Mәsimov Ýkimeti qúrylymdyq ózgerister jәne jana qúzyrbólistermen qatar keng auqymdy qysqartulardy bastan keshetin boldy. Búl turasynda «Núr Otan» fraksiyasynyng keshegi keneytilgen jiynyna kelgen Premier K.Mәsimovting ózi jariya etti. Aytqanday, ótken aptada Múrat Ábenov bastaghan bir top «núrotandyq» deputat Kәrim Mәsimovti memlekettik qyzmetke qabyldaugha qoyghan moratoriyinen bas tartugha shaqyrghan-tyn. Qalaulylardyng aituynsha, búl biyl elge qaptap qaytatyn (800-den astam) «bolashaqtyqtardyn» jәne otandyq JOO-larda sheneuniktikke oqyghan týlekterining baghyn baylap otyrghan kórinedi. «Biznes qazir júmysqa qabyldamaydy» degendi algha tartqan deputattar tyiym sharalaryn tek týlekter júmysqa túrghasyn engizudi úsynghan. Búl úsynysqa Ýkimetbasy bas shayqady.
Bir qyzyghy, Múrat Ábenovting aituynsha, múny jas mamandardy shekten tys mansapqorlyq dertinen aiyqtyrudyng «dәrisi» retinde paydalanugha bolady eken: «Qazaqstan jastary meylinshe shamshyl. Kópshiligine jalaqy dengeyinen góri mansaptyq mәrtebe manyzdyraq. Mysaly, «Jas Otan» jastar qanatynyng «Jastar kadrlyq rezervi» ashyq bayqauyna jariyalanghan 30 oryngha 800 adam tirkelgen eken. Qazirgi qalyptasqan jaghdayda osy qolayly sәtti paydalanyp, kezinde joghary jalaqy sonyna týsip, jeke salagha ketip qalghan talantty jastardy memlekettik qyzmetke tartumen ainalysyp jýrgen birqatar shet memleketterding tәjiriybesine nazar audarugha bolady» degen deputat. – Birneshe mәsele bar, moratoriydi joygha barmas búryn, biz aldymen solardy sheship alugha tiyispiz, – dedi keshe Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov. – Býkil qoghamdaghyday, memlekettik qyzmet te belgili bir auqymda shyghyn shegui qajet. Sebebi bizding barlyghymyz el qarjysy, budjet aqshasy esebinen kýn kórip jatyrmyz. Býginde qarauymyzda memlekettik qyzmet ishinde keng auqymdy qysqartu jýrgizudi qarastyratyn Ýkimet qaulysy jatyr. Basqasha aitqanda, bos oryndardyng barlyghyn alyp tastaymyz jәne adamdardyng bir bóligin de qysqartamyz.
Osy orayda Ýkimetbasy apaytós últtyq holdingterde jýrgen qysqartu sharalaryna kóniltolmastyq bildire ketti. Premier tipti qoghamgha tauqymet shektirgen qiyndyqtardy shendilerding sezinbey otyrghandyghyn da jasyrmady. Qazaqstan halqynyng «janyn jauratqan, ózin jýdetken» kýizelisting suyq yzghary sheneunikterding sýieginen ótip, sanasyna jetkende ghana memlekettik qyzmetke qatysty qúrsaulardy sypyryp tastap, jan rahatyna bólenuge bolady eken. «Men memlekettik holdingter shenberinde jetkilikti dәrejede qatandyq tanyta almadyq dep sanaymyn. Qashan bizding barlyghymyz «syghylamyz», qashan qogham bastan keship otyrghannyng barlyghyn biz ózimiz arqyly ótkizemiz, mine, sonda ghana moratoriydi joyamyz!» dep short kesti K.Mәsimov.
Premier osylaysha biylikke úmtylghandardy jabyrqatyp tastasa, al óz sharuasymen bolghan isker jandardy quantyp tastady. Kәrim Qajymqanúly el Ýkimetining jyl sonyna qaray shaghyn jәne orta biznes jobalaryn nesiyelendiruding stavkasyn subsidiyalaugha kirisetindigin jariya etti.
– Bizding qyrkýiek aiynda sizderge úsynatyn shaghyn jәne orta kәsipkerlikke kómektesuding bir núsqasy – ol prosenttik stavkany subsidiyalau bolmaq, – dedi qalaulylargha qayyrylghan Kәrim Mәsimov. – Damu josparyna sәikes, biz óndiris boyynsha prosesterdi yntalandyru ýshin prosenttik stavkany osylaysha arzandata alamyz.
Qoldaudyng tyng sharasy naqtylanghan ýshjyldyq budjet ayasynda iske aspaq, onyng jobasyn Ýkimet biylghy qyrkýiekte Parlamentke әkeletindigi mәlim boldy. Ýkimetbasy Qazaqstannyng ary qarayghy damuynyng negizgi baghyttary sol qújatta aiqyndalatyndyghyn habarlady. «Aghymdaghy shyghystardy biz 2009 jylghy dengeyde qaldyramyz, aghymdaghy shyghystardyng artuy bolmaydy. Barlyq әleumettik mindettemeler oryndalady. Payda bolatyn resurstar qaldyghy Memleket basshysy tapsyrghanynday, industriyalyq-innovasiyalyq damugha qatysty mәselelerdi sheshuge baghyttalady. Búl jerde resurstar memleket óte manyzdy dep tanyghan sektorlargha ghana bólinuge tiyis» – dedi Premier.
«Núr Otan» fraksiyasynyng osy jiynynda Kәrim Mәsimov Daghdarysqa qarsy baghdarlama men «Jol kartasynyn» qalay iske asyp jatqandyghyn bayandaghan bolatyn. «Biylghy jyldyng 5 aiynda júmyspen qamtu organdaryna ótinish bildirgen 164 myng adamnyng 81 myny túraqty jәne mausymdyq júmystargha, al 58 myny qoghamdyq júmystargha tartyldy» – dedi ol. Ýkimetbasygha sensek, «Jol kartasyn» oryndau kezinde jónsizdikterge jol berilmeui qyraghy qadaghalanady. «Bizde «Jol kartasy» aqparattaryna qol jetkizu baghytynda eshqanday qúpiya joq. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining arnayy sayty bar. Búl karta boyynsha barlyq aqparat ashyq. Ony az desenizder, qanday da bir búzushylyqtar, kemshilikter turaly qanday da bir dabyl týsse, onda biz jedeghabyl qimyldaytyn Ýkimet retinde ol aqpargha shúghyl ýn qatamyz» degen Kәrim Mәsimov kelesi selektorlyq keneste barlyq oblys әkimderine «Jol kartasy» boyynsha barlyq aqparatty deputattargha úsynyp otyrugha búiryq beretindigin aitty.
Ýkimetbasy biylghy mamyr aiynda ekonomikanyng qúldyrauy toqtay bastaghandyghyn jariya etti: «Aghymdaghy jyldyng mamyr aiynda ekonomikanyng qúldyrau dengeyi bәsensidi. Qazirgi ekonomikanyng jekelegen salalarynda auyz toltyryp aitarlyqtay ilgerileushilikter bar. Auylsharuashylyghy ónimin óndiru 5 aidyng ishinde 3 payyzdan astamgha ósti. Negizgi kapitalgha salynghan investisiyalar 7,4 payyzgha, mamyr aiynda 10,8 payyzgha artty. 5 aidaghy inflyasiya dengeyi 3,5 payyzdy qúrady. Biz eng tómengi ekonomikanyng qúldyrau jaghdayyna jol bermey, daghdarystan keyingi damugha qajetti alghysharttar jasay bildik» – dedi ol.
Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha Ýkimet Qazaqstandy damytudyng 2020 jylgha deyingi strategiyasyn әzirlep jatqanyn bildik. 5 jyldyq merzimge arnalghan Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy osy Strategiyanyng birinshi kezeni bolyp tabylady eken, baghdarlamany iske asyru 2010 jylghy 1 qantarda bastalmaq.
Fraksiya jiynynda qosymsha bayandama jasaghan «Núr Otannyn» Daghdarysqa qarsy baghdarlama shenberinde bólinip jatqan memlekettik qarajattyng paydalanyluyn baqylau jónindegi komissiyanyng tórayymy Gýljan Qaraghúsova Ýkimetke ipotekalyq kreditterdi qayta qarjylandyru baghdarlamasynyng merzimin úzartudy úsyndy. «1 mausymda, bizding mәlimetimizshe, bankterding qarauynda 18 mynday ótinish jatyr. Osyghan oray atalghan baghdarlamanyng merzimin 1 shildege deyin emes, jyl sonyna deyin úzartugha bolady dep sanaymyz» – dedi G.Qaraghúsova. Ýkimetting mәlimetinshe, 15 mamyrda 77 milliard tenge shamasynda qayta qarjylandyrugha sheshim qabyldanghan, 14 mynnan astam adam óz ipotekasyn arzandata alghan.

Ayhan ShÁRIP
«Ayqyn» gazeti 23 mausym 2009 jyly