Jaqynda ghana «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghynda» ekinshi pitching-irikteu júmystary ayaqtaldy. Qazir qatysushylar aqtyq sheshimdi kýtude. Birden aitayyn, men jana ashylyp, qazaq kinosynyng órisin keneytip otyrghan búl ortalyqty qoldaymyn. Desek te, qaperde jýruge tiyis bir nәrseni aita ketsem deymin.

Aty aityp túrghanday, «Últtyq filimderdi qolau memlekettik ortalyghynda» ýmitker filimder «últtyq kino» mәrtebesine talasady. Al qatysyp jatqan kinojobalar sol «últtyq kino» mәrtebesine layyq pa? Ony qanday talap-belgiler arqyly anyqtaymyz? Mәsele osy jóninde bolmaq.

Ortalyq Tórayymy Gýlnar Bolatqyzynyng deregi boyynsha, ótinim bergen 215 kinogerding 10 payyzgha jeter-jetpesi ghana ssenariylerin memlekettik tilde – qazaq tilinde tapsyrghan. Alghashqy irikteuden ótip, pitchingke jiberilgen 88 ýmitkerlerding ýsheui ghana (!) taza qazaq tilinde qorghady. Oilanatyn jayt. Qasiretti jayt. Mýshkil jayt.
Al, shyn mәnindegi últtyq kino degenimiz ne?
Ol – eng birinshi últtyng tili, yaghni, qazaq tili.
Sosyn, jany.

«V nachale bylo Slovo»- deydi Bibliyada. «Óner aldy – qyzyl til»- deydi halqymyz. Yaghni, barlyq óner ataulynyng negizi – til. Últtyng jany da, qasiyeti de, qasireti de – tilde. Últtyq erekshelik әueli tilde úiyp, sosyn jýrekke qúiylady. Tildi zerdeley almasanyz, últtyng janyn da zerttey almaysyz. Búl aitqandarym dәlelesiz bolsa, yaki, «kino – ol suretterding qozghalysy ghoy, tilding ne qatysy bar» dep uәj aitatyn adamdar bolsa, tómendegi suretterge nazar audaruyn súrar edim:

Birinshi suret әlemge aty әigili qazaq karikaturashysy Ghalym Symaghúlúlynyng alghashqy tuyndylarynyng biri. Eki adam qarama-qarsy túryp alghan. Auyzdarynan «aq it kirip, kók it shyghyp» jatyr. Kórip túrsyzdar, sózsiz. Suret. Ony tek vizualdyq túrghyda úghuynyz kerek. Al, endi aitynyzdarshy, «auzynan aq it kirip, kók it shyghady» degen qazaqtyng túraqty sóz tirkesin bilmeytin, onyng maghynasyn týsinbeytin adam múnday suret sala ala ma? Áriyne, sala almaydy. Biraq, eki adamnyng úrysyp jatqanyn, qoghamdyq orynda bir kelensizdikting bolyp jatqanyn kez-kegen júrt ókili beynelik túrghyda týisine alady, biraq óz janynan shyghara almaydy. Suretshi qazaqtyng tili arqyly jetken payym-týsinik, baghasyn pishin-forma retinde qoldanyp túr. Til – últtyng tanym kilti degenimiz – osy.

Ekinshi kartina zanghar suretshi Qanapiya Teljanovtiki: «Kókpar» dep atalady. Kókpar – últtyq at sporty týri. Kartinagha nazar audarghan adam ondaghy tartysty, ústanymdy, shiryghudy, qaterdi sózsiz angharar edi. Ol da últtyq kózqaras – kókpar oiyny keyipinde berilgen. Osy kartinadaghy alapat quatty kókpardy jete týsine almaghan, sana sýzgisinen ótkize almaghan adam bere ala ma? Mine, últtyng jany!

Kinotanushy, kinosynshy – Nazira Rahmanqyzy bir súhbatynda: «Últtyq nyshany aiqyn kinony damytayyq deymiz, tanytayyq deymiz, biraq ónim qayda?»-dep qalghan edi. Ras sóz. Biz tilge tiyek etip otyrghan últtyq kino nyshandary keyingi uaqyt nazardan tys, baghasyz, eleusiz qalghan sebepti joyylu aldynda. «Últyq inony qoldau memlekettik ortalyghy» ssenariyler qorjynynyng on-aq payyzy qazaq tilinde boluy – sonyng aiqyn dәleli. Al, qazaq tildi, qazaqy payymdy rejisser-mamandar qayda ketti? Esh qayda ketken joq, bar! Tek, tanyp, qolday biluimiz kerek.

Kenjebek Shayqaqov, Elzat Eskendir, Múrat Esjan sekildi alghashqy filimderimen halqaralyq kinofestivalderde bәigeden kelgen, bylayghy júrttyng da nazaryna ilingen jastardy aitugha bolady. Bekzat Smadiyar, Túrsynbek Bashar, Esbol Núrahmet jәne t.b. kino әlemine jana ayaq basqan jastardy da ataugha bolady. Búlardyng bәri qazaq әdebiyetin tereng mengergen, әlem әdebiyeti men kino ýrdisin jadyna toqyghan azamattar. Búlardyng bir-ekeui pitchingke qatysqanymen, birazy bettey almay, úly dýbirding qalyng shanynyng astynda «túnshyghyp» qalyp qoydy.

Byltyrgha deyin mәdeniyet ministrligin basqaryp, «qimay-qimay» qoshtasqan adamnyng últtyq kino jaghdayatymen isi bolghan joq. Qazirgi Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rahmetollaqyzynyng parasatyna senim arta otyryp, mynaday eki úsynys aitar edik:

1. T.Q.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy janynan arnayy eki jyldyq avtoryq kino rejisserin dayyndaytyn kurs ashylsa deymiz. Últtyq kinonyng boyyna әr, denesine jan beretin – últ әdebiyeti. Últ әdebiyetin bilmey, últ kinosyn jasau mýmkin emes. Últ әdebiyetin toqu arqyly tarihy sana qalyptasady. Al tarihy sanasy qalyptaspaghan adamnan últtyq kino kýtu mýmkin emes. Sol sebepti, mýmkindik berip jatsa, joghary bilimi bar, kino men әdebiyetten maghlúmaty mol jastardy ózim jinap berer edim.

2. «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghynda» ótpek búdan bylayghy pitchingterde qazaq tildi kinojobalardy bólek qarauyn úsynamyn.

Osy eki úsynys qolau tapsa, unitarlyq memleketke tәn memlekettik tili aiqyn, «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghynyn» ústanyp otyrghan «últtyq kino» mәrtebesine shyn layyq filimder sherui keluine jol ashylady dep oilaymyn.

Daniyar Salamattyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz