(әngime)

Alghash kelgen kezindegimen salystyrghanda, Londonnnyng shuly kósheleri Gýljamal ýshin tym oghash sezilmeytin bolyp ketipti. “Ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenesin” demey me. Bir jyldan astam uaqyt ótkende, ainalasyna әjeptәuir beyimdelip, qazir mejelegen jerine adaspay jetetin jәne qayda barsa da ýiin tauyp kele alatyn boldy. Alghashqyday emes, birshama til syndyryp, aghylshynsha erkin sóiley de alatyn dengeyge jetken. 

El jaqtan janadan kelgen alghashqy aidyng bir aptasynda Gýljamal eki qyzynan adasyp qalyp qyzyq bolghan. Sol oqighany eske alsa, eki qyzy әli kýnge deyin ishek-silesi qatyp kýledi. Qyzdary “osynda qozghalmay túr” dep qaldyryp ketken jerde túraqtamay ózinde de bar. Anandaytyn jerdegi bir dýkenge kirip shygha qoymaqshy bolghan. Qyrsyq qylghanda, telefonyn taghy ýide úmytyp ketipti. Dýkenge kirip aralap әlgi ornyna kelse qyzdary joq. Olar sheshelerin izdep ketse kerek. 

Jan-jaghyna qarap, ýiine baratyn kósheni nobaylap, taksy ústaytyn baghytyn anyqtaghysy keldi. Biraq, dәl qay tústan qalay kelgenin ózi de angharmay qalypty. Osy jaqqa qaray taksiymen kele jatqanda Big Ben múnarasynyng qasynan ótken sekildi bolghan. Kimnen súraryn bilmey daghdaryp túrghanda, jol boyymen ótip bara jatqan poliyseydi kóre sala:

-Ser, du spik ingliysh? - depti ghoy, sasqanynan. Poliysey tandana jalt qaraghanda, dәl artynda qosarlana kýlgen ekeuding ýni estiledi. Búrylyp qarasa, qyzdary túr eken. Sodan beri olar Gýljamaldy “anamyz Angliya saqshysynyng aghylshynshasyn teksergen әlemdegi alghashqy adam” dep atap, kýni býginge deyin jii әzildeydi.     

Kәri Europa tórindegi osynau kóne qalanyng Gýljamaldyng tuyp-ósken Saryarqadaghy Astanasyna mýlde úqsamaytyn tústary tym kóp. Eng bergisin aitqanda, qys ortasynda danghyl boyynda gýlzary jaynap, kók maysasy kóz tartyp túratyny qyzyq. 

Alandary tym shuly jәne oghan kóshe muzykanttary men әnshilerining bar ónerin salyp oryndap jatatyn әuesqoy konsertterin qosyp qoyynyz. Qay jaghyna qarasang da, kóshe boyyndaghy “look left, look right” degen jol belgileri kózge týse beredi. Búl tipti, qalanyng basty rәmizine ainalyp ketkendey me, qalay, ózi. 

 Aghylshyn ýlgisindegi biyazylyq deytin nәrsening de London kóshesinde birden angharylatyn taghy bir qyzyq ýrdis. IYin tiresken kóp adam yghy-jyghy aralasyp, ersili-qarsyly aghylyp jatqanda, bireulerdi bolmashy sýikep ótu, keyde soghyp qala jazdau degender jii bolyp túrady. Onday kezding әrbirinde “Sorry” degen sózdi bәri talasyp-tarmasyp, tipti, jarysyp  aitatynday kórinedi. Jalpy, búl alyp qalada dәl osy sózding qaytalana berui tym jiyi. “Aghylshyndar ne bolsa, soghan keshirim súraudan jalyqpaydy eken” dep Gýljamal alghashynda zyghyrdany qaynaytyn. Qazir oghan ýirenip ketipti. Múnday sypaygershilik Viktoriya patshayym túsynda “Jentelmendik әdep” degen moraldyq tәrbie men kózqarastyng nәtiyjesinde payda bolyp qalyptasqan deydi ghoy. Ony London uniyversiytetining magistraturasynda oqyp jatqan túnghysh qyzy aitqan. 

