Kezinde aqyn Qasym Amanjolov, «Bireuding aspandaghy asylymyn, Bireuge júrtta qalghan jasyghymyn...» degendey búl qazaqqa tiyispey jýrseng de, anda-sanda bizdi eske alyp qoyatynyna «rahmet»?! Býgin men turaly Atyghaev degen feyzbukke jazypty. Búl jigitting sózi men isining әlkes-shәlkes ekenin 2015 jyly Halyqaralyq Adam institutynyn, «Alash» GhZO-men birge YuNESKO-da (Pariyj) «Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyna arnalghan konferensiya» ótkizu kezinde bayqaghanmyn.

Ol konferensiyagha әrtýrli instituttar men uniyversiytetterden ghalymdar qatysty. Solardyng ishinde tarih GhZY qatysuy tiyis bolatyn. Sol instituttyng basshylyghy atalghan konferensiyagha qatyspady. Institut diyrektorynyng sol kezdegi orynbasary N. Atyghaev júmysqa kómektesuding ornyna әrtýrli bolmaytyn súraqtarmen birneshe ay boyy basymyzdy qatyryp jibergesin, ol institut úiymdastyru tobynan shygharyldy jәne Atyghaevtyng maqalasy konferensiyanyng materialdaryna kirmey qaldy.

Basshylary osynday tarih instituty 2014 jyly Reseydegi tarihshylarymen birge «tynnyng tarihyn zerttep» 6 tom shygharamyz dep baghdarlama jasaghan bolatyn. Onday qalaymaqan baghdarlamany toqtatu ýshin men «Preziydent jәne halyq» gazetining 2014j 21 sәuirdegi nómirinde kólemdi maqala jariyalap, ony barlyq GhZY pen uniyversiytetterge tarattyq. Sóitip «tyng turaly úly baghdarlama» qúrdymgha ketti.

2019 jyly kóktemde «Ruhany janghyru...» boyynsha dayyndap jatqan birneshe jobagha tarihshy qajet bolyp Ghabiyden Jәkeevten kómek súraghanda, ol kurstasym dep N.Atyghaevty alyp keldi. Ýsheumiz kezdeskende Núrlangha, «Institut, ol órt sóndiretin mekeme emes. Sening erekshe talabynnyng eshkimge qajeti joq. Osy jobalargha qatysqandardyng barlyghyna birdey talap qoyylady. Jobagha qatyssang keyde azdap enbegindi kýtetin jaghday bolady. Eng negizgisi biz osy uaqytqa deyin eshkimge qaryz emespiz. Qalay bolghanda da enbegindi tolyghymen alasyn. Alda 100 tomdyq «Álem tarihyndaghy týrki órkeniyeti» jinaghyn jazugha 23 elden әr salanyng ghalym-mamandary qatysady jәne oghan 7-10 jyl ketedi...». Osymen kelisip jobany ministrlikterge tapsyrdyq. Ótken jyly ol «Ruhany janghyrugha ...» kirmedi. Búl jobalardy qabyldamaghan ministrlerdi júmystan ketiru turaly Preziydentke de jazyldy.

Sebebi, «Sokralidy (yaghny «O dýniyelik») Qazaqstan» degen memlekettik mekeme qúrghandardan ne súraugha bolady?

Osynday jaghday Sarayshyq qalasynyng ornyn saqtap qalu ýshin Jayyqtyng jaghasynyng qúlauyn toqtatatyn damba salugha qarjy bóluding qajettigi turaly mәsele birneshe ret kóterilip, oblystyng bir әkimi júmystan ketip, N.Noghaev Atyraugha әkim bolyp kelgesin, 13 jyldan keyin sheshilgen. Jalpy, búryn istelmegen jana jәne kólemdi jobalar bir jylda sheshilmeytini qalypty jaghday ghoy.

Atyghaev pen Jәkeevke, «eger osy joba sozylyp ketetin bolsa, Núrlannyng enbegi ondaghan ese artyq etip qaytarylady» dep aityldy. Sózge toqtamaytyn adamgha ne aitugha bolady? Onyng býgingi jazghanyn Mitteran, «skrytoe pooshreniye» dese, ondaylardy Shyghys danalyghy «sening artyndaghylar» deydi.

Mening oiymsha mәsele Núrlanda emes, Atyghaevta siyaqty.

