Senbi, 23 Qarasha 2024
Oqulyq mәselesi 5652 14 pikir 12 Aqpan, 2020 saghat 11:10

Búl jerde bireulerding qarjylyq mýddesi túr...

Qolgha ýiretken hayuandy mal deymiz. Mәselen, qoldaghy jylqyny mal deymiz, jabayy jylqy – qúlandy ang deymiz. Qoldaghy qoydy mal deymiz, jabayy qoydy – arqardy ang deymiz.

Búl  әriptes inisi Teljan Shonanov ekeui birigip 1928 jyly jazghan 3-4 synyp oqushylaryna arnalghan hrestomatiya degen kitabyndaghy Aqannyng eki-aq auyz sózi. Ishinde qanshama aqparat, qanshama bilim jatyr. Oqushy búdan adamnan basqasy hayuan dep atalatyndyghyn, onyng qolgha ýiretilgenderin mal, al jabayysyn ang dep ataytynymyzdy biledi. Onyng ýstine jylqynyng tegi qúlan, al qoydyng tegi arqar ekendigin biledi. Múghalim oqushyny qyzyqtyryp, búl qalay, arqar qoygha, qúlan jylqygha qashan, qanday jaghdayda ainalghan dep izdeniske jetekteuine bolady. Synypta hayuan degen sózdi basyna jazyp qoyyp, osynday qalghan ataulardy birinen-birin tuyndatyp, syzba týzdiruge bolady jәne t.b. Jә, múghalimderge aqyl ýiretip kettim bilem. Neni oqytu men qalay oqytudan túratyn býgingi janartylghan oqu ýrdisine aitar datym bar. Bir aitarmyn...

Osy Aqannyng hrestomatiyasyn 5 synyptaghy balam Aldiyargha zorlyqpen oqytyp shyqtym da, súradym. Oghan búndaghy aitylghandardyng kóbi tansyq bolyp shyqty. Mәselen, jәndikterding taraluyna jel jәrdemshi bolatynyn, ang men qústyng nege auatynyn, qústardy búlay toptaudy osy kitaptan bildim deydi. Sonda 1 synyptan bastap oqytylatyn Ózin-ózi tanu, Dýniyetanu, Jaratylystanu pәnderi neni oqytatynyn týsinbedim. Múnday aqparattar bar da shyghar әlgi tanularynda, biraq qazir kóp kitapting tili audarma ghoy. IYә, búrynghy bizding kezimizdegi Mәskeuden bekitiletin oqulyqtar da (qazaq tili men әdebiyetinen ózge) audarma bolatyn. Alayda, ol kezdegi audarmashy agha-apalarymyzdyng sheberliginen oqulyq mәtini qazaqsha jazylghanday tógilip túratyn. Qazirgi oqulyqtyng tili Aqannyng myiyna qúiyp bergen jatyq tiline jete me?! Onyng ýstine qazirgi kezde balanyng keleshegine keregi shamaly birin-biri qaytalaytyn oqu qúraldar kóp. Mәselen, ishinen balanyng alary bolmasa bastauyshta ýsh tanudyng bizge keregi qansha? IYә, búl jerde balanyng bilimin tolyqtyrudy oilap jýrgen eshkim joq. Búl jerde bireulerding qarjylyq mýddesi túr. Mәselen, bir synyptyng oqulyghy respublika boyynsha shamamen 200 mynnan asa danamen taratylady. Osyny basyp shygharghandargha ýkimetten memlekettik tapsyrys arqyly milliondaghan qarjy bólinedi. Kitapty taratsa boldy, al ony oqityn oqushygha ne beretini eshkimdi qyzyqtyrmaydy. Sonday oqulyqtardyng biri 1 synyptan 11 synypqa deyin jýretin «Ózin ózi tanu» ekendigin bәri biledi. Biraq ol million eki jýz myn  danamen әrbir tórt jyl sayyn qayta basylyp otyrady... Onyng ornyna osynday balalargha beretini mol Aqandardyng kitabyn oqytsa ghoy. Aqannyng aitqandary ótti boldy, tarih qoynauyna ketti emes! Aqang qazaqtyng qazaq bolyp jer betinde qaluynyng kepili ghoy.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443