Qyzy demekshi, Gýljamaldyng múnda at aryltyp kelip, jat eldegi  bóten qala túrghyny boluynyng basty sebebining ózi “bala oqytu” dep atalatyn songhy jyldary payda bolghan tyng ýrdis. Búl әriyne, qazirgi qazaq qoghamyndaghy sayasy elitagha ghana tәn qúbylys.  

Gýljamaldyng eki qyzy bar. Kenjesi byltyr bakalavr boyynsha birinshi kursqa týsken. Ýlkeni magistrlik bilim alugha kelgen. Olardy “týsti” degennen góri otaghasy Kemelbay eki qyzyn әlemning eng qymbat tólemaqyly oqu orny sanalatyn osy uniyversiytetke “týsirdi” deu shyndyqqa sayady. 

Al, Gýljamal Londonnyng qaq tórinen bayy satyp әpergen jayly pәterde túryp, eki qyzynyng as-suyn әzirleydi. Oqulary men tәlim-tәrbiyesine Kemelbaydyng aldynda jauap beredi. 

Qazaq ókimetinde joghary lauazymdyq qyzmetterding birin atqaratyn otaghasy qalasa әr aptanyng sonynda, sharualary qarbalas bolyp jatsa, aiyna bir-eki ret Astanadan kele salady. Al, Qazaqstanda bolatyn meyram kýnderindegi demalystaryn otaghasy kóbinese, Londondaghy qatyn, bala-shaghasymen birge ótkizedi. Al, qyzdary jazghy demalysqa shyqqanda Astanadaghy ýilerine oralularyna mýmkindik tabady. Áu bastaghy otbasylyq kelisim men otaghasynyng pәrmeni solay. 

Sóitip, Gýljamal hanym London kóshesimen ýiine qaray kele jatty. Qolyndaghy telefonyn sómkesine salyp, algha bir qadam attaghany sol edi, qarsy kele jatqan әlde bireumen soqtyghysyp qaldy. Sómkesi qolynan týsip ketti. “I`m sorry” degen sypayy ýn shyqty da, jerdegi sómkesin alyp úsyndy. Izinshe, әlgi nәzik dauys:

-Siz qazaqsyz ba, apay? - dedi, kópten beri kóshede estilmegen ózining ana tilinde. 

Sómkesin alyp jatyp, jýzine qarasa, jas shamasy әli otyzgha de jete qoymaghan jas kelinshek túr. Álde, qyz ba, nesi bolsa da, qazaq ekeni anyq kórinip túr. Sәndi kiyingen, jýzi kórikti, qos janary móldiregen, әp-әdemi qazaq qyzy.  

-IYә, qazaqpyn.

-Keshiriniz, apay! Ynghaysyz boldy, bayqamay qaldym. 

-Oqasy joq, ainalayyn! Qújynaghan kópting ortasynda, myna iri qalada apaly-sinili eki qazaq soqtyghysyp qalghanymyz qyzyq boldy ghoy - dep, ekeui de kýlisip aldy da tanysugha kóshti. 

Sóitse, ol ekeuining audany, auyly bir әri rulas, atalas jandar eken. Qargha tamyrly qazaq degen osy. Auyldaghy bir-birining keybir tuys-tughandaryn ekeui de biletin bolyp shyqty. 

-Sinilim-au, búl qalada qaydan jýrsin? - degen Gýljamal Janyl esimdi әlgi qyzgha jik-japar bolyp:

-Qane, bizding ýige jýr! Múnda jap-jaqyn jerde túramyz. Jaylanyp shәy iship otyryp, әngimeleseyik! - dedi. Janyl da kelise ketti.

Ekeui kóp otyryp, úzaq әngimelesti. Sabaqtan kelgen eki qyzymen de tanystyryp qoydy. Janyl ýsheuine de qatty únady. Ásirese, ashyq-jarqyn minezi Gýljamaldy tipti tәnti etkendey boldy. Onyng ýstine jat jerde óz auylynyng tumasy, arghy týbin qusa, jeti atagha da jetpeytin bauyry bolyp shyqsa, qalay quanbasqa. 

