Qazaq tili bayaghydan ghylym tili
Osy portaldan «Bizge keregi - qazaq tilin ghylym tiline ainaldyru» degen taqyrypty kózim shalyp qalyp, oqy jónelsem Ádilbek Qaba bauyrymyzdyn maqalasy eken. Áriyne, jazghanynyng bәri dúrys әri ózi de sol salany jauaptanghan memlekettik qyzmetker bolghan song solay ondy jaghynan jazugha tiyisti de! Ári, senator Múrat Baqtiyarúlynyng maqalasynan da ýzindi keltirip, qazaq tilin ghylymy tilge ainaldyrudyng birden bir tetigi latyn әlipbiyine kóshu kerektiginen dәlel keltiripti.
Biraq, óz basym «ana tilimen auyrghan» qazaqtardyng biri retinde bayaghydan beri neshe týrmen jazyp kele jatqan pikirimdi aitpay qalugha, ýnsiz tastaugha dәtim barmady. Ol – «qazaq tili bayaghydan ghylym tili» degen pikir.
Onda, sózdi kóbeytpey birden dәlelge kósheyin. Ghylymnyng eng basynda Matematika, Geometriya ghylymy túr desek, osy ghylymnyng tilinde Qazaq tili suday aghylyp jýre beredi: alu, qosu, kóbeytu, bólu, kóbeytkish, bólindi, qaldyq, taq san, júp san, tendik, týbir, tendeu, órnek, mәn, qosyndy, kópbúrysh, ýshbúrysh, týzu syzyq, tikbúrysh, tenbýiirli, jazyqtyq, audan kólemi, tenqúramdy, kólbeu syzyq, shenber...
Búghan qosyp aitsaq, dýniyejýzilik dengeydegi qazaqtyng matematik ghalymy Asqar Júmadildaev ashqan janalyghyna «tórtken» degen qazaqsha jasamsóz kirgizgenin ózinen bir súhbat alghanymda aityp edi. Búl «Jogharghy matematikanyng tili bolghandyqtan, osyny kópshilik oqyrmangha týsinikti etip aityp berinizshi!» degenimde «Bәtenke kiyip alghan song shúlyq kie almaysyn» dep, betime qarap otyrdy yaghny amaldardyng kezektesu zandylyghy sekildi bizding bilimimiz jete bermeytin qiyn sala bolsa kerek. Búdan aitpaghym, Qazaq tili matematikada da eshkimge tizgin bermeydi. Alayda, sol salanyn halyqaralyq qoldanystaghy jasamsózderin ózimizding aitylu erejemizge say jazuymyzgha eshkim dau aitpaytyny belgili jayt. (Búl barlyq tilderde dәl sonday)
Kelesi kezekte eng kýrdeli ghylymdardyng biri Himiyany alayyq: Sutegi, ottegi, kómirtegi, kómirqyshqyly, eritindi, totyq, asqyn totyq, qanyq eritindi, әrekettesu, qostotyq, auyr metaldar, beymetaldar, qyshqyl, silti, negiz, túzdar....dep, kete beredi. Búl salada da býkil últtar ortaq qoldanatyn elektron, neytron, proton, geliy, urandardy óz әlipbiyimizben jazsaq, óz sózimiz bolyp shygha keletini kýmәnsiz әldeqashan qalyptasqan jaghday.
Tehnologiyanyng qozghaushy kýshi sanalatyn Fizikagha keleyik: Tartylys kýshi, ýikelis, ýdemeli qozghalys, túraqty jyldamdyq, bayau qozghalys, oiysu, úlghai zany, bostyq, terbelis, jylu ótkizgish, ainymaly tok, jartylay ótkizgish...
Biologiya atty jandylardy zerteytin ghylym salasyn aitsaq, mysal keltirmesek te bolady, úshan-teniz salalyq ataular bar ekenin qazaqshasy suday kez kelgen qazaq aita alady: Bauyrymen jorghalaushylar, sýtqorektiler, qosmekendiler, omyrtqasyzdar, bylqyldaq deneliler, jalghyz jasushaly... Búlar sonynda qalyptasqan qazaqy jasamsózder. Al, tórt týlik mal ósirip, sahara dalanyng býkil an-qúsyn, jәndigin týstep tanyp, minez-qúlqy, qareketin týgel biletin qazaq syndy dala órkeniyetin jasaghan kóshpendiler úrpaghy qoldanghan búl saladaghy sóz qory adam tanghalarlyq bay, bәlkim bizden basqalar osy saladan atausóz alugha mәjbýr bolady, der edim.
Endi, Botanika degen ósimdikter әlemin zerteytin ghylymy da attap ótpeyik. Biologiyadaghy aitqanymyzday, sayyn dalanyng qanshama týrli shóbi men bәisheshegin, aghashy men bútasyna jeke-jeke ghajap atau qoyyp, onyng paydasy men qoldanysyn túrmysyna týgel engizip, balasynan qariyasyna deyin ony jatqa biludi әdettegi jaghday sanaghan halyqtyng búl saladaghy sóz qory da qisapsyz kóp.
Bir mysal, etnograf-ghalym Bolat Bopaydyng «Qazaqtyng gýl mәdeniyeti» degen kitabynyng qoljazbasyn redaksiyalap, gazetke tanystyru maqalasyn jazarda «Myna kitabyndy Qazaq Botanikasy dep atasang dúrys eken» degem-di. Óitkeni, onda eki jýzden astam gýltekti ósimdikter qazaqsha atalyp, qasiyetteri qazaqy sózben týgel saralanady. Qazaqta Qyzghaldaq, Sarghaldaq dep atalatyn gýl ataulary bar. Soghan bir ýlken aq týsti gýldi Aqqaldaq dep atau turaly úsynys aitqanym da esimde.
Al, atauy eng kóp, eng kýrdeli sala Medisinany atamay ketsek, qazaq tiline qyryn qaraytyndar quystanyp qaluy әbden mýmkin. Myndaghan jyl boyy halqymyz óz tól medisnasymen ózin ózi emdep, densaulyghyn saqaday say saqtap kelgendikten búl salada da biz eshkimnen kende emespiz. Ásirese, auru ataulary jetkilikti: Sarsýzek, sheshek, jelshetpe, qanshetpe, qyzamyq, qyzylsha, tymau, zerten, qanshetpe, qantyshqaq, býrme, qyltamaq, tishke auru, quyq tútyghu, úshynu, zapyran, aqtýsu, syzdauyq, shiqan, alapes, manqa, saqina ústau, sarsu, tútyqpa, talma, serekteu, jelbuaz, qyzyltýiirshik, aqtýiirishik...
Múny da aitpay-aq, Qazaq emdeu ónerinin iri ghalymdarynyng biri Óteyboydaq Tileuqabylúlynyng qaldyrghan kitabynan-aq bizding tól medisina tilimiz qansha bay ekeni ondaghan jyldan beri aitylyp, medisina salasynda jazylghan kitaptargha qoldanyluda.
Astronomiyany da arnayy aituymyz kerek. Óitkeni, qazir búl sala da jetekshi ghylymgha ainalghan. Jetiqaraqshy, Temirqazyq, Aqbozat pen Kókbozat, Qaraqúrt, Ýrker, Biykesh, Tarazy, Qúsjoly, Tang Sholpan, Kishi Sholpan, Esekqyrghan, Sýmbile, Ýsharqar... kókjýzinde kórinetin býkil júldyzgha at qoyghan halyq bayaghydan astronom halyq deuge sayady.
Jәne Aydyng toghysy arqyly jyl mezgilin mýltiksiz sanau, ýrkerding batuy men shyghuy arqyly Toghys esebin jasap «Amaldar» dep ataytyn arnayy kýnderde auarayyn aldyn ala boljau, kýn jýiesindegi on eki shoq júldyzgha atau qoyyp, osyny mýshel jas esebi etu arqyly adamnyng jasyn dәl anyqtau... taghy da búl salada atalmaghan tól ónerimizdi aitpaghannyng ózinde osy ghylymdy úrpaqtan úrpaqqa jetkizgen bizding qazaq tili emegende nemene!? Olay bolsa Qazaq Astronomiyasy bayaghydan bar, ol salada da atau sózimiz jetkilikti.
