Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2114 0 pikir 21 Qyrkýiek, 2011 saghat 07:40

«Vremya» bylyqtyra bere me?

Biylik pen biznestegi toptardyng arasyndaghy alauyzdyqty sheber paydalanyp, tapsyryspen sensiyalyq maqalalar jazatyn  «Vremya» deytin gazet bar. Sol gazetti alys auyldaghy bir mektepting bitpey jatqan jóndeu júmysy tolghandyra qalypty. Álgi mektep taza qazaq tilinde bilim beretin mektep eken. Apyr-ay, destik basynda. «Vremya»» da qazaq mәselesine den qoya bastapty-au?» Sóitsek, mәselening mәni mynada bolyp shyqty. Tómende jay-japsary bayandalatyn mektepte Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov (surette) oqypty. Al, Júmaghúlov oqyghan mektepten mәsele kóre qalghan «Vremya» ótkende    Ashyq hatqa qol qoyghan últ janashyrlaryna qarsy pikirlerdi qarsha bortyp edi. Qazaq jerining qazba baylyghyn ondy-soldy shashyp, meldektep bayyghan kәris diasporasynyng alpauattary asyraghan gazet birer jyldyng shiyreginde biylikting menshigine ótken bolatyn. Biraq, bayaghy әueninen esh janylghan emes.  Gazet qalyptasqan dәstýri boyynsha, Júmaghúlovqa júdyryghyn bilep otyrghan bireuding auzyndaghysyn júlyp alyp «Shkola pustosloviya» (http://www.time.kz/index.php?module=news&newsid=23628) degen taqyryppen maqala jariyalapty. Atalghan maqala «Vremyada» jariyalanyp ketisimen mektep újymy ynghaysyz jaghdaygha qalghandaryn aityp janúshyra bizding redaksiyagha qonyrau shaldy.

Biylik pen biznestegi toptardyng arasyndaghy alauyzdyqty sheber paydalanyp, tapsyryspen sensiyalyq maqalalar jazatyn  «Vremya» deytin gazet bar. Sol gazetti alys auyldaghy bir mektepting bitpey jatqan jóndeu júmysy tolghandyra qalypty. Álgi mektep taza qazaq tilinde bilim beretin mektep eken. Apyr-ay, destik basynda. «Vremya»» da qazaq mәselesine den qoya bastapty-au?» Sóitsek, mәselening mәni mynada bolyp shyqty. Tómende jay-japsary bayandalatyn mektepte Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov (surette) oqypty. Al, Júmaghúlov oqyghan mektepten mәsele kóre qalghan «Vremya» ótkende    Ashyq hatqa qol qoyghan últ janashyrlaryna qarsy pikirlerdi qarsha bortyp edi. Qazaq jerining qazba baylyghyn ondy-soldy shashyp, meldektep bayyghan kәris diasporasynyng alpauattary asyraghan gazet birer jyldyng shiyreginde biylikting menshigine ótken bolatyn. Biraq, bayaghy әueninen esh janylghan emes.  Gazet qalyptasqan dәstýri boyynsha, Júmaghúlovqa júdyryghyn bilep otyrghan bireuding auzyndaghysyn júlyp alyp «Shkola pustosloviya» (http://www.time.kz/index.php?module=news&newsid=23628) degen taqyryppen maqala jariyalapty. Atalghan maqala «Vremyada» jariyalanyp ketisimen mektep újymy ynghaysyz jaghdaygha qalghandaryn aityp janúshyra bizding redaksiyagha qonyrau shaldy. Mektep diyrektory Erkin Qúrmabekovtyn sózine sensek, ol «Vremya» gazetining tilshisin mýlde kórmegenge  úqsaydy. «Maghan «Vremyanyn» emes, «Liyter» gazetining tilshisi kelip jolyqty. Bir qyzyghy әlgi tilshi mektepting ishine kirgen song ózin «Izgilik» atty gazetting tilshisimin» dep tanystyrdy», - deydi. Sonda qyrdaghy auyldy kezip jýrgen kim? Jә, ony «Vremyanyn» qoghamdyq tilshisi degenning ózinde súhbat alushynyng basqa, yaghni, Sergey Astashev bolyp shyqqany qalay? «Búl arada  qoghamdyq tilshining jazuy redaksiyanyng qalauynan shyqpaghan song týzelip-kýzelip, týpkilikti maqsatqa oray iykemdelip basylghan deuge negiz bar. Áytpese, Astashev ayaghymen kelip, kózimen kórmegen jaydy qalay jazady?», - deydi mektep diyrektory. Qysqasy,  mәselening mәn-jayyn bayan etsek bylay:     Aqsu audanyna qarasty (Almaty oblysy) Qapal auylyndaghy  orta mektep oqushylary biylghy jana oqu jylyn kәsiptik liyseyde bastady. Sebebi, Ghaly Ormanov atyndaghy orta mektepke kýrdeli jóndeu jýrgizilip jatyr. Tarihy әriden bastalatyn oqu ordasynan qazirgi bilim ministri Baqytjan Júmaghúlov týlep úshqan. Jaqynda «Vremya» gazetining tilshileri bilim ministrining bilim alghan úyasyna sapar shegip qaytypty. Jóndeu júmystary bitip bolmaghan mektepti týirep ótkisi kelgen olar qyrkýiek aiynyng 17-i kýngi nómirine «Shkola pustosloviya» degen taqyryppen maqala jariyalady.  Maqalada qapaldyq oqushylardyng  qorlyq kórip otyrghany, partanyng ornyna әli kýnge deyin qúrylys aghashtary samsap jatqany jazylghan.   Al, redaksiyamyzgha habarlasqan atalghan mektep diyrektory Erkin Qúmarbekov bolsa,  bylay deydi:

- Birinshiden, bizding balalar eshqanday da qysym kórip otyrghan joq. Auyldaghy №12 liyseyde eki auysymmen oqyp jatyr.  Liyseyding diyrektoryna kóp rahmet.  Ekinshiden, «Vremya» gazetinen kelip eshkim menen súhbat alghan joq. Auylgha kelgen jurnalistter aldymen «Liyter» gazetinenbiz dedi. Al,  mektep ishine kirgen song sózderinen tayqyp, «Izgilik» atty gazetting tilshilerimiz dep sayrady. Sonday aq, maqala avtory Sergey Astashovty men kórgen emespin. Bizden súhbat alghan qyz bala ózin Sandughash dep tanystyryp edi. Mening sózderimning bәrin búrmalap beripti. Búiyrsa, birinshi toqsan ayaqtalysymen, «iyne jipten qayta shyqqan» mektebimizben qauyshamyz. Auyl alaqanday bolghasyn, liyseydi alyssynyp, qinalyp jýrgen oqushyny kórgen emespin. Tómengi synyp oqushylaryn jetekshileri jetkizip salady ýilerine. «Vremyanyn» búra tartyp, tym asyryp jibergeni bolmady.
Rasy kerek, «Vremyany» Qapal auylyndaghy bilim oshaghynyng hal-ahualy qyzyqtyryp otyr deu qisynsyz. Eger, tap solay bolsa, «Vremya» Almatyda eki-ýsh auysymmen oqyp jýrgen qazaq balalarynyng jay-kýiin, qazaq mektepterining azdyghyn, materialdyq bazasynyng orys mektepterimen salystyrugha kelmeytindigin jazsyn. Bilim ministrining nazaryn osy jaytke audarsyn. Kerek bolsa, «quyryp jesin». Joq, ayauly әm azuly gazetimiz búl taqyrypqa attap baspaydy.   Endeshe «Vremya» ýshin әngime Qapaldaghy mektepting bitpey jatqan jóndeu júmysynda emes, Júmaghúlovta bolyp túr. Al, Júmaghúlovqa júdyryq týiip otyrghan kim? Ony anyqtaudy aldaghy kýnning enshisine qaldyra túrayyq. Óitkeni tapsyrys iyesin tanu týkte qiyn emes.  Sondyqtan Júmaghúlovtyng oppenentin góri biz «Vremya» siyaqty orystildi sarjaghal basylymdar  qashangha deyin qazaq qoghamyn bylyqtyra beredi eken deytin saualgha jauap izdeuge tiyispiz. 
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502