Janyl ózining jay-kýii turaly da esh býkpesiz aityp berdi. Londongha kelip qonystanghanyna on jyl bolypty. Qúndy qaghazdar burosynda broker bolyp qyzmet etedi. Qazir otyz ýsh jasta. Toghyz jasar úly bar. Biraq, kýieuge tiymegen. Ol balany qaydan, qalay tapqanyn da Gýljamaldan jasyrmady. Bar syryn aqtardy deuge de bolady.

-Jasym jiyrmadan endi ghana asyp, uniyversiytetting songhy kursyn bitirip, diplom júmysyn qorghaghan kezim. Bizge memlekettik emtihan komissiyasynyng tóraghasy bolyp ýkimet kabiynetinde birshama joghary qyzmet atqaratyn bir aghay keldi. Emtihan tapsyrghanda da, diplom qorghaghan kezimde de әlgi kisi menen kóz almay otyrady da qoyady. Ádette syrttan kelip qatysatyn onday tóraghalar emtihan bastalghanda azghana uaqyt otyryp ketip qalady ghoy. Sosyn, diplom tapsyrarda ghana bir kórinip joq bolady. Ony biz agha kurstarda oqityndardyng tәjiriybesinen jaqsy bilemiz. Al, bizding tóragha emtihan bastalardan búryn kelip,bәrin bitirip eng sonynda qaytady. Birdemelerdi syltauyratyp menimen sóilesuge tyrysady. Onyng ýstine men starostamyn ghoy. Maghan degen kózqarasyn ózgeler de angharghan sekildi. Qúrbylarym “Tóraghany  syndyrdyn. Sening arqanda ol býkil kursqa ong kózimen qaraytyn boldy” desip qaljyndaydy. Shyny kerek, kursta ghana emes, ol tústa uniyversiytettegi manday aldy súlulardyng biri edim. 

-Oy, qazir de súlusyng ghoy? Alghash kórgende, erkek túrmaq әiel zaty mening ózim synyp qaldym - dep, Gýljamal kýldi. Ony eki qyzy da jarysa qúptap, auyzdarynyng suy qúryghansha, ajarynyng ashyqtyghyn aityp, maqtasyp qoydy. 

  -Qazaqta bir dórekileu maqal bar ghoy, “betting qyzyly k*tting sory” degen. Eludi ensergen әlgi tóragha diplom tapsyrarda mening maqtauymdy jetkizip, biraz kósildi de, qyzmetke shaqyrghan joldamany da qosa berip, ayaq astynan jarylqap tastaghany. Biraq, jinalys sonynan ol kisimen onasha sóilestim. Úsynysyn qabylday almaytynymdy aityp, memlekettik qyzmetke tәjiriybem joqtyghyn algha tarttym. Jas bolsam da, ishtey birdemeni sezetin sekildimin. “Almaqtyng da salmaghy bar” degendey múnday tosyn syidan aulaq jýreyin degen oida edim. Alayda, әlgi kókem de qadalghan jerden qan alatyn pәle eken, qoymady ghoy, qoymady. “Qyzmetke qabyldanghan kýnnen bastap, óz qamqorlyghyma alamyn, sendey ósetin jastardy qolday almasam, nesine er azamat bolyp jýrmin” dey me, qaydaghy-jaydaghyny aityp bolmaghan song “auyldaghy әke-sheshemmen aqyldasayyn” dep bir sәt qútylghanday boldym. 

Onshaqty kýn boyy kurstas qúrby-qúrdastar bas qosyp, diplom judyq, qydyrdyq, oinap-kýldik degendey oqu bitirgen jastardyng tirligi belgili ghoy. Astanadan elu-aq shaqyrym shaghyn auylda túratyn ýiime bardym. Áke-sheshem de quanyshtary qoyyndaryna syimay toy-tomalaq jasady. Mening ýkimetting manyzdy bir buynyna qyzmetke shaqyrylghanymdy auylgha birge kelgen qúrbylarymnan estigende әkem bayghústyng jýregi jarylarday-aq qatty quandy. Men bir otbasyndaghy bes qyzdyng kenjesimin. Erke óstim, tentektigim de, tikbaqaylyghym da bar. Ókimettik qyzmetke barmaymyn, auyldaghy koperativke buhgalter bolamyn dep biraz qighylyq saldym. Álgi tóraghasy týskir kýnde telefon soghyp, qyzmetke shaqyrady. Áke-sheshem de, apa-jezdelerim de “múnday mýmkindikti jiberme, ósesin. Kariera da kerek qoy” dep jan-jaghymnan ýgittep qoymaydy. 

