- Jolaman agha, ózinizdi teledidardan, dәstýrli әn keshterinen kórip qalushy edik. Qazir qayda jýrsiz? Kópten kórinbey kettiniz ghoy...
- "Sazgen sazy" etnografiyalyq ansamblinde kelisim-shartpen júmys istep jýrmin.
- Demek, el aralaysyzdar...
- Gastrolidik saparlar qazir óte az. Óitkeni konsertke keluge halyqtyng jaghdayy kótere bermeydi. Arnayy shaqyrular bolmasa, Almaty qalasynan alysqa shyqpaymyz.
- Jalaqynyz kónil kónshite me?
- Búl kýnde ailyqqa qarap otyrghan әrtis joq. Toy-tomalaqtyng arqasynda jaghdayymyzdy týzep otyrghan jayymyz bar.
- Demek, qara dombyramen nan tabasyz ghoy?
- Ómirboyy meni dombyram asyrap keledi.
- Qazirgi jastar dombyrany zamangha qaray iykemdep, janasha týrlendiruge qúmar. Osyghan qalay qaraysyz?
- Kópshilik "Dekko" degen janr" dep jatady. Meninshe, búl janr emes, sintez, yaghny eski men býgingining qosyndysy. "Úlytau" sekildi shygharmany búzbay, halyqqa jetkizetin ónerpazdar bolsa, janashyldyqqa qarsy emespin.
- Árbir әnshini shyrqau kókke kóteretin әn bolady. Sizding jýrek qylynyzdy shertken qanday shygharma?

- Jolaman agha, ózinizdi teledidardan, dәstýrli әn keshterinen kórip qalushy edik. Qazir qayda jýrsiz? Kópten kórinbey kettiniz ghoy...
- "Sazgen sazy" etnografiyalyq ansamblinde kelisim-shartpen júmys istep jýrmin.
- Demek, el aralaysyzdar...
- Gastrolidik saparlar qazir óte az. Óitkeni konsertke keluge halyqtyng jaghdayy kótere bermeydi. Arnayy shaqyrular bolmasa, Almaty qalasynan alysqa shyqpaymyz.
- Jalaqynyz kónil kónshite me?
- Búl kýnde ailyqqa qarap otyrghan әrtis joq. Toy-tomalaqtyng arqasynda jaghdayymyzdy týzep otyrghan jayymyz bar.
- Demek, qara dombyramen nan tabasyz ghoy?
- Ómirboyy meni dombyram asyrap keledi.
- Qazirgi jastar dombyrany zamangha qaray iykemdep, janasha týrlendiruge qúmar. Osyghan qalay qaraysyz?
- Kópshilik "Dekko" degen janr" dep jatady. Meninshe, búl janr emes, sintez, yaghny eski men býgingining qosyndysy. "Úlytau" sekildi shygharmany búzbay, halyqqa jetkizetin ónerpazdar bolsa, janashyldyqqa qarsy emespin.
- Árbir әnshini shyrqau kókke kóteretin әn bolady. Sizding jýrek qylynyzdy shertken qanday shygharma?
- Tughan jerim - Semey oblysy, Aqsuat auyly. Ákem júmys babymen Qaraghandy oblysyndaghy Qarqaralygha kóship baryp, sonda eseydim. Marqúm Qaly Bayjanov sekildi әnshilerding aitqan әnderin, әngimelerin boyymyzgha sinirip qalugha tyrystyq. Sol kezde Mәdiyding әnderin tebirene aitushy edim. "Qarakesek", "Qarqaraly", "Ýshqara" әnderi keremet emes pe?! Qasym Amanjolovtyng әnderin shyrqaudan jalyqqan emespin. Ýlken sahnada oryndalghan Abaydyng "Qaranghy týnde tau qalghyp" әni el yqylasyna bólendi. Qayta-qayta súrap jatady. Sol әnmen bayqaugha qatysyp, laureat atandym. Odan keyin Ýkili Ybyraydyng "Tolqyn", "Shalqyma" әnderin janyma serik ettim.
- Produserlerding qoldan әnshi jasap shygharu ýrdisi beleng aldy. Dauys týgili, ózindik talghamy da joq әnshisymaqtar qaptap ketti...
- Múnday kelensizdik jii kezdesedi. Songhy kezde tipti kóbeyip barady. "Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi" deydi ghoy. Qazir qazaq estradasy dese, ýlken kisilerding tóbe shashy tik túrady. "Dos-Múqasandy" el osy kýnge deyin saghynyshpen eske alady. Olar dәstýrli әnderdi de iyin qandyra oryndaytyn. Qazirgi keybir oryndaushylardy estimek túrmaq, teledidardy sóndirip tastaghyng kelip ketedi.
- Keybir dýbәra әnshilerding últtyq naqyshta óner kórsetetin sizderden de daqpyrtty, dabyraly bolyp jýrgeni janynyzgha batpay ma?
- Batuyn batady. Halyqtyng súranysymen bәri qalpyna keledi dep oilaymyn. Eger fonogrammagha tyiym salynsa, ótirik әnshilerding bәri dalada qalar edi.
- Halyq әnderining adam psihologiyasyna әseri turaly ne aitasyz?
- Mynaday әngime estidim. Shetelde ózining qazaq ekendigin bilmeytin jigit oida-joqta dombyranyng ýnin estiydi. Estigen sayyn oigha batyp, boyyn saghynysh biyleydi. Bir jaqqa ketip qalghysy keledi. Biraq, Otanynyng qayda ekeninen de habary joq. Demek dombyranyng qonyr ýni qazaqtyng qanynda bar. Álgi jigitke dombyranyng dybysy qan arqyly aqparat bergen. Úly ónerding qúdireti qanday? Kenes ókimeti túsynda biz qayyrymdylyq konsertter berip otyratynbyz. Birde bizding orkestrge jyndyhana ishinde óner kórsetuge tapsyrma berdi. Bardyq. Psihikalyq klinikanyng aulasynda qaz-qatar tizilgen aurular qarsy aldy. Barlyghynyng janarynda mún, oy bar. Tipti sap-sau adamgha úqsaydy. Konsert barysynda kópshiligi botaday bozdap jylady. Olardy kórip bizding de janymyz týrshikti.
- Qazaqtyng «kónildi» degen әnderining ózining astarynda múng bar sekildi...
- Qazaqtyng "Qara óleni", halyq әnderi, bәri de túnyp túrghan filosofiya.
Bizding dәstýrli әnderimiz, meyli ol múnly әn bolsyn, meyli oinaqy, kónildi әn bolsyn, eshqashan tәlim-tәrbiyelik manyzyn joghaltpaydy.
- Estuimshe, dombyra jasaytyn sheberliginiz de bar eken.
- Qiyalymdaghy әuendi dombyra dybysynan tapsam deymin. Belgili sazger Ábiken Hasenovtyng әigili "Qonyr" kýiin radiodan estigennen keyin "nege osynday ýndi dombyra jasap almasqa" degen oy keldi. Ústalyq ónerge әuestigim osylay bastaldy. Qazaq jaqsy kórgenin "qonyrym" deydi. Búdan halqymyzdyng "qonyr" sózine airyqsha mәn bergenin angharamyz. Ákem at shana, er-túrman, asadal jәne taghy basqa túrmysqa qajetti zattardy ózi jasay beretin ústa bolatyn.
- Shәkirtteriniz kimder?
- Shәkirtten búryn ústazdarymdy aita keteyin. Mektepte oqyp jýrgenimde-aq Qayrat Baybosynovqa eliktep jýrdim. Auylda Naymanghazy Saqpanbaev, Rahmet Noghaybaev, Keldembay Ólmesekov, Ahat Áshirov, Túrsynghazy Rahimov, marqúm Mәdeniyet Eshekeev syndy kóptegen maytalmandardan tәlim aldym. Shәkirtterge kelsek, Teliman, Núrtay, Erlan, Elaman, Erbol, Sayat, Jasúlan degen sonymnan erip, izimdi basqan bir shoghyr inilerim bar.
- Kýy tartasyz ba?
- Kýishi emespin. Biraq "Sazgen sazy" ansamblining qúramynda kýishi bolyp júmys istedim. Tәttimbetting shertpe kýilerin janym sýiedi. Sýgirding "Qaratau shertpesin" jaqsy kóremin...

Arman ÁUBÁKIR

«Ayqyn» gazeti 23 mausym 2009 jyly