Últtyq úiymdardyng memlekettik tilge qatysty ýndeui qoghamda ýlken әngimening ózegine ainaldy. Ýndeuge orystildi baspasóz pen úiymdar óre týregelip, qarsy shyqty. Al, ýndeuge qol qoyghan keybir azamattar «syrtymyzdan qolymyzdy sýikep jiberipti» dep basyn alyp qashyp jatyr. Qazaq tilining hali jazylghan hatqa qol qoyghan azamattardyng biri - Múhtar Tayjandy til tóniregindegi tartysqa baylanysty әngimege tartqan edik.

"Abay-aqparat"

- Memlekettik til turaly últtyq úiymdardyng ýndeuine qatysty pikiriniz qanday?

- Elimizde memlekettik til - bir til - qazaq tili boluy kerek. Orys tili - biz ýshin ózge til.

Qarap túrsaq, Almatynyng ózinde tildik orta joq. Telearnalardyng barlyghy derlik orys tilinde habar taratady. Basqa da tildik mәsele jeterlik. Mine, sol ýshin de ashyq hatty qoldaymyn. Odan bas tartpaymyn.

- Al, osy mәselege orystildi baspasóz men orys qauymynyng qarsy shyghyp jatqanyna qalay qaraysyz?

- Olardyng qarsy shyghugha eshqanday qúqyghy joq. Óitkeni, Qazaqstan - qazaqtyng memleketi. «El birligi» doktrinasynda búl anyq jazylghan. Ári Qazaqstan últtyq memleket.

Últtyq úiymdardyng memlekettik tilge qatysty ýndeui qoghamda ýlken әngimening ózegine ainaldy. Ýndeuge orystildi baspasóz pen úiymdar óre týregelip, qarsy shyqty. Al, ýndeuge qol qoyghan keybir azamattar «syrtymyzdan qolymyzdy sýikep jiberipti» dep basyn alyp qashyp jatyr. Qazaq tilining hali jazylghan hatqa qol qoyghan azamattardyng biri - Múhtar Tayjandy til tóniregindegi tartysqa baylanysty әngimege tartqan edik.

"Abay-aqparat"

- Memlekettik til turaly últtyq úiymdardyng ýndeuine qatysty pikiriniz qanday?

- Elimizde memlekettik til - bir til - qazaq tili boluy kerek. Orys tili - biz ýshin ózge til.

Qarap túrsaq, Almatynyng ózinde tildik orta joq. Telearnalardyng barlyghy derlik orys tilinde habar taratady. Basqa da tildik mәsele jeterlik. Mine, sol ýshin de ashyq hatty qoldaymyn. Odan bas tartpaymyn.

- Al, osy mәselege orystildi baspasóz men orys qauymynyng qarsy shyghyp jatqanyna qalay qaraysyz?

- Olardyng qarsy shyghugha eshqanday qúqyghy joq. Óitkeni, Qazaqstan - qazaqtyng memleketi. «El birligi» doktrinasynda búl anyq jazylghan. Ári Qazaqstan últtyq memleket.

Meninshe, til mәselesining búlay óristeuine biylik kinәli. Sebebi, jiyrma jyldyng ishinde orystargha jәne de basqa etnostyq toptargha Qazaqstannyng qanday memleket ekenin týsindire almady. Al, Qazaqstan degenimiz - últtyq memleket! Últtyq iydeologiya bolmaghan son, orystildi qauymdy qazaq tiline qarsy shyqqany ýshin kinәlaugha bolmaydy.

- Qazaq azamattarynyng keybiri «Ýndeuge qol qoymaghan edim, syrtymnan qol qoyyp jiberipti», dep tayqyp jatyr. Aty darday azamattardyng búl әreketterine ne deysiz?

- Qogham aldynda qadiri bar adamdardyng múnday isterin qúptamaymyn. Tipti, oppozisiyalyq partiyada bas tartty. Eger onday sayasy partiya biylikke kelse, til mәselesi kýrdeli kýide qala beredi degen sóz.

- Tilge qatysty kóterilip jatqan mәselelerden biylik qanday da bir qortyndy shygharady dep oilaysyz ba?

- Joq. Biylik eshbir nәtiyje shygharmaydy. Sebebi, qazirgi biylik kommunizm zamanynan beri kele jatyr. Al, sovet ókimetining otarlyq biyligin jýrgizip ýirengen biylik Tәuelsiz elding sayasatyn jasay almaydy.

- Qazaq qoghamy ýzbey kóterip kele jatqan memlekettik til mәselesining sony qalay bolady dep boljaysyz?

- Qazaqtyng jenisimen ayaqtalady. Biraq, qazir emes. Óitkeni, biz, qazaqtar kóppiz. Qazaqstandaghy qazaqtardyng orta jasy - 27, orystardyng orta jasy - 47. Jәne qazaqtar el halqynyng - 70 payyzyn qúrasa, orystar - 23 payyz ghana. 2020-nshy jylgha qaray qazaqtyng sany - 80 payyzgha kóbeyip, orystar - 10 payyzgha azaydy dep boljanyp otyr. Alayda, bәribir biylik ózgerui kerek. Onsyz últtyq mәselelerde órge basushylyq bolmaydy.

«Abay-aqparat»