Keshe Astana qalasynda «Aq jol» partiyasynyng bastamasymen Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn layyqty dengeyde atap ótu jóninde respublikalyq Qoghamdyq Komiytet qúryldy. Qoghamdyq komiytet qúru turaly úsynysty ótken aptada «Aq jol» QDP Prezidiumynyng otyrysynda partiya tóraghasy Azat Peruashev aitqan bolatyn.

Memlekettik til mәrtebesi turaly oi-pikir songhy kezde elimizding birqatar azamattarynyng memlekettilikti qazaq tarihynan bólek alyp qaraytynyn bayqatty. Ókinishke qaray, bәzbireuler Qazaqstan tәuelsizdigin qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jalghasqan kýresining nәtiyjesi emes, bir sәttik taghdyrdyng tartuy dep qabyldaytyn siyaqty.

Shyndyghyna kelgende, tәuelsizdikke qol jetkizu jolynda qanshama batyl qadamdar jasalyp, talay jan qúrban boldy. Osy jolda ondaghan jyldargha sozylghan kýres pen kóterilister az bolghan joq. Solardyng biregeyi men qorytyndysy 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi dep tanuymyz qajet.

Keshe Astana qalasynda «Aq jol» partiyasynyng bastamasymen Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn layyqty dengeyde atap ótu jóninde respublikalyq Qoghamdyq Komiytet qúryldy. Qoghamdyq komiytet qúru turaly úsynysty ótken aptada «Aq jol» QDP Prezidiumynyng otyrysynda partiya tóraghasy Azat Peruashev aitqan bolatyn.

Memlekettik til mәrtebesi turaly oi-pikir songhy kezde elimizding birqatar azamattarynyng memlekettilikti qazaq tarihynan bólek alyp qaraytynyn bayqatty. Ókinishke qaray, bәzbireuler Qazaqstan tәuelsizdigin qazaq halqynyng ghasyrlar boyy jalghasqan kýresining nәtiyjesi emes, bir sәttik taghdyrdyng tartuy dep qabyldaytyn siyaqty.

Shyndyghyna kelgende, tәuelsizdikke qol jetkizu jolynda qanshama batyl qadamdar jasalyp, talay jan qúrban boldy. Osy jolda ondaghan jyldargha sozylghan kýres pen kóterilister az bolghan joq. Solardyng biregeyi men qorytyndysy 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi dep tanuymyz qajet.

- Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy, El Tәuelsizdigining mereytoyymen túspa-tús kelip otyr. Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnalghan merekelik sharalardy atap ótumen qatar, el egemendigi ýshin qasyq qany qalghansha kýresken azamattargha jәne sol uaqtaghy tarihy manyzy zor oqighalargha qúrmet kórsetuimiz kerek. Eng aldymen búl baghytta bizding zamandastarymyz, 1986 jylghy qazaq jastarynyng kóterilisine qatysushy bozbala men boyjetkenderimizding aldynda bas iiimiz qajet, -  dep atap ótti Azat Peruashev.

Ókinishke qaray, búl aituly kýn mereytoydyng memleketettik is-sharalar tiziminen tysqary qaldy. Osyghan oray Qazaqstannyng «Aq jol» QDP Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn óz dengeyinde atap ótu jóninde respublikalyq Qoghamdyq Komiytetin qúru turaly bastama kóterip otyr. Az uaqyttyng ishinde búl úsynysty elimizdegi kóptegen qoghamdyq úiymdarmen qatar elge belgili túlghalar qyzu qoldauda. Qoghamdyq Komiytetting barlyq qatysushylary osy organnyng tolyqtay qúryltayshylary bolyp tabylady.

Býgingi tanda Jeltoqsan kóterilisine jan-jaqty tarihy jәne sayasy bagha berilui kerek. Osy baghytta Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy últ tarihyn býgingi jәne keyingi úrpaqqa shynayy týrde jetkizu ýshin naqty iske kirisip otyr.

Atap aitu kerek, Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn layyqty dengeyde atap ótu jónindegi respublikalyq Qoghamdyq Komiyteti partiyadan bólek úiym. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy tek búl komiytetti qúrugha úiytqy boldy jәne aldaghy kýni osy Komiytetting sәtti qyzmet etui ýshin barynsha qoldau kórsetedi.

Otyrys barysynda Komiytetting júmys jospary jasalyp, tyng úsynystar tyndaldy. Naqtyraq aitqanda, Jeltoqsan kóterilisin resmy týrde kóterilis dep tanu;  Jeltoqsan kóterilisine jәne sol oqighada jazym bolghan azamattargha arnap Qazaqstannyng barlyq oblystarynda eskertkishter ornatu; Orys mektepteri men jogharghy oqu oryndarynda Jeltoqsan kóterilisi turaly shynayy aqparat berip, jastardyng sanasyna osy kóterilisting manyzdylyghyn jetkizu t.b. osy sekildi manyzdy úsynystar jasaldy.

«Conymen birge, býkil oblys ortalyqtarynda Jeltoqsan kóterilisine arnalghan  eskertkishter ornatyluy qajet. Óitkeni Jeltoqsan kóterilisi dýniyening damu baghytyn ózgerten «Praga kóktemi» Budapesht kóterilisteri, Vilinus kóterilisteri tәrizdi halyqaralyq geosayasat baghytyn ózgerten  asa manyzdy tarihy oqigha»- dep atap ótti A. Peruashev.

Jeltoqsan kóterilisine qatynasushylargha qogham jaghynan jan-jaqty moralidyq qoldau qajet. Óitkeni búl sol kezdegi totalitarlyq zamannyng qúrbandary jәne Jeltoqsan kóterilisi qoghamdy ajyratugha emes, kerisinshe býkil qoghamdy úiystyrushy faktor retinde qarastyryluy qajet.

Búl aitylghan úsynystardyng barlyghy jaqyn kýnderi jinaqtalyp, Komiytet atynan ortaq Ýndeu retinde qogham nazaryna úsynylady.

Qoghamdyq Komiytetting úiymdastyrushylyq otyrysyna elimizge aty mәlim azamattar: Sabyr Qasymov - qogham qayratkeri,  Amangeldi Aytaly- qogham qayratkeri, Súltanhan Aqqúlúly - alashtanushy, «Azattyq» radiosynyng redaktory, Mәmbet Qoygeldiyev - Qazaqstan tarihshylary qoghamynyng Preziydenti Beybit Qoyshybaev - «Ádilet» tarihi-aghartu ortalyghynyng jetekshisi, Dos Kóshim - «Últ Taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi, sayasattanushy, Beysenghazy Nýken - «Jeltoqsan aqiqaty» qozghalysynyng jetekshisi,  Aydos Sarym- qogham qayratkeri, Dәuren Babamúratov - «Bolashaq» jastar qoghamynyng tóraghasy, Talghat Abdyjaparov - Aughan soghysy ardagerleri qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary, Almas Túrtaev - «Aq jol» QDP-nyng Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy, Erkebúlan Iliyasov - kәsipker atsalysty.

Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghyn layyqty týrde atap ótu Qoghamdyq Komiyteti múnymen tolyqtay qamtylyp, qúrylyp bitti deuge bolmaydy. Yaghni, atalghan úsynysty qoldaytyn kez-kelgen birlestikter men el azamattary komiytet júmysyna atsalysa alady.

Qoghamdyq Komiytet otyrysynyng qorytyndysynda Komiytetting tóraghasy bolyp, belgili jazushy, qogham qayratkeri  Smaghúl Elubay taghayyndaldy.

«Aq jol» QDP-nyng baspasóz qyzmeti