- Múqan myrza, kýni keshe Qazaqstan parlamenti «Diny qyzmet jәne diny úiymdar turaly» jana zang jobasyn maqúldady. Osy jobagha elding kónilin kýpti etip jýrgen úsynys-talap engizildi dep oilaysyz ba?

- Jana zanda birqatar mәseleler ong shemimin tapsa, bazbir týitkildi mәseleler kýrmeui aghytylmaghan kýii halyq qalaularynyng sýzgisinen ótti. Esterinizde bolsa, 2008 jyly «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» zang qayta qaralghan bolatyn. Osy kezde parlamentke «Memleketting zayyrly ústanymyn qayta qarau nemese memleket pen dinning araqatynasyn qúqyqtyq retteuding baghyttary» atty tezisti úsynghan bolatynmyn. Sol teziste zayyrlylyqtyng qazaqstandyq modelin jasau ýshin óz tarapymnan on eki úsynys jasaghan edim. Sol úsynystardyng biri retinde - hanafiya mazhaby men hristian dinining pravoslaviya baghytyna memlekettik túrghydan qoldau kerektigi aitylghan bolatyn.

- Múqan myrza, kýni keshe Qazaqstan parlamenti «Diny qyzmet jәne diny úiymdar turaly» jana zang jobasyn maqúldady. Osy jobagha elding kónilin kýpti etip jýrgen úsynys-talap engizildi dep oilaysyz ba?

- Jana zanda birqatar mәseleler ong shemimin tapsa, bazbir týitkildi mәseleler kýrmeui aghytylmaghan kýii halyq qalaularynyng sýzgisinen ótti. Esterinizde bolsa, 2008 jyly «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» zang qayta qaralghan bolatyn. Osy kezde parlamentke «Memleketting zayyrly ústanymyn qayta qarau nemese memleket pen dinning araqatynasyn qúqyqtyq retteuding baghyttary» atty tezisti úsynghan bolatynmyn. Sol teziste zayyrlylyqtyng qazaqstandyq modelin jasau ýshin óz tarapymnan on eki úsynys jasaghan edim. Sol úsynystardyng biri retinde - hanafiya mazhaby men hristian dinining pravoslaviya baghytyna memlekettik túrghydan qoldau kerektigi aitylghan bolatyn.

Al qabyldanghaly jatqan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zannyng preambulasynda memleketting «hanafy baghytyndaghy islamnyng jәne pravoslavtyq hristiandyqtyng tarihy rólin» moyyndaytyndyghy kórsetilgen. Búl bir qaraghanda ýlken jetistikke jatady. Biraq zannyng 3-babynyng 3-shi tarmaghyndaghy: «Eshbir din memlekettik nemese mindetti din retinde belgilenbeydi» degen normasy әdepkidegi «әp-bәrekeldimizdi» siyrqúiymshaqtatyp jiberdi. Desek te, preambulada memleketting hanafy baghytyndaghy islam jәne pravoslavtyq hristiandyqty resmy týrde moyyndauy bolashaqta elimizdegi diny ahualdy osy eki diny baghyttyng aiqyndaytynyn anghartady.

Tezistegi taghy bir úsynystarymnyng biri - elimizding dinge degen ústanymy klerikalidi sipat aluy tiyis degen bolatynmyn. Jalpy, әlemdik tәjiriybede memleket pen dinning araqatynasyn qúqyqtyq retteuding mynaday tórt formasy bar: Birinshi - din memleketti basqaratyn jýie. Múny teokratiyalyq memleket dep ataymyz. Ekinshi - memleket dindi basqaratyn jýie. Búl biz úsynyp otyrghan klerikalidi jýie bolyp sanalady. Ýshinshi - memleket pen din ókilderining ózara kelisimi bar jýie. Ghylymda búl konkordato dep atalady. Tórtinshi - memleket pen din bir-birinen bólingen jýie. Yaghni, búl osy kýnge deyin bizding elimizding ústanghan zayyrlylyq ústanymy.

- Al osyndaghy sizding ústanymynyz qanday?

- Men osynyng ishinde memleket dindi basqaratyn nemese memleketting óz halqynyng basym bóligi ústanatyn dinge qúqyqtyq túrghydan basymdyq beretin klerikalidi jýieni qoldaymyn. Yaghni, jana zanda Qazaqstannyng klerikalidi jýiege birtindep kóship otyrghanyn bayqaymyz.

Jalpy, úsynylghan zanda senim bostandyghyna qaraghanda, memleket mýddesi algha shygharylghan. Elimizdegi songhy uaqyttary oryn alghan diny ekstremistik dýmpulerdi eskersek, zanda memleket mýddesining joghary túruy qay jaghynan alyp qaraghanda da dúrys siyaqty.

- Zang jobasynyng jasaluyna Qazaqstan diny basqarmasy aralasqany jóninde habarynyz bar ma? Ádette kez kelgen zang jobasy sol salagha jauapty oryndardyng qolynan shyghatyn. Al estuimizshe, osy jolghy zandy astanalyq bir top sheneunik týzgen kórinedi. Zannyng olqy tústaryn jiliktey otyryp, atay alasyz ba?

- QMDB-nyng ókilderi zannyng jobasyn talqylaugha qatysqanyn teledidardan kórdim. Biraq zang shygharu prosesinde muftiyat negizgi ról atqara almaydy. Tek mamandardyng talap-úsynystary eskerilui ýshin zannyng jobasyn әzirleuge qatystyrugha bolady. Jalpy, zannyng jobasyn kimderding әzirlegeninen habarsyzbyn. Al zannyng olqy tústaryna keletin bolsaq, sheshuin tappaghan birqatar mәseleler bar siyaqty.

Osy kýnge deyin elimizde kóptegen diny úiymdar bilim beru, biznes jәne ózge de salalarda diny missionerlik qyzmetin emin-erkin atqaryp keledi. Olardyng eshqaysysy ózining shynayy beynesin alaulatyp kórsetken emes. Ózining týpki niyetin jasyryp, qalyng elding ishine synalap enip keldi. Diny úiymdardyng jasyryn missionerlik qyzmeti jalghaspas ýshin Zannyng 8-babynyng 1- tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasynyng azamattary, sheteldikter men azamattyghy joq adamdar missionerlik qyzmetti tirkeuden ótkennen keyin jýzege asyrady» degen norma qarastyrylghan.

Áriyne, búl jana zannyng jetistigi der edim. Desek te osyghan qosymsha «Diny úiymdardyng ózge salalarda әrtýrli qúrylym qúryp, missionerlik qyzmet atqarghandyghy әshkerelense, ol diny úiym memleket aumaghynan alastatylady» degen tarmaqty engizsek, osy norma sanksiyalyq sipatpen tolysqan bolar edi.

Elimizdegi din salasyndaghy súrqay kórinisterding biri - missionerlerding kóshe kezip, kez kelgen jerde din әdebiyetterin taratatyny. Jana zanda osy jónsizdik rettelgeli otyr. Yaghni, zannyng 9-babynyng 2- tarmaghynda «Diny әdebiyetti, diny mazmúndaghy ózge de aqparattyq materialdardy, diny maqsattaghy zattardy tek qana ghibadat ýilerinde (ghimarattarynda), diny bilim beru úiymdarynda, sonday-aq oblystardyn, respublikalyq manyzy bar qalalardyng jәne astananyng jergilikti atqarushy organdary arnayy belgilegen túraqty ýi-jaylarda taratugha jol beriledi» dep, diny әdebiyetter men aqparattardy taratudyng ayasyn shektegen. Desek te, zanda diny әdebiyetterdi óndirumen ainalysatyn baspalar jóninde eshtene aitylmaghan. Elimizde diny әdebiyetterdi belgili bir diny jamaghattar túrghysynan óndiretin baspalar da, kommersiyalyq maqsatta óndiretin baspalar da bar. Ókinishke qaray, zanda osy mәseleler bir izge týsirilmegen.

Zanda ong sheshimin tappaghan jayttardyng biri - diny birlestikterding qarjylyq qoryna memlekettik baqylau jasau jóninde norma qarastyrylmaghan. Mysaly, el aumaghynda missionerlik qyzmet etetin bazbir diny birlestikterdi әlemning alpauyt memleketteri múnay-gaz salasyndaghy sheteldik investisiyalyq kompaniyalar arqyly qarjylandyrady degen sybysty júrttyng bәri estigen. Biraq jana zanda búl mәselege qatysty qúqyqtyq retteudi kóre almadym. Diny missionerlik qyzmetke sayasy kýshter qarjy tókse, «diny birlestikter qayyrmal súraugha qúqyly» dep aua jayylyp otyra beremiz be? Zannyng osy túsy men ýshin mýlde týsiniksiz.

Jalpy, Zannyng týsiniksiz tústary óte kóp. Mysaly, 3- baptyng 8-tarmaghynda «azamattardy aldau jolymen diny birlestikke tartugha bolmaytyndyghy» aitylghanymen, búl jerde aldaudyng ne ekeni aiqyndalmaghan. Búl normany «arbaumen, alayaqtyqpen, bopsalaumen, gipnoz jasaumen, materialdyq qajettilikti óteumen, t.b. adamgershikke jatpaytyn әdis-tәsildermen diny birlestikke tartugha bolmaydy» dep keneytip kórsetse, qúba-qúp bolar edi.

- Memleket dinnen bólek degen úghymda jýrgen búqaragha arnayy zang shygharyp, onyng qayda namaz oqitynyn, Qúdaygha qalay