2015 jyly Núrsúltanda Memlekettik tarih institutyndaghy halyqaralyq ghylymy konferensiyada sóz bergesin kafedragha shyqsam, zalda negizinen jastar eken. Solargha arnap, 2011j Adam institutynyng Preziydentten bastap biylikting barlyq tarmaqtaryna «adamnyng tegi onyng taghdyryn anyqtaydy. Bodandyqtan arylghan qazaqtyng teginde «-ov», «-ev» t.b. bolmau kerek... Jas tarihshylar da tekterin týzetu kerek. Sebebi, bodan adam azattyq turaly zerttep, qogham men últqa maghynaly eshtene aita almaydy... Búl azat últtyng negizgi ústanymdarynyng biri...» degen baghytta hat jazghanymyzdy aityp, Rimdi salghan Romul – ózining tegin Iafetten bastaytynyn yaghny on myng jyldyq tarihy men tegin biletinin. Shejireshi-tarihshylardyng manyzy, olardyng on myng jyldyq tarihty bilip, elding myng jyldyghyn dúrys boljauynda» ekenimen qorytyndyladym.  

Tekti ózgertu turaly zang 1996j shyqqanymen, 23 jylda qazaqtyng 23% óz tekterin ózgertpese kimge, ne deysin? Onyng ishinde «ziyaly ma, ziyandy ma» ekenin týsinbegenderge... she? Onday tobyr «Qazaqta shegara bolghan joq... Qazaqstannyng tarihy 1991 jyldan bastalady» degen donyz taghalaushylardyng sandyraqtaryn Qúrannyng sýresindey qaytalaugha dayyn bolady.

Mәsele jeke bireude de bolmas. Jalpy, osy Núrlan siyaqtylardyng shatpaqtarynyng eshkimge qajet emes ekeni de týsinikti.

Negizgi mәsele bizding tarih ghylymy G.Kissenjirding «Qazaqstan órkeniyetterding besigi» degenin nege zerttemeydi? Arheologiyamyz nege orta ghasyrdan әri bara almaydy? Memleketting shynayy tarihyn jazudan nege jәne kimnen qorqamyz?...

2007 jyly V.Putin Arkaimde bolghannan keyin Resey jana tarihyn jazugha kiristi. Onyng ishinde manyzdy sala 2020 jyly 750 jyldyghyn ótkizip jatqan Altyn Ordanyng múragerimiz degen ústanymynda. Bir búrmalanghan tarihty jýz jyldan keyin de ózgertu qiyn bolady. Sondyqtan, 2017 jyly «Sarayshyq ýsh memleketting astanasy» (Altyn Orda, Noghay jәne Qazaq handyqtary) atty maqalany Parijde shygharyp Resey t.b. ondaghan elge tarattyq. Altyn Ordany qúru turaly sheshim 1227 jyly Taraz Qúryltayynda qabyldanghany belgili. Búrmalanbay, dúrys jazylghan tarih memleketting HHI ghasyrdaghy sara jolyn aiqyndaydy. Sondyqtan, tarih ýshin kýresti, Otan ýshin kýres dep qabyldau kerek.

Al, bizding jýzden astam uniyversiytetter men ondaghan GhZY tarihshylary men mamandary ýshin astau (kormushka) Otannan da qymbat pa dep qalasyn?!

Tarazdyng tarihy men arheologiyasy mәselesin ruhaniyatymyzdyng janashyry A. Myrzahmetovpen talqylap otyrghanda kórshi ózbekterge baylanysty tosyn jaghdaylar shyqty. Ózbekter Stalinning kezinde (ol kezde bizdikiler birining ýstinen-biri aryz jazyp 60 mynday alashordashylar men ziyalylardy aidatyp, atyqyzyp, Ahang aitqanday «auyldyng itterine qapqyzyp» jatty) Samarqannyng b.d.d. IH gh., Búhara- b.d.d. VIIIgh., Hiua – b.d.d.VIIgh... qalalar ekenderin anyqtap barlyq oqulyqtargha kirgizse, Hrushevting kezinde Qazaqstannyng jerin qosyp alyp, Sh.Rashidovtyng tughan jerinde Jezaq oblysyn ashty. Búl, b.d.d. II ghasyrda «Jer memleketting negizi» degen Móde qaghannyng ósiyetin ústanghan memleket pen elining mýddesin oilaytyn dana basshylardyng tirligi. Al, jeri men elin satugha dayyn úry-qary basqarghan elding úlaghatty bolmasy belgili...

Últtyng úlylyghy ruhynda. Ruhtyng biyiktigi ziyalylarynda. Elding kýsh-quaty ziyalylar men halyqtyng birliginde. 30-shy jyldardaghy jasandy ashtyq pen repressiyanyng negizgi sebebi elde birlikting bolmauynan.

Qazirgi Qazaqstannyng damuyna kedergi ýsh týrli obyr bar. Olar: mәngýrttik, rushyldyq jәne әsire dinshildik.

Búl, dertterden qútylu ýshin qoghamdy memleketqúrushy Qazaq halqynyng ainalasyna biriktiretin últtyq yaghny memlekettik iydeologiyany qabyldap, iske asyru qajet.

Janúzaq Ákim

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz