Kereku:

Ruhany tәueldilikten arylmay túryp, Tәuelsizdikting 20 jyldyghyn qalay toylamaqpyz?!

Jaqynda baspasóz betterinen, ghalamtordan QR Mәdeniyet ministrligi әzirlegen «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasyn oqydyq. Ókinishke oray Zang jobasyn qoldaushylardan góri memlekettik tildi «qorlaushylar» kóbeyip ketti. Qarsy shyghushylar qarasynyng kóp boluyn әldebir aram pighyldy toptardyng zamanauy tehnologiya mýmkindikterin paydalana otyryp jasaghan jymysqy әreketteri dep topshylaymyz. Balabaqshalardy qazaqtildi etu arqyly - memlekettik tildi engizu kerek degen iydeyagha sol toptar taghy jappay qarsy shyghyp, ózderin әshkereledi. Óitkeni qazaq tilin engizuding eng onay joly osy ekenin kez-kelgen últ ókilining týsineri sózsiz. Yaghny olardyng (qazaq tiline qarsy toptyn) býgin de, erteng de, tipti 20-30 jyldan keyin de qazaq jerine qazaq tilin kirgizgisi joq!  Sondyqtan búl jasandy qarsylyqqa kónil audarmau kerek.

Osy zang jobasyna baylanysty qazaq ziyalylary bastaghan bir top adam qol qoyghan Elbasy N.Nazarbaevtyng atyna jazylghan Ashyq hat jariyalandy. Ashyq hatta bәri anyq, aiqyn kórsetilgen. Aytylghan talap-tilekti qúptaymyz, tolyq qoldaymyz.

Kereku:

Ruhany tәueldilikten arylmay túryp, Tәuelsizdikting 20 jyldyghyn qalay toylamaqpyz?!

Jaqynda baspasóz betterinen, ghalamtordan QR Mәdeniyet ministrligi әzirlegen «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasyn oqydyq. Ókinishke oray Zang jobasyn qoldaushylardan góri memlekettik tildi «qorlaushylar» kóbeyip ketti. Qarsy shyghushylar qarasynyng kóp boluyn әldebir aram pighyldy toptardyng zamanauy tehnologiya mýmkindikterin paydalana otyryp jasaghan jymysqy әreketteri dep topshylaymyz. Balabaqshalardy qazaqtildi etu arqyly - memlekettik tildi engizu kerek degen iydeyagha sol toptar taghy jappay qarsy shyghyp, ózderin әshkereledi. Óitkeni qazaq tilin engizuding eng onay joly osy ekenin kez-kelgen últ ókilining týsineri sózsiz. Yaghny olardyng (qazaq tiline qarsy toptyn) býgin de, erteng de, tipti 20-30 jyldan keyin de qazaq jerine qazaq tilin kirgizgisi joq!  Sondyqtan búl jasandy qarsylyqqa kónil audarmau kerek.

Osy zang jobasyna baylanysty qazaq ziyalylary bastaghan bir top adam qol qoyghan Elbasy N.Nazarbaevtyng atyna jazylghan Ashyq hat jariyalandy. Ashyq hatta bәri anyq, aiqyn kórsetilgen. Aytylghan talap-tilekti qúptaymyz, tolyq qoldaymyz.

Konstitusiyanyng 7 babynyng 2 tarmaghyn alyp tastau uaqyt talaby. Qoghamdyq oryndarda, memlekettik organdarda memlekettik tilding qoldanylmauyna osy bap tarmaghy sebep bolyp túr. Nelikten qazaq jerinde túratyn kez-kelgen adamgha tek qana qazaqsha sóile dep talap ete almaymyz! Qazaq jerinde ómir sýre otyryp, barghan mekemene kelgen sharuandy memlekettik tilde týsindire almaysyn! Anyghynda seni eshkim týsinbeydi. Betine bajyraya qaraydy da «oryssha ait, әitpese jónine ket» degen synay tanytady. Ózining Konstitusiyalyq qúqyghyn algha tartyp «bir tilde, tek oryssha sóileuge, júmys atqarugha qúqyghym bar» deytinderdi kýnde kórip jýrmiz.Al sonda qazaqtildilerge óz tilinde qyzmet kórsetilui Konstitusiyagha qayshy bolghany ma?!

«Ýsh túghyrly tildi» balabaqshadan bastap engizu tamyrymyzgha balta shabumen ten. Óz tilin tabanynyng astyna basyp túryp, ózge tilde sayrap jýrer úrpaq ósiru - bolashaqta memlekettigimizden airylghanymyz. Sondyqtan balabaqsha ashsaq, ondaghy sәbiyler tek qana memleketttik tilde tәrbiyelenui qajet.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl boldy. Basqa últ týgil, ózimizding qandastarymyz ishinde memlekettik tildi әli kýnge deyin ýirenbegen, ýirengisi kelmeytin adamdar shash etekten. Oghan «kinәli» «solqyldaq» Zang ghana emes, ministrlikterding mәngýrttengen, jaltaq qyzmetkerleri, deputattardyng nemqúraylylyghy. Óitkeni zandy úsynatyn Ministrlik, qabyldaytyn Parlament.
Últtyq mәselelerge kelgende biylik tizginin ústap otyrghandardyng ózgelerge (basqa últ ókilderine) jaltaqtauy úyat. Tili tәueldi elding salt-dәstýri, mәdeniyeti kýngirt tartyp, últtyq qúndylyqtary qúrdymgha ketedi. Tilimiz tәueldi bola túra, tәuelsizbiz dep aitu mýmkin emes. Sonda Tәuelsizdikting 20 jyldyghyn qalay toylamaqpyz?!

«Eki qoshqardyng basy bir qazangha syimaydy» dep babalarymyz tegin aitpasa kerek. Elimizde eki tilding ýstemdik qúruy eldi ekige bólumen ten, bólinip te keledi. Bizdi biriktiretin tek qana memlekettik til - qazaq tili.

Sózimizdi týiindey kele, qazaq ziyaly qauymy, últ janashyrlarynyng Elbasy N.Nazarbaevqa til mәselesine qatysty jazghan Ashyq hatyn tolyq qoldaytyndyghymyzdy, jәne Mәdeniyet ministrligining «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasynyng alghashqy týpnúsqasyn qaldyruyn talap etetinimizdi jetkizemiz.

Beysenbay tegi R.Z. Tirkelmegen «Halyq ruhy partiyasy» Pavlodar f-ly tóraghasynyng orynbasary, partiya atynan (900 adam) «Jeltoqsan aqiqaty» RQB Pavlodar f-ly tórayymy, f-l atynan, Jeke kәsipker

Saylau Baybosyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, QR Enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri, Ereymentau audanynyng qúrmetti azamaty, "Jas Alash" gazetining Aqmola, Pavlodar oblystaryndaghy menshikti tilshisi.

Q.J. Núrbaev Pavlodar PY dekany, tarih gh.d.

Tólen Ramazan, qogham qayratkeri, til janashyry

Qayyrjan Ahmetov, Pavlodar oblysy May audandyq
mәslihatynyng deputaty
Meyrambek Qyzyrúly, Pavlodar oblysy May audandyq «Shamshyraq»
gazetining tilshisi
Qúrman Tasjanov, Pavlodar oblysy May audandyq tarihiy-ólketanu
múrajayynyng diyrektory

Seylgazin Kabdrahman «Últ taghdyry» RQB  Pavlodar oblysy filialy tóraghasy, f-l atynan

Dәlelhan Ábdihalyq «Ruhaniyat» partiyasy Pavlodar oblysy filialy tóraghasy f-l atynan

Agibaev Zamken «Patriottar partiyasy» Pavlodar oblysy filialy tóraghasy, f-l atynan

Aldabergenov Qyryqbay Mazanúly Pavlodar Memlekettik uniyversiyteti, tarih gh.d.

Aldabergenov Erkebúlan «Úlan» jastar QB tóraghasy birlestik atynan

Tileuberdi Sahaba, tәuelsiz jurnalist

Gýlzat Meyramova, oblystyq ústazdar gazetining tilshisi

Aynúr Toqtarhan, mәdeniyet qyzmetkeri

Ghabit Bókenbay, telejurnalist

Múratbek Tileubaev, «Núr Otan» partiyasy May audandyq bólimshesi tóraghasynyng birinshi orynbasary

Erghanat Ahmetov, May audandyq veterinariya bólimining bastyghy

Dәulet Sәdenov, jas maman, ekonomist

Núrbek Janpeyisov, May audandyq tuberkulezge qarsy auruhana qyzmetkeri

Baqytjamal Biygeldinova, May audandyq «Shamshyraq» gazetining korrektory

Baghytgýl Esentaeva, May audandyq «Shamshyraq» gazetining esepshisi

Nәzira Qanapina, memlekettik qyzmetker

Serikhan Júldyzúly, múrajay qyzmetkeri

Áliya Kulagina, May audandyq mәslihatynyng bas mamany

Qyzylorda:

