardy habar shyqty. Áriyne, oghan deyin qogham birshama dýrkirep, demokratiyalyq qozghalystardyng kýshimen oyanyp jatqan. KSRO-nyng barlyq týkpirleri týbegeyli ózgeristerdi kýtip jatty. Biraq dәl mynaday ózgeris bolady degendi oilamaghan edik.  

Búghan qazaqtardyng bәri shattanyp, quanghanymen basqa últ ókilderi ýrke qarady. Osy kýni orystardy ghana kóp aitamyz, al ol kezde ukraiyn, nemis jәne t.b. halyqtardyng ókilderi de búghan qarsy shyqqan edi. Óitkeni, endi qazaq tilin  ýirenu kerek, jaza bilu kerek degen siyaqty ýrkituler qaptap ketti. Qay kýnde halyq arasynda búzyqtar kóp bolady ghoy, sondaylar túrghyndar arasyna iritki salyp, búghan qarsy shyghuymyz kerek degen siyaqty ýndeuler men nasihattar taratty. 

-Óziniz dәl sol kezderi qayda ediniz? 

-Men ol kezde Timiryazev audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy edim, Gorbachevting songhy ózgeristerimen biylik partiyadan alynyp, Kenesterge berilgende barlyq birinshi hatshylar sol kenesterding tóraghasy bolyp saylanghanbyz. Tәuelsizdik jariyalanghan song eki aigha jetpey biylikting basqaru jýiesi ózgertilip, barlyq oblystardyng joghary biyligin atqarugha «oblystyq әkimshilikting basshysy» degen qyzmet engizildi. Preziydent bizding oblysqa Batys Qazaqstan oblysy atqaru komtiytetining tóraghasy bolghan Vladimir Gartmandy taghayyndady.  Oghan deyin bizding oblystyng tizgini V.Medvedevting qolynda bolghan, al atqaru komiytetining tóraghasy Sh.Qúlmaqanov edi. Ákimshilik basshysy boludan osy ekeui de ýmittenip, ózderining jaqtastaryn jinaqtap, halyqty ekige bólip, iritki salyp jýrgende Preziydent óte dúrys sheshim qabyldap, orys ta emes, qazaq ta emes nemis halqynyng ókilin taghayyndaghany óte oryndy boldy. Ol kelgen betten audan basshylaryn bir-birden shaqyrtyp, bәrin onasha qabyldap jatty, biraq meni shaqyrghan joq. Sóitip jýrgende oblystyq Kenesting tóraghasyn saylau degen daqpyrt shyqty. Búl endi ekinshi oryndaghy basshylyq bolyp qalghan. Naqty biylik onyng qolynan ketken. Sol ekinshi biylikke qazaq halqynyng ókili boluy kerek qoy, sizding bedeliniz bar, jergilikti adamsyz, biz sizdi qoldaymyz dep meni  ýgitteushiler payda boldy. Solardyng tiline erip, men saylaugha týstim. Dәl osy kezde ghana meni V.Gartman qabyldauyna shaqyrdy. Oghan deyin ol mening kórip-bilgen adamym emes edi. Engezerdey, bir kórmege qabaghy qatynqy, biraq symbatty jigit eken, ol meni jyly qabyldap, úzaghyraq sóilesip, saylaudan qalay ótuine baylanysty birge qyzmet isteytin bolamyz degen ekiúshty sózben shygharyp saldy.

Saylaugha oblysqa belgili bes-alty adam týstik, solardyng arasynan ekinshi turgha men jәne S.Paraskevich degen azamat shyqty. Alayda ekinshi turda oghan berilgen dauystar artyq bolyp, tóraghalyqqa ótip ketti... Osydan keyin V.Gartman meni shaqyryp alyp, ózine birinshi orynbasar etip taghayyndady. Búl 1992 jyldyng aqpan aiy bolatyn. Sodan on bir jylgha tayau men birinshi orynbasar bolyp, tórt birdey әkimmen birge qyzmet ettim...

- Oblystaghy ahual búl kezde qanday edi?