Aqyry ne kerek, әlgi tóraghanyng úsynysyn qabyldap qyzmetine kiristim. Ýkimet orny degen aty darday bolghanymen júmysynda sonshalyqty kýrdeli eshtene joq sekildi. Álde, mening qabilet-qarymym men biliktiligim keremet boldy ma, qaydan bileyin. Júmysty úrshyqsha iyirip әkettim desem, maqtanghan bolmaspyn. Ýsh aidan keyin eki bólmeli pәter aldym. Alty aidan keyin bólim basshysy bolyp qyzmetim ósti. Bylay óz kýshimmen de múnyng bәrine qol jetkizer edim, erte me kesh pe. Biraq, әlgi qoly úzyn, lauazymy ýlken tóraghanyng tikeley aralasuymen maghan degen qoldau-qolpashtaudyng astyrtyn jasalyp jatqanyn ishim sezetin. Múnday shekten shyqqan qamqorlyqtyng óteui qiyn bolatynyn da bildim. Sol ýshin qyzmetten ketuge birneshe ret oqtaldym. 

Biraq, auyldaghylargha meni maqtanysh etip jýrgen, әke-sheshe, tuys-tughandarymnyng kónilin taghy qimadym. “Pәlenshening qyzy ayaq astynan ýlken qyzmetke bara qalyp edi. Qolynan eshtene kelmey quylyp qalypty ghoy” dep tabalaytyndardyng da tabylaryn bildim. Eger shynymen qolymnan is kelmeytin bireu bolsam, eshtenege qaramastan shyghyp kete berer edim. Qoldan kelgen song taghy namystanasyn. 

Sóitip jýrgende, ózim kýdiktengenimdey-aq әlgi tóragha menen jiyrma segiz jas ýlkendigine qaramay qyryndaytyndy shyghardy. Shetelge issaparlargha shyqqanda meni mindetti týrde tizimge engizip qoyatyn boldy. Barghan jerlerding bәrinde onasha bólmesine shaqyryp alady. Sonday saparlardyng birinde ol da degenine jetti. Ayaghym auyrlap qaldy. Men kelissem, ol bәibishesinen ajyrasyp ýilenuge dayyn kórinedi. Onysyna men ýzildi-kesildi qarsy boldym. Bireuding shanyraghyn oirandap, qatyn-balasynyng kóz jasyna qalyp, qalay baqytty bolamyn? Onyng ýstine ózimnen eki mýshelden astam ýlken jasamys baygha tiygenimdi auylym estigende әke-sheshem júrttyng betine qalay qaraydy? Al, ong jaqta otyryp bala tapsam, odan asqan qasiret taghy joq. Sondyqtan, kóz kórmes, qúlaq estimes jaqqa ketip joghalayyn dep sheshtim de osy Londondy tandadym. 

Tóraghanyng qoly úzyn ghoy, búl jerden de meni baspanaly etti. Astanadaghy ýiimning kiltin kishi jezdeme tapsyrdym da, sol sәtte qaramdy batyrdym. Osynda bosanyp úl taptym. Tóraghanyng quanyshynda shek bolmady. Astanadan at aryltyp, sol sәtte úshyp keldi. Ol ózi bireuding jalghyz úly eken. Osy jasqa deyin eki perzent kórgen, ekeui de qyz kórinedi. Nәresteni alghash kelip kórgende kóz jasyna erik berdi, beyshara. “Áke-sheshem osy nemeresin kóre almay ómirden ótti.-” dep, kemsendep túryp jylady dersin. Ayap kettim. Negizi, ony manyma jolatpayyn dep oilaghanmyn. Qalay bolghanda da, úlymnyng әkesi ghoy dep janym ashyp, kelip kórip túruyna jәne ósken kezde әkesi ekendigin jasyrmaugha uәde berdim. Biraq, menimen jaqyndasu jayynda oiyna da almaysyng dep qatang eskerttim. Solay boldy da. Kýni býginge deyin ol úlyna kelip túrady. Qazir mektepte oqityn úlym әli on jasqa tolmasa da eresek adam sekildi aqyldy. Bәlkim, tym erte eseygen bolar. Meni jazghyrasyzdar ma, jer-jebirime jetip jamandaysyzdar ma, ózderiniz bilinizder. Shyndyghym osy! - dep, Janyl sózin ayaqtap, kózine jas aldy. 