Osymen toqtasaq ta bolar edi, biraq Ahmet Baytúrsynov syndy ghúlamanyng «Til tanytqysh» atty lingvistika ghylymy salasynda ghalamat qúbylys retinde qaldyryp ketken jasamsózderin atamay ketu - qazaq tili turaly aityp otyrghan bizge aiyp bolar edi. Qazaqtyng óz tól sózinen jasamsóz jasaudyng búdan artyq ýlgisi bola ma?! Mysaly, atau, ilik, barys, tabys, shyghys, kómektes, jalghau, júrnaq, týbir, odaghay, salalas-sabaqtas, sabaqtas-qúrmalas, bastauysh, bayandauysh, tolyqtauysh, anyqtauysh, septik, ýsteme...
IYә, Abylayhan zamanynda jogharghy mysalgha alghan sózder bar bolsa da, atau retinde joq edi, olay bolsa Qazaq tili osy kýnge deyin óz ghylym tilin jasap qoyghan últ demeske shara joq.
Óz basym, til salasynyng mamany emes, qarapayym jurnalist retinde tabanda oiyma týsken qazaqsha ghylym ataularyn mysalgha ghana alyp otyrmyn. Eger, qazaq tili ghylymynyng qazirgi ýlken ghalymy Rabigha apamyz sóiler bolsa nemese osy salalarda oqulyq jazatyn qazaqtyng adal ghalymdary sóz aitar bolsa, «Qazaq tili – ghylym tili» degendi shegelep beretinine esh kýmәnim joq.
Aytpaqshy, múnyng bәri týk te emes, jana zamanghy tehnologiya tiline ilesbeymiz, deytinder bolsa, myng jyl boyy qylyshy men sauyt, duylghasyn ózi soghyp, ghajap baspana sanalatyn kiyizýiin ózi jasap, termebau, týskiyizin ózi toqyp, óz kiyimin ózi tigip... kelgen halyqtyng tilinde taghy da sonshama tehnologiyalyq dayyn sóz qory jetedi: Ýski, egeu, týrpi, baqauyz tisteuik, balyqauyz tisteuik, qyshqash, kórik, tós, balgha, shekime, astar, tys, qauyp tigu, jórmeu, tepshu, syru, qabu, qausyru, tiyek, ilgi, istik, sýmbuir, siri, bizkeste, búrghy, teben, qandauyr, ústara, yrghy, kepil, kergish, tyghyn, sýzgi, ilgek, kózeu, sýrgi, shot, shappa, shylghi, júryn, múryndyq, bastyrma...
«Úshpaq bolsang zymyra» degen sózdi aitqan halyq, úshaqtyn da qalay úshatynyn bayaghyda aitqan ghoy.
Endi, nege osynsha bay tildi qoldanbay «manyrap» otyrmyz!? Oghan halyqtyng esh kinәsi joq. Bas qalay búiyrsa ayaq solay jýretini aidan anyq emes pe! Basqaru jýiesinde Qazaq tilinde jalghyz sóz aitugha da jaramay, Konstitusiyany tabanyna basyp otyrghan bótentildiler men qazaqsha sóilegeni robottyng sóilegeni sekildi qazaq tilin mazaq tiline ainaldyratyndar otyrsa, qazaq tilining jaghdayy osynday «sayasattyng oiyny» bolmaghanda ne bolady!?
Eger, basqaru jýiesinde qazaqsha suday tógildirip, egildirip, emindirip...sóileytinder otyrsa, qazaqstandyqtar bir jylda týgel «aytys aqynyna» ainalyp keter edi!
Onday jaghdayda, otandyq ghalymdar da qazaq tilin birer jylda ghylym tiline ainaldyra salu eshqanday da qiyn emes. Adam sany qaraylas Týrkiya, Iran, Ontýstik Koreya siyaqty elder, tipti adam sany óte az Mongholiya sekildi elderde býkil ghylym salasy óz tilinde. Óitkeni, el basqarushylary basqa tildi bilmese de óz tilin bilmeydi degen, onday anomaliya ol elderde joq. (Bizdegidey basqa tildi bilip, óz tilin bilmeudi jogharghy mәdeniyet sanaytyn fenomen-anomaliya!)
Al, anau jogharydaghy otyrghan qazaqsha qaqpaytyndar bir jyl auylgha baryp qazaqsha ýirenip qaytsa, eng qúrmetti sheneunikterge ainalyp keter edi, shirkin! Búl, mening әnsheyin qiyalym, degenmen solay bolsa degennen basqa ne deu kerek...
Abay Mauqaraúly
Abai.kz