ShEGINER JER JOQ!
Biz, qyzylordalyq qogham, mәdeniyet, óner qayratkerleri, әrtýrli birlestikter men úiymdardyng ókilderi «KONSTITUSIYaGhA QARSY ÁREKETTER TOQTATYLSYN!» dep ýndeu kótergen Múhtar Shahanov bastaghan ziyaly qauym ókilderining Qazaqstan Ýkimetine qoyghan talaptaryn qoldaymyz.
Atap aitqanda, Resey aqparat qúraldarynyn, Qazaqstandaghy Ýkimetten qarjy alyp otyrghan, biraq qazaq memlekettigin qoldamaytyn orystildi BAQ-nyng QR Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizi turaly» zang jobasyna óre týregelip qarsy boluy, ony «memlekettik tónkeris» dep ses kórsetui, Reseyding Qazaqstandy ashyq basynuy, onyng ishki isterine tikeley aralasuy dep qabyldaymyz.
Osy orayda, tәuelsizdigine 20 jyl tolatyn elimizge ózining últtyq aqparattyq qauipsizdigin ózi qorghaytyn, ózi saqtaytyn sharalar jasaytyn mezgil jetti.

Tәuelsiz memleket retinde QR Konstitusiyasy belgilegen memlekettik tiline basymdyq berudi ózi anyqtaytyn, oghan eshkimnen rúqsat almaytyn kezi jetti.

ÝNDEUDEGI TALAPTARDY:

1. ...2012 jyldan bastap birte-birte memlekettik organdarda tek memlekettik til paydalanylyp, is qaghazdary qazaq tilinde jýrgizilsin» degen norma qosylsyn;

2. QR Konstitusiyasynyng 7-babynyng orys tiline baylanysty ekinshi tarmaghy alynyp tastalsyn;

3. Qazaqstannyng keybir sayasy kýshteri men qoghamdyq úiymdarynyng qatystyryluymen jasalyp jatqan Memlekettik til turaly zang jobasy Parlamentting biylghy kýzgi sessiyasynda qaralyp, 2012 jylgha deyin qabyldanuy tiyis;

4. Bógde el jәne otandyq aqparat qúraldarynyng arandatushylyq maqalalary Tәuelsiz Qazaqstannyng ishki isine núqsan keltirushilik dep tanylsyn! Memlekettik jogharghy biylik organdary (Ýkimet) tarapynan múnday basylymdar qarjylandyrylmasyn. Qazaqstannyng Últtyq aqparat qauipsizdigin qamtamasyz etetin sharalar tez arada iske qosylsyn;

QOLDAYMYZ!

Sonymen birge Qazaqstan Ýkimetining tilge baylanysty ústanyp otyrghan sayasy teris niyettiligin de aita ketudi jón sanaymyz.

Ýkimet talay jyldan beri tilge baylanysty әrtýrli baghdarlamalar men konsepsiyalar, zan, erejelerdi kópshilik nazaryna úsynyp ishine bir-eki radikaldy baptardy qosady da, ózi qarjylandyryp otyrghan orystildi aqparat qúraldaryn Til mәselesine qarsy aidap salady. Onyng ayaghynyng ýlken dau-janjalgha úlasatynyn jaqsy biledi de: «Biz qazaq tiline qarsy emespiz, biraq, kórdinizder ghoy, úsynghan sayyn kópshilikting dau-janjalyna, narazylyghyna tap bolyp jýr. Is ayaghy nasyrgha shauyp ketui mýmkin. Til mәselesin taghy da 10-20 jylgha deyin kótermegen jón bolar» deydi.

Múnday sayasattyng ar jaghynda memlekettik tilge qarsy shu men janjaldyng tórkini eng jogharghy biylik pen lauazym iyelerinde jatqany aidan anyq ekeni kórinip túr.

Tәuelsizdik alghaly bergi 20 jyl boyy erkindik alugha tiyis qazaq tili ózekke tebilip keledi. Últtyq qúndylyghymyzdyng eng bastysy - Til.

Tilden bastalatyn últtyq mәseleni shetke yghystyra-yghystyra qúzgha jaqyndap kelemiz.

20 jyl boyy erkindik alamyn dep ýmittenip kelgen Tilimizdi búdan әri yghystyrugha jol bermeymiz.

Sheginer jer joq!

Ashyq hatty qoldaushylar:

Shayhyslam Serikbayúly - QR qúrmetti

jurnalisti SSSR-dyng qúrmetti temirjolshysy

Qazaly audanynyng qúrmetti azamaty

T.Embergenúly - derbes zeynetker

S.Jýsip - sayasatker

Á.Mәmbetaliyev - KKP obl.jetekshisi

B.Seysenәli - tәuelsiz jurnalist,

T.Rahimov - «Azat JSDP» oblystyq jetekshisi

S.Ibrashúly - «Samala» gazetining redaktory

M.Núrmahan - «Algha!» HP-nyng obl.jetekshisi

«Abay-aqparat»