Gýljamaldyng da kónili bosap, jas kelinshekti qatty ayap ketti: 

-Áy, dýniye-ay! Qyz balanyng taghdyry qiyn ghoy. Úlynnyng aty kim? 

-Daniyar. 

-Janyl jan! Úlyndy ertip, ýige kelip túr. Mening qyzdarymmen tanyssyn. Búlar da eldi saghynyp jýr. Balanyng da ishi pysatyn shyghar. Bir mezgil ózing de kelip, ekeuimiz әngime-dýken qúryp bir serpilip túrayyq! - dedi, Gýljamal shyn kónilmen. 

-Gýleke, niyetinizge raqmet! Áriyne, aralasyp túrayyq! Osynda túratyn bir top qazaq әiel bar. Birazy menimen taghdyrlas qyzdar, ishinara siz sekildi bala oqytyp jatqan apalar da bar. Eki aptadan keyin kezekti bir kezdesuimiz ótedi. Jana jyl qarsanynda bolatyn bas qosuymyz ghoy. Men sizdi ertip baryp bәrimen tanystyrayyn - dedi, Janyl. 

-Onyng tabylghan aqyl ghoy, Janyl jan! Shynyn aitsam, keyde ýige syimay alasúryp ketemin. Songhy kezde otaghasy da sharuasy qarbalas bolyp, kele almay jatyr. Bәri óz qandastarymyz bolsa, әriyne, nege tanyspasqa - dep, Gýljamal quana-quana kelisti. 

Aptanyng sonynda Janyl úlyn ertip keldi. Sýikimdi balaqay Gýljamal men onyng qyzdaryn birden baurap aldy. Alghash kórgen sәtte Gýljamalgha ol balanyng týri tanys sekildi birtýrli jyly úshyrap ketti de, bas salyp qúshaqtap “myna úldyng tәttisin-ay” dep, sýiip-sýiip aldy. Qyzdary da tughan inisindey kórip, birden bauyr basty. Olardy Daniyar da esh jatyrqaghan emes, óte jaqsy kórip ketti. Gýljamaldy “әjelep”, eki qyzdy “әpkelep” ishi-bauyrlaryna kirip túrghany. Janyldy da olar birge tuysqandarynan artyq sýietindey. Osylaysha, jat jerde tanysqan beseu azghana uaqyttyng ishinde aralarynan qyl ótpeytindey jaqyn jandargha ainalyp ketti.

Birde Janyl Gýljamal әpkesin Londonda túratyn qazaq әielderding kezekti kezdeuine ertip baryp, jas-kәrisi aralas jiyrmaday janmen tanystyrdy. 

Shaghyn zaldy shvedtik dastarhan ýlgisimen jasap, qos-qostan otyrugha layyqtalghan ýstelder de qoyylypty. Jiyrma shaqty әielding bәri de “baryn kiyip, baqanyn qolgha aldy” degenning kerin keltirip-aq túr. Taghamdaryn aldaryna qoyyp, bir ýstelding basyna jayghasqan song Janyl Gýljamalgha әlgilerding bәri turaly jeke-jeke mәlimetter aita bastady. 

-Gýl әpke, әneu bir tolyqsha kelgen egde apaydy kórdiniz be? 

-IYә, ózin Jauhar hanym dep tanystyrghan qatyn ghoy. 

-Dәl ózi. Onyng kýieui kóp jyl viyse-ministr bolghan. Qazir әkim. Búl әielding Londonda túryp jatqanyna jiyrma jyldan asyp ketti. Balalary әlde qashan oqularyn bitirip alghan. Biraq, elge qaytqylary joq. Osynda jýr. Eshqayda júmys istemeydi. Bir úly esirtkige әuestenip ketti. Qyzy týngi klubtardyng júldyzyna ainalghan. Ózinshe әn aita ma, birdene. Biraq, elden aqsha-qarajat degen aghylyp kelip jatady. Ishkenderi aldynda, ishpegenderi artynda degendey. Al, әkim shaly bayaghyda jas toqal alyp alghan. Qazir ýsh balaly. Songhy jyldary Londongha at izin saludy birjolata qoydy. Biraq, myna bәibishesi men balalaryn aqshadan taryqtyrmaydy. Búl әiel sonysyna mәz.

-Ana bir jas kelinshek viskiydi susha qylghytyp otyr ghoy. Ol kim? - dep, Gýljamal shette bir ýstelde onasha otyrghan bireuin núsqady. 

-Ol osydan bes-alty jyl búryn súlular bayqauynda top jaryp miss bolghan edi. Taghy bir myqtynyng toqaly. Siz tanisyz ony. Qane, beri jaqyndanyzshy, qúlaghynyzgha aitayyn - dedi de, bes sausaghynyng arasyn  qosyp auzyna taqady da onyng qúlaghyna birdemeni sybyrlady. 

Gýljamal kózin baqyrayta tanyrqap: 

-Qoy-ey, ras pa? 

-Shyn aitamyn. Astanada ol ekeuining hikayasy ainalagha keng tarap ketip, bir kýni bәibishening qúlaghyna jetken ghoy. Minezi shataq bәibishe bir kýni júmysyna kelip túryp myna miss beysharanyng shashyn júlyp, byt-shytyn shygharghan. Qysqasy, kógala qoyday ghyp soyghan ghoy. Sosyn, bayyna baryp tepsinip, “ana saytannnyng kózin qúrt” dep qighylyq salghan. Shaly osynda әkelip, ornalastyryp ketken. Anda-sanda kelip túrady. Biraq, búl miss ishikilikke әbden salynyp ketken. Tәp-tәuir bilimdi qyz edi. Qúryp bara jatyr. Obal-aq! 

-O, Alla-ay! Ana kisini múnday dep oilamappyn ghoy. Bizding ýidegi jezdeng ekeui kóp jyl qyzmettes boldy. Otbasymyzben aralasyp túramyz. Ózi tau qozghalsa da bylq etpes birtogha momaqan kisi sekildi edi. Al, bәibishesining minezi aduyn, onyng ras. Biraq, aq kónil әiel. Áy, qular-ay! Talay jyl aralasqanda jymyn bildirmedi ghoy. Sen qyzdyng da bilmeytin pәleng joq eken. Mening kózimdi ashyp jatyrsyn! - dep, Gýljamal jaghasyn ústap qoyady.  

-Oy, әpke! Birtogha dep qoyasyz-au! Men de ókimet kensesinde istedim ghoy. Ondaghylardyng arasynda etegine namaz oqyp jýrgenderi sausaqpen ghana sanarlyq shyghar. 

Ekeuining janyna tórt әiel kelip qosylghan song Gýljamal men Janyl  әngimeleri sol jerden ýzildi. Ózara qauqyldasyp, sóz auany basqa jaqqa búrylyp ketti. Bәri ainala otyra qalyp, әn aitty. El-jerin saghyna eske alysty. Qaysy biri qysqa әzil әngimeler aityp, qyran topan kýlkige kenelip, kónil kóteristi. Arasynda masayyp ketken, jaydan jay jylap otyrghandar da barshylyq.  

Sóitip dumandatyp otyrghan toptyng arttarynda kenetten  gýrs etken qatty dybys shyqty da, sharq etip әinek synghanday boldy. Bәri shulap búrylyp qarasa, kelgennen beri ýn-týnsiz onasha otyryp alyp, viskiydi simirip otyrghan miss oryndyqtan qúlap týsip jerde jatyr eken. Qolyndaghy vokaly edenge soghylyp kýl-talqany shyghypty. 

Eki kelinshek oryndarynan qatar kóterilip, ony túrghyzyp shettegi divangha aparmaq bolyp edi. Miss ayaghyn basa almay taghy da gýrs etip jyghyldy. 

-Qatyndar, kelip kómektessendershi! - dep, ekeuding biri dauystap edi, Janyl bastaghan bes-altauy baryp ony jerden kóterip, shette túrghan divangha aparyp jatqyzdy da: 

-Qyz auyr ma, túz auyr ma degendey ózi ap-aryq bolghanymen, salmaghy  zil batpan ghoy - desip oryndaryna kelip jayghasty. 

Ary qaray guildesip biraz otyrghan song bәri ketuge ynghaylanghanda miss te oyanyp: 

-Oybay-ay, basym shaghyp barady. Leylya, meni ýige jetkizip salyp, bizdikine qona salshy! - dep bir tolyqsha kelgen qara әielge jata-jabysyp jalyndy. 

-Áy, bayghús-ay! Sening menen ózge kiming bar? Álbette, ózim jetkizemin! - dep, әlgi semiz qara onyn  qoltyghynan demep alyp ketti. 

Gýljamal men Janyl ýige kelgende, Daniyar әlde qashan úiyqtap qalypty. Janyl ony oyatyp alyp ketpek bolyp edi: 

-Tiyme, balagha, tәtti úiqysyn búzyp neng bar edi? Erteng demalys qoy, ózing de osynda qona ket! - dep, Gýljamal toqtatty.

Tanerteng beseui birge emen-jarqyn әngimelese otyryp tamaqtandy. Daniyardyng qylyghyna bәri mәz bolysyp, erekshe kónildi otyrdy. Sóz arasynda Gýljamaldyng qyzdary: 

-Janyl әpke, siz demalys kýnderi Daniyarmen birge bizding ýige kelip qonyp túrynyzshy! Beseuimiz birge otyrghan sonday kónildi - desti. Olardyng sózin Gýljamal da qúptap: 

-Aytpaqshy, Janyl-au, keshikpey otaghasy keledi. 31-i kýni keshke ekeuing mindetti týrde kelinder! Jana jyldy bizding ýide bәrimiz birge qarsy alayyq. Daniyar ekeuindi jezdelerinmen tanystyrayyn. Jyldy qalay qarsy alsaq, aldaghy ómirimiz de solay bolady. Ekeuden ekeu ýilerinde otyrghansha bizge kelinder! Otaghasy bata beredi senderge! Ol kisining batasy qate ketpeydi, әrdayym qabyl bolady. Auzy daualy tekti atanyng túqymy ghoy, bizding otaghasy - dedi. 

-Eki sinilim men bir altyn әpkem bar dep sizdermen tanysqaly ózimdi baqytty sezinip jýrmin. Sizdermen birge bolghanda ózimdi jan-jaqty qorghalghanday, tórt qúbylam týgendelgendey kónilim tolyp qalady - dep, Janyl da aghynan jaryldy. Gýljamaldyng kenje qyzy: 

-Ana joly Daniyar ekeuimiz birge týsken fotomdy “VK”-gha qoyghanmyn. Dostarymnyng bәri “ining ózinnen aumaydy ghoy, óte qatty úqsaydy eken” deydi. Men “tughan inim emes, tәtemning úly ghoy” desem, eshqaysy senbeydi - dedi. 

Otyrghandardyng kózderi qatar otyrghan ekeuine týskende: 

-Shynynda, búryn bayqamappyz ghoy. Qalay úqsaydy-ey! - desip tanghalysty...  

Jyl ayaqtalugha tayau. Jeltoqsannyng 29-y kýni Astanadan tóragha kelip jetti. Onyng kelgeni Daniyar ýshin keremet quanysh boldy. Iz-týssiz ketkenine kóp bolghan edi. Ekeuine de tartu-taralghyny molynan qamdapty. Oghan pysqyryp ta qaraghan Janyl joq. Ádettegisinshe:

-Qashan ketesin? - dep súrady. 

-Arghy kýni tanghy reyspen Qazaqstangha qaytamyn - dedi, tóragha. 

-Jaqsy. Daniyardyng qysqy demalysy bastalghan. Eki kýn qydyrt! Úlyndy qoynyna alyp jatyp, mauqyndy bas ta, tabanyndy jaltyrat! Jana jyldy biz osyndaghy tuystarymyzben birge qarsy alamyz. Sen olardyng kózine týspey-aq qoy.   

-Qúp bolady, Janyl hanym! - dep, tóragha әskerlershe ong qolynyng jazylghan sausaqtaryn shekesine taqady. Múndaghy qanday, qaydaghy tuys onyng mәn-jayyn súraghan da joq. Taban astynda quyp shyqpay Daniyarmen birge eki kýn qonyp jatugha mýmkindik bergenine shýkirshilik etti.  

-Mening anam saghan general ma, әke? - dep súrady, Daniyar erkelep. 

-Jogha, qaydaghy general? Marshal ghoy! - dep, yrjiyp kýldi. 

-Endeshe, general men bolamyn, әke! Al, jauynger әke, kettik! - dep, ekeui Daniyardyng bólmesine kirip ketti. 

Al, Janyl júmysyndaghy azyn-aulaq sharualaryn bitirip, Qazaqstan jaqqa tapsyratyn esep-qisabyn retteuge birjagha qaray asyghys shyghyp ketti. Jol-jónekey Janylgha tosyn oy keldi. “Osy tóraghanyng qatyn, bala-shaghasy qanday adamdar eken? Elde túratyn sekildi. Daniyar dese ishken asyn jerge qoyady. Keyingi tirligimiz qalay bolar eken?” - dep, auyr kýrsindi. Shyny kerek, bala tapqannan keyin ol tóraghany tósegining manyna da jolatpaghan edi. Degenmen, zaty әiel ghoy, ózimen qúrdas birli-jarym kónildesteri boldy. Jan balasynan jasyrghanyndy Jaratushydan jasyra almaysyn. Biraq, eshbirinen tәn lәzzatyn alghan joq. Tósek raqaty aulaq ketsin, jaqyndasqannan keyin qatty qorlanyp, jany jaralanghanday týnimen ýnsiz jylap, jastyghyn sulaydy. Songhy kezde erkek bitkenge kektene qaraytyn bir it minez payda bolghanyna keyde ózi de tanghalady. 

Eki kýn de óte shyqty. Jeltoqsannyng otyzy kýni Janyl tym kesh keldi. Esigin ashyp kirip edi, jym-jyrt. Daniyardyng bólmesining jartylay ashyq esiginen tóraghanyng qoryldaghan ýni anyq estiledi. Ýnemi osylay. Úly onyng qoltyghynyng astyna múrnyn tyghyp alady da, ayaghyn qarnynyng ýstine asyp qoyyp úiyqtap jatady. Janyl ony kórmese de solay elestetti. 

Tanerteng tóraghany olar ýiinen shygharyp saldy. 

-Áke, kelesi demalysta da kelshi! - dedi, Daniyar tóraghanyng moyynan qúshaqtap túryp. 

-Jol bolsyn! - dedi, Janyl salqyn ghana. Osymen tóragha ýiden shyghyp ketti. 

Janyl Gýljamal men onyng qyzdaryna dayyndaghan syilyqtaryn buyp-týiip әzirledi. Týngi saghat on ekiden sәl ghana búryn baryp, jana jylmen qúttyqtamaqshy. Áli tanysyp ýlgermegen jezdesine de syilyq dayyndaghan. Daniyar da asyqtyryp әlek, tezirek barayyqshy deydi. 

Týngi saghat 23.45-te Janyl men Daniyar esik qaqty. Gýljamal men eki qyzy jarysa kelip esik ashty da: 

-O, mening altyn sinilim men bauyrym keldi! Otaghasy-au, әi, Kemelbay, beri qaray kelsenshi! - dep dauystady.

Tórgi bólmeden asyqpay shyghyp kele jatqan tóraghany kórgende, Janyldyng eki kózi sharasynan shygha jazdap baqyraydy da, ashylghan auzy jabylmay qaldy. Al, Daniyar:

-Áke! Sen ketpepsing ghoy... - dep, quana aighay saldy. Gýljamaldyng auzyna “ne, ne” degennen ózge sóz týspey qaldy. 

Osy sәtte týngi saghat 12-ni soghyp, jana jyl da kelip jetti...

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz