Erterekte aq degeni alghys, qara degeni qarghys, tórtkýl dýniyege әmirin jýrgizgen qaharly bir qaghan ómir sýripti. Búl dýniyening ótkinshi rahaty men qyzyghyna qanyp, әbden toyyp, jalyqqan qaghan, bir kýni: «Maghan Qyzyr babany kórsetken adamgha at basynday altyn berem» - dep jariyagha jar salady. Ókinishke oray, qaghannyng tilegeni birden oryndala qoymaydy. Bir kýni ýstindegi kiyimining sau-tamtyghy joq, jýzi jabyrqauly bir jarly qaghangha kelip; «At basynday altynyndy bersen, bir jyldan keyin, Qyzyr babany kórsetem» dep, shart qoyady. Qyzyr babany kóruge yntyqqan qaghan jarlynyng shartyna amalsyzdan kóndigedi. Sóitip, úly biyleushi aragha jyl salyp, mejeli kýndi sarghayyp, sarsyla kýtedi. Qaghannyng shydamy tausylugha shaq qalghanda, jarlynyng aitqan merzimi de kelip jetedi. Alayda, jarly habar bere qoymaydy. Qaghan dereu jasauyldaryn jarlyny ústap әkeluge attandyrady. Jasauyldar jarlygha barsa, ol bayghús: «Men kózimdi ashqannan óz qolym óz auzyma jetpey, joqshylyqtyng tauqymetin tartyp óstim. Qatty qinalyp jýrgende qaghannyng Qyzyrdy kórsetken adamgha at basynday altyn beremin degenin estip, oiym búzyldy. Qaghannan Qyzyrdy bir jyldan keyin kórsetemin dep, at basynday altynyn aldap alyp, eng bolmaghanda ghúmyrymnyng bir jylynda qaghanaghym qarq, saghanaghym sarq bolyp shalqyp ómir sýreyin dep oiladym. Mine, jyl boldy ne ishemin, ne jemeymin degenim joq, rahat kýn keshtim.

Erterekte aq degeni alghys, qara degeni qarghys, tórtkýl dýniyege әmirin jýrgizgen qaharly bir qaghan ómir sýripti. Búl dýniyening ótkinshi rahaty men qyzyghyna qanyp, әbden toyyp, jalyqqan qaghan, bir kýni: «Maghan Qyzyr babany kórsetken adamgha at basynday altyn berem» - dep jariyagha jar salady. Ókinishke oray, qaghannyng tilegeni birden oryndala qoymaydy. Bir kýni ýstindegi kiyimining sau-tamtyghy joq, jýzi jabyrqauly bir jarly qaghangha kelip; «At basynday altynyndy bersen, bir jyldan keyin, Qyzyr babany kórsetem» dep, shart qoyady. Qyzyr babany kóruge yntyqqan qaghan jarlynyng shartyna amalsyzdan kóndigedi. Sóitip, úly biyleushi aragha jyl salyp, mejeli kýndi sarghayyp, sarsyla kýtedi. Qaghannyng shydamy tausylugha shaq qalghanda, jarlynyng aitqan merzimi de kelip jetedi. Alayda, jarly habar bere qoymaydy. Qaghan dereu jasauyldaryn jarlyny ústap әkeluge attandyrady. Jasauyldar jarlygha barsa, ol bayghús: «Men kózimdi ashqannan óz qolym óz auzyma jetpey, joqshylyqtyng tauqymetin tartyp óstim. Qatty qinalyp jýrgende qaghannyng Qyzyrdy kórsetken adamgha at basynday altyn beremin degenin estip, oiym búzyldy. Qaghannan Qyzyrdy bir jyldan keyin kórsetemin dep, at basynday altynyn aldap alyp, eng bolmaghanda ghúmyrymnyng bir jylynda qaghanaghym qarq, saghanaghym sarq bolyp shalqyp ómir sýreyin dep oiladym. Mine, jyl boldy ne ishemin, ne jemeymin degenim joq, rahat kýn keshtim. Búdan keyin qaghan basymdy alsa da taghdyryma razymyn» deydi. Jasauyldar jarlyny qaghangha alyp kele jatqanda, jolshybay bir bala jolyghyp: «Meni de qaghangha ertip aparyndar» dep, jasauyldargha ere keledi.

Bolghan jaydy estip bilip, qaghan terisine simay qatty ashulanyp, kәrine minedi. Ghúmyrynda eshkimning mazaghyna úshyramaghan qaghandy qaydaghy joq jarly-jaqybaydyng jýregi daulap, shimirkpey, onay alday saluy, qaghangha auyr tiyedi.

Qaghannyng ýsh uәziri bar bolatyn. Jarlygha jaza beru ýshin jasy egde tartqan birinshi uәzirinen aqyl súraydy. Birinshi uәzir: «Búl dargha asyp óltiruge әbden layyq adam» dep óz ýkimin beredi. Sol  sәtte, jasauyldargha erip kelgen jas órim: «Árkim óz tegine tartady» dep qalady. Biraq, onyng sózine eshkim qúlaq týre qoymaydy. Qaghan ekinshi jasy ýlken uәzirinen aqyl súraghanda, ol: «Búl - arqa etin arsha, borbay etin borsha qylyp, jýz dýre soghugha әbden layyq adam» dep óz kesimin aitady. Sonda әlgi jas órim taghy da: «Árkim óz tegine tartady» deydi. Búnda da onyng sózine eshkim mәn bere qoymaydy. Qaghan ózining ýshinshi jas uәzirinen aqyl súraghanda, ol: «Taqsyr, myna beyshara tirshilikting tauqymetin kóp tartyp, taghdyrdyng synaghyna shydas bere almay, jalghandyqqa bardy. Kishi adam kishiligin jasap qatelikke boy aldyrdy. At basynday altynnan aiyrylghannan sizding baylyghynyz kemip qalmaydy Siz ýlken adamsyz, ýlkendiginizdi  jasap múny keshire salynyz» dep parasatty ýkim beredi. Sol sәtte taghy da әlgi jas óskin: «Árkim óz tegine tartady» deydi. Bir emes, birneshe ret búl sózin qaytalaghannan keyin qaghan amalsyzdan әlgi jas balagha qarap: «Shyraghym, sen kim bolasyn, ne ýshin búlay dedin?», - deydi. Jas óskin: «Birinshi uәziriniz: «dargha asyp óltiru kerek» dep ýkim bergende, «әrkim óz tegine tartady» degenim, búl uәzirding әkesi sizding atanyz han bolghanda, onyng adamdardy dargha asyp óltiretin jandayshaby bolatyn. Birinshi uәziriniz kózin ashqannan әkesining isin kórgennen keyin, óz kórgenin aitty. Ekinshi uәzirinizden kesim súraghanda, onyn: «jýz dýre soghu kerek» degeni, múnyng da әkesi sizding atanyz handyq qúrghanda dýre soghatyn jasauyl bolghan edi. Búl da әkesinen kórgenin aitty. Sondyqtan men «әrkim óz tegine tartady» dedim. Ýshinshi uәzirinizdin: «jarlynyng búrynghy ótken ómirin kórmese de, jaghdaygha qanyghyp, onyng ghúmyryn kóz aldynyzgha keltirip: «kishi adam kishiligin jasady. Siz ýlkensiz, ýlkendiginizdi jasap, keshirim beriniz» degende, «әrkim óz tegine tartady» deuimning sebebi, búl uәzirding әkesi sizding atanyzdyng uәziri bolghan edi. Shyr etip dýniyege kelgennen әkesining tәrbiyesin kórgennen keyin búnyng boyyna uәzirlik qasiyet daryghan bolatyn. Ásili, әdil ýkim bergen myna jas uәziriniz. Sizding shyn uәziriniz osy kisi» degende, qaghannan bastap kórip túrghan qalyng búqara shynashaqtay balanyng kóregendigine tәnti bolyp, tanyrqasady. Álgi jas  bala óz sózin bitirip, kóz aldarynda izim-ghayym joq bolyp ketedi. Bәlkim, qaghannyng kórgisi kelgen Qyzyr babasy osy jas óskin shyghar.

Islam elderinde keninen aitylatyn búl әpsanadan ne týige bolady? Álbette, Qyzyr babanyng júrtshylyqqa jas bala bolyp kórinui qyzyqty bolghanymen, múndaghy negizgi taqyryp tektilik ekendigi týsinikti. Ásili, әrbir últ ózining tekti túqym ekenin әigileuge qúshtar túrady. Atam qazaq ýshin de tektilik qasterli hәm qasiyetti úghym bolatyn. Búl fәniydegi shymbaygha batar eng auyr sóz «teksiz», «kórgeni jaman», «kórgensiz» degen tirkester bolghan. Búrynghynyng tanymynda tektilik baylyqpen, mansappen ólshengen emes. Babalarymyz baylyqtyng buy úrghandardy «shópke tyshar» dep, mansabyna maldanghandy «jaman atqa minse, atasyn tanymas» dep syn sadaghyna alatyn. Kerisinshe, kedey bolsa da oiy kemel, jan-sarayy jarqyn jandardy «syrly ayaqtyng syry ketse de syny ketpeydi» dep baghalaghan.

Zadynda, babalarymyz tektilikti - qaq-soqpen isi joq, úsaq-týiekke shyj-byj bolmaytyn ústamdylyqpen, aram asqa qol súqpaytyn adaldyqpen, әielding eteginde, nәpsining jeteginde ketpeytin tahualyqpen, ataq-danq ýshin alasúrmaytyn degdarlyqpen, qara basynan qalyng búqaranyng qamyn joghary qoyatyn azamattyqpen, tayaqtan taysalmaytyn, semserden seskenbeytin batyrlyqpen, haqiqat ýshin basyn bәigege tikken jansebildilikpen, ar-úyatty úlyqtaghan ibalylyqpen, Qúdaygha qaltyqsyz ilanghan imandylylyqpen bezbendegen.

Ókinishke qaray, bizding zamanymyzdyng tektilik ólshemi mýlde basqasha sipatta órilude. Ata-babamyz úlyqtaghan tektilikten Alash balasy mýlde ajyrap bara jatyr. Onyng sebebi, bizding qogham qazir syrgha toly myna beu-dýniyeden hikmet izdemeydi. Ne ýshin jaratyldym, qaydan keldim, qayda baramyn, osynshama ghalamat jaratylystyng týpki mәni nede? - dep atoylaghan jýrek ýnine qúlaq týrmeydi. Basymyzdan keship jatqan әrbir sәtting ilahy bir syry bar ekenin tereng úghynbaydy. Ómir sýrip otyrghan ortanyng baqyty ýshin kýresuge qúlyqsyz. Al, kerisinshe, dýniye-boqtyng múnyn múndap, soyylyn soghugha kelgende aldyna jan salmaydy. Qalyng búqaranyng mýddesinen qara bastyng qamyn joghary qoyatyny sonshalyqty, pendeshilikke salynghanda perghauynnan da asyp týsedi.

Tegi, týp-negizinen alshaqtap, qaghynan jerigen qoghamnyng týbinde qasiret shegetini aidan anyq. Osyny seze túra, bile túra, bizding qogham búl sormanday soqpaqqa nege týsti? Qasiret shektirer haram oi, qara niyetting iyesi - býgingi qogham erteni ýshin qanday ónege qaldyra alady? Tektilerding sýrleuine qayta týsuimiz ýshin ne isteuimiz qajet? Búl saualdardyng sheshimin tabudy ózin arda alashtyng úrpaghy sanaytyn azamattardyng ar-újdany men oi-tarazysyna qaldyrdyq. Qaneki, kóp bolyp, kenesip, bir bәtuagha keleyikshi...

«Abay-aqparat»