- 1992 jylghy ekonomikalyq ahual birshama tózimdi boldy. Sol jyly búryn bolmaghan astyq shyghyp, kenshar-újymsharlar qarq bolyp qaldy. Ol kezde shekara aiqara ashyq, astyqty tek Reseyge shygharamyz. Barter degen tauaraynalysy sol kezden shyqqan, Qazaqstandy tastap ketkisi kelgen diyrektorlar sol jyly jeke óz basyna kerekti dýniyeni astyqqa armansyz aiyrbastady. Esep-qisap, baqylau degender tómendep ketken. Óitkeni, auylsharuashylyghy qúrylymdary tegis jekeshelendiruge ketedi, ókimet eshqanday kómek bermeytin bolady degen әngimeler sol kezden shyghyp jatqan bolatyn. Separatister toby da osy kezderi belsendi әreketke kóshti. Neshetýrli «sary basylymdar» shyghyp, halyqty tolqytyp, Qazaqstandy jamandap, týrli arandatushy habarlar da taratyp túrdy. Lubushiyn, Suprunuk degender orys әdebiyetining tarihynan dәrister oqimyz degendi syltauratyp, halyqty kýnde jinap, týrli ótirik, ýrkitpe habarlardy jariyalap túrdy. Sol zamandargha deyin atyn estigenimiz bolmasa ózderin bilmeytin kazaktar qoghamy degender shyqty. Olar da jinalyp, kóshelerde alghashqy kezde әlem-jәlem kiyinip, qylyshtary men qamshylaryn alyp jýruge deyin bardy. Olardy milisiyamen taratugha zannamalyq negiz joq jәne órt shyghyp kete me dep saqtanamyz. 

Bizde de Dnestr jaghalauyndaghyday әreket kerek. «Priishimie» respublikasyn qúryp, Qazaqstannan bólinuimiz kerek degen sózderdi separatister ashyq aitatyn boldy. Eger qolgha qaru tiygen, terrorizmge mýmkinshilik tughan qazirgi zaman bolsa shovinisterding oiy iske asyp ketui de әbden mýmkin edi. Biraq ol kezde halyq әiteuir shekten shyqpaytyn, әli tәrtip bar bolatyn. Biz olardyng sóileuine tiym sala almasaq ta eppen qarsy әreketter jasap, kóshede aighaylamay jabyq oryngha jinalsyn dep búrynghy obkom komsomoldyng ghimaratyndaghy akt zalyn berdik. Basshylaryn shaqyryp alyp, jasyratyny joq, keybirine  materialdyq kómekter jasadyq, qaysybireulerin basshy qyzmetterge taghayyndadyq. Gaz sharuashylyghynyng bastyghyna taghaydalghan bireui halyqty kógildir otynmen qamtamasyz ete almay, túrghyndardyng qarghysyna úshyrap, basy әngimege ilekti. Onyng ýstine bara salyp, bir mashinany zansyz jekeshelendirip alghandyghy aqparat qúraldary arqyly halyqqa jetip, әbden ýni óship, tiysh jýretin boldy. 

-Qazaqtar tarapynan arandatushylargha, separatisterge qarsy qanday әreketter bolghan edi? 

-Qyzyljarda qazaq az bolghanymen ol kezde úiymdasyp, «Qazaq tili» qoghamynyng tónireginde qandastarymyz da tyghyz toptasyp jýrdi. Olar separatisterding ótirikterin, arandatushylyq mәlimdemelerin әshkerelep, qazaq-orys tilderinde maqalalar jazyp túrdy. Eki halyqtyng dostyghyn, ejelgi tatulyghyn әngimelep, jastar arasynda, tipti shovinisterding jiyndaryna da baryp aityp, arandatushylardyng aitqandaryna ermeudi, qantógiske jol berilse, onyng eshkimge de qajet emestigin jetkizip jatty. Búl iste әsirese, Qosyl Omarov, Qilaj Maghazov, Qayrolla Múqanov, Mәlik Múqanov siyaqty belgili, bedeldi aqsaqaldar men jurnalister belsendilik tanytty. Biz basqa últ ókilderi arasyndaghy bedeldi, tanymal adamdardan da osynday belsendilik talap etip, halyqty tynyshtandyru әreketterin úiymdastyrdyq. Sóitip jýrgende Jambyl oblysyndaghy Janatas qalasynan eki vagonmen qazaq jastary bizge qaray sapar shegip, Qyzyljardy separatisterden, kazaktardan qútqaramyz, ashyq dialogqa shaqyramyz dep kele jatqany turaly tótenshe habar týsti. Olardyng niyetteri әriyne dúrys-aq, bizge jany ashyp, Qazaqstannyng birtútas ekenin kórsetpek bolyp kele jatty ghoy, biraq sony myndaghy separatister halyqqa keri týsindirip, olargha qarsy túrghyndardy jinay ma, tóbeles bolyp kete me, qan tógilmey me dep zәremiz úshty. Sondyqtan olardy Aqmoladan toqtatayyq dep sheshim qabyldap, qúramynda oblys әkimining orynbasary Mayra Qanafina, aqyn Mýtәllap Qanghojiyn, ardager Mәjken Ghabbasov, «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy Qosyl Ábdirahmanov aghamyzdy jenil mәshiynemen aldarynan jibergen edik, jastar olardy mise tútpay, biz sizderding sózderinizge senbeymiz, sizder qyzmetting adamdarysyzdar dep poezdan týspepti. Endi tym bolmasa Kókshetaudan týsireyik degen niyetimiz de iske aspady. Sol kezde qatty sasqan edik, әiteuir kele jatqandardyng basshylarymen kelisip, onshaqty adamdy ghana qalagha aparmaq bolyp, qalghandaryn Qyzyljargha qyryq shaqyrymday jerdegi «Smirnov» stansasynan týsirdik-au... Biz olardyng Qyzyljargha jetkizilgen basshylaryn túrghyndarmen kezdestirip, birneshe jerge aparyp, kýtip, qonaq qylyp, oblys әkimining qabyldauyna kirgizip, әiteuir riza qylyp shygharyp salghan edik...

-Jeke óziniz qatysqan bir oqighany aitynyzshy...

-Men auylsharuashylyghyn baqylaytyn birinshi orynbasar bolghanymmen barlyq mәselege tikeley aralasyp jýrdim. 1992 jyly jana bastalghan ekonomikalyq daghdarys 1993 jyldan shyrqau shegine shygha bastady ghoy. Infliasiya  kólemi kýnnen kýnge artyp jatty. Barlyq ekonomikalyq baylanystar toqtap, ónim shyqpay qaldy. Sol kezde bizdegi bes qorghanys zauyttarynyng júmysshylary ereuilge shyghamyz dep jariyalady. Men ol kezde әkimning mindetin atqaratynmyn, Gartman qysqa merzimdik demalysqa ketken. Sodan, barlyq orynbasarlardy, salanyng basshy qyzmetkerlerin alyp, júmysshylarmen kezdesuge bardym. Basynda yzgharlanyp, jep qoyarday kózqaraspen túrghan júmysshylar birte-birte júmsaryp, bizding sózimizge qúlaq asty. Áyteuir, adamnyng adamdy syilauy ol kezde әli joghalmaghan edi ghoy. Onyng ýstine júmysshy taby tәrtipti, kózi ashyq halyq qoy. Sondyqtan shyn kónilden aitylghan sózderge bәri de toqtady. Osylay bes zauytty kezek-kezek ainalyp shyghyp, ereuildi toqtatqan edik.

-Eldi tynyshtandyruda respublikalyq basshylyq tarapynan qanday әreketter jasaldy? 

-Preziydent Núrsúltan Ábishúly ol kezde búl mәselege qatty kónil bólip, bizding oblysqa jylyna eki ret keletin. Halyqtyng barlyq tobynyng ókilderimen kezdesip, bәrining de kónilinen shyghatyn sózderdi tap basyp aitatyn. Ol kelip ketken song shovinisterding әreketi de birshama sayabyrsyp qalatyn edi. N.Nazarbaev Resey Preziydenti B.Elisinmen de jaqsy qarym-qatynasta bolyp, eshqanday kiykiljinge barmaghany belgili. Osynyng arqasynda da olardyng qúpiya qyzmetteri bizding elde arandatushylyq әreketterdi qozdandyrmady-au dep oilaymyn. Áytpese, ondaylardyng qolynan kóp nәrse keletinin kórip jýrmiz ghoy.  

-Arandatushylar halyqty órekpitu, qorqytu ýshin basshy qyzmetkerlerge qarsy terroristik әreketter jasaytynyn bilemiz. Sizderge eshqanday qastandyq bolghan joq pa? 

-Endi ol kezde qaru ústau, jarylys zattaryn alyp jýru әli joq bolatyn. Sondyqtan shyghar, bizge qarsy qaruly әreket bola qoyghan joq. Biraq ózimizding qauipsizdik qyzmetteri bir-bir pistoletten berip qoydy. Al oqqaghar degen bizde bolghan emes. Tek Danial Ahmetovtyng túsynan ghana oblys әkimin kýzetuge bir oqqaghar berilip, qazirge deyin ózgergen joq. Óitkeni, ol kisige qastandyq dayyndaluda degen jedel aqparat týsken eken. Biz oblysqa issapargha shyqqanda da eshqanday MAIY-ding alyp jýruinsiz, ózimizding qyzmet mashinamyzben jalghyz kómekshini alyp, jýre beretinbiz. Oblystyq әkimdik ýii de kýzetilmeytin. Esikte jalghyz ghana polisiya qyzmetkeri otyratyn. Júrttyng bәri ortalyq esikten kire beretin. 

-Endi óziniz tikeley basshylyq jasaghan auylsharuashylyghyndaghy ahualgha toqtala ketseniz? 

-Menen auylsharuashylyghynda qalyptasqan búrynghy qúrylymnyng kýireui qashan boldy dep súrasanyz – ol Ákejan Qajygeldin premier-ministr bolghan 1994-1997 jyldary bolghan edi dep jauap berer edim. Ol kezde bizding oblysta 130-day kenshar, onshaqty újymshar bolghan. Áli esimde, 1994  jyldyng ayaghynda bizdi Premier-ministr jinady da aldymyzdaghy jyldyng aqpan aiynan bastap barlyq kenshar, újymshar degenderdi joyasyndar, bәrin jekeshelendiruge jiberip, fermerlik sharuashylyqtar qúrasyndar. Sizderding júmystarynyz tikeley osy júmysty qalay jýrgizulerinizge qatysty baghalanady. Eger búl isti iske asyra almasandar tegis qyzmetterinizden ketesizder degen shart qoydy. Eshkim búryn istep kórmegen jýieni birden alyp ketu onay ma, búl júmys óte kýrdeli qiynshylyqtarmen jýrgizildi. Qalyptasqan jýieni saqtap, jekeshege birtindep kóshireyin desen, ýstinnen dikendep, esep súraydy da túrady. Bayaghyda kolhozdar mauzerding kýshimen, qandy jolmen qalay qúrylsa, endi mauzer bolmasa da odan qúdireti kem emes qaulylardyng kýshimen zorlyqpen taratyldy ghoy. Aptasyna bir ret qansha kenshardyng taraghanyna, onyng ornyna qansha fermer qúrylghanyna arnayy esep berip otyrasyn. Eger búl joly aldynghydan kem bolsa, aighay shyghyp jatady. Búl esepter ministrlikke de emes, tura Preziydent әkimshiligine beriletin... Biz sharuashylyqtardyng isker diyrektorlaryn shaqyryp, kenshardy taratpay, onyng qúrylymyn ózgertip, saqtap qalu kerek ekenin týsindiruge tyrystyq. Sóitip, әr audanda bir-ekiden myqty sharuashylyqtar ghana atyn ózgertip, saqtalyp qalghanymen kóbi tarap ketti.  Qanshama myng mal týrli syltaularmen etke ketti. Endi keler jyly sebeyik desek janar-jaghar may alugha ne aqsha joq, ne aiyrbas jasaytyn mal joq. Qyzyqtyng kókesi osy jerde bastaldy. Osynday tyghyryqqa tirelgen shaqta bizge investorlar keldi. Alghashqy bolyp kelgender «Eksport-astyq», «BAT», «Álibi» jәne t.b. boldy. Osylargha ýlken jer kólemderin berip, olardyng kómegimen ghana egin ege aldyq qoy, әiteuir. 1997 jyly Kókshetau oblysyn qosqanda da ekonomikalyq jaghynan qinalyp qaldyq. Óitkeni, búlar basqa salalardy da, sonyng ishinde әsirese, auylsharuashylyghyn mýlde aqsatyp jibergen eken. Olardyng sharuashylyqtaryn jandandyru jolynda da kóp enbek ettik. Sol ýshin kókshetaulyqtar bizge kýni býginge deyin rizashylyqtaryn bildirip jatady. 

-Tórt әkimmen birge qyzmet istediniz ghoy, olargha qanday sipattama berer ediniz?

-Men bәrimen de týsinisip, syilasyp qyzmet ettim. Árqaysynyng júmys stilideri әrtýrli bolghanymen olardyng bәri de isker jandar edi. Gartman kóbinese eski әdispen júmys istedi, ózi sózge sheshen, tauyp aitatyn, sondyqtan halyqqa da júghymdy boldy. Men onymen kýni býgingidey jaqsy qarym-qatynastamyn. Kóptegen isterin, sonyng ishinde qazaq mәdeniyetin kóteruge yqylas bildirip, qoldaghanyna rizamyn. Ákimderding arasynan eng birinshi bolyp Petropavl qalasynda eki birdey qazaq mektebin ashtyryp ketti. Danial Ahmetov jana әdistermen júmys istedi. Ol bizge kelgende qalada ne jaryq joq, ne jylu joq kez bolatyn. Ahmetov keldi de osy mәselelerdi sheship, halyqtyng rizashylyghyna bólendi. Ol bizding Soltýstik Qazaqstan oblysyna kelgen birinshi qazaq basshy edi. Basynda nemis istey almaghandy qazaq qaydan istesin dep oghan kýmәnmen qaraghandar ainalasy eki jyldyng ishinde qordalanghan kóp mәselening sheshilip qalghanyna riza bolyp, ony astanagha qyzmetke әketerde basqa júrt ókilderi arasynan «jibermeymiz» dep aighaylaushylar da tabyldy. Osynyng ózi ýlken bagha ghoy. 

Qajymúrat Naghmanovtyng kezinen este qalghan manyzdy sharua – ol qazaq tilin kóteruge, túrghyndardyng qazaq mәdeniyetin tanuyna ýlken kónil bóldi. Onyng kezinde barlyq basqaru oryndarynyng sheneunikteri aptasyna bir ret qazaq tili sabaghyna qatysyp, tildi birshama ýirenip qaldy. Olardyng tildi ýirenu dengeyin baghalaytyn komissiyanyng tóraghasy men bolyp, qyzmetkerlerding tildi jap-jaqsy ýirenip qalghanyna kóz jetkizgen edim. Sonymen birge ol jergilikti kadrlardy kóteruge qatty kónil bólip, syrttan jalghyz-aq Quat Esimhanovty әkeldi. Quekeng de óte isker adam ekenin tanytqan edi. Qazaq әdebiyetining klassikteri Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovtyn  100 jyldyq mereytoylaryn joghary dengeyde ótkizu osy kisilerding enbekteri.       

Anatoliy Smirnovpen men qysqa merzimde ghana istedim, biraq sonyng ózinde onyng sypayy, mәdeniyetti adam ekenin tanydym. Biraq iskerlik әleuetin ol tolyq kórsete almay, oblysta bir-aq jylday istep, auysyp ketti.  

-Siz óte tәjiriybeli, basshylyq qyzmetting ishki syrlaryn jaqsy biletin adam retinde býgingi әkimge qanday sipattama berer ediniz? 

-Býgingi әkimimiz Qúmar Aqsaqalov iskerligi óte joghary jan, ol kóptegen qordalanghan mәselelerdi sheship jatyr. Tәuelsizdik jyldarynda birde-bir ýlken auruhana salmaghan ekenbiz, sony saludy qolgha aldy. Qazaq teatryna jana ghimarat saludy bastap ketti. Degenmen qazaq tilining janghyra týsuine de kóbirek kónil bólinui kerek dep oilaymyn. Qazaqsha oqyghan jigitterdi biylik organdaryna kóbirek tartu kerek siyaqty, oryssha oqyghan jigitter auyzeki tildi bilgenimen qazaq tilin tereng bilmeydi. Osynyng kesirinen kelip týsken tereng mazmúndy hattardy úqpaydy. Sondyqtan olar óz  kómekshilerin, kenesshilerin qazaqsha mýltiksiz biletin jandardan qonyn qadaghalau kerek. 

-Ángimenizge rahmet, 

Ángimelesken: Jaqsybay Samrat

Abai.kz