Han joryghy men han taghy
Jezqazghan júrtshylyghy Abylayhannyng tarihy joryq joldary men qazaq tarihynda Kenesary hannyng han taghyna otyrghanyna 170 jyl toluyna oray úiymdastyrylghan ghylymi- ekspedisiya tobyn shygharyp saldy
Jezqazghan júrtshylyghy Abylayhannyng tarihy joryq joldary men qazaq tarihynda Kenesary hannyng han taghyna otyrghanyna 170 jyl toluyna oray úiymdastyrylghan ghylymi- ekspedisiya tobyn shygharyp saldy
Jezqazghan qalasynyng әkimi Berik Ábdighaliyúlynyng qoldauymen, El Tәuelsizdigining 20 jyldyghy qúrmetine Han Abylay babamyz ben Kenesary hannyng joryq joldaryn zertteu maqsatynda Jezqazghannan ghylymi- ekspedisiya sapargha shyqty. Búl ghylymi-ekspedisiyanyng negizgi maqsaty - babalarymyz jýrgen jerlerde bolyp, kóne qorymdargha, eskertkishter men jәdigerlerdi zerttep, tarihy oqighalargha qatysy bar mekenderge soghyp, suretke týsirip, tyng derekter, basqada mәlimetter jinaqtau. Ghylymi-ekspedisiya Qazaqstannyng biraz ónirlerine at basyn búrmaqshy. Zertteushiler 15-i men 27-shi qyrkýiek aralyghynda 3200 shaqyrym jer jýrip ótpekshi. Atap aitsaq, Jezqazghan- Úlytau-Arqalyq-Petropavlovsk-Kókshetau-Astana-Qaraghandy-Janaarqa-Jezqazghan ónirlerin qamtidy. Ghylymi-ekspedisiyanyng qúramynda Q. I. Sәtbaev atyndaghy múrajaydyng diyrektory, ólketanushy Kenjal Balkenov, Jezqazghan qalasy memlekettik múraghattyng diyrektory, ólketanushy әri úiymdastyrushy Baghdat Bayjantaev, Qenesary hannyng tórtinshi úrpaghy Qambar Fayzollaúly, Jezqazghan tarihi-arheologiyalyq múrajayynyng qyzmetkerleri, suretshiler, beynetaspagha týsirushiler men fotogrovtar, ólketanushylar men tarihshylar bar. Sayahatshylardy Jezqazghan qalasynyng túrghyndary saltanatty týrde shygharyp saldy. Jezqazghan qalasy әkimining orynbasary Beybit Múzarafúly Ahanov ekspedisiya mýshelerine aman baryp sau qaytularyn tilep, aq jol bolsyn aitty.
«Abay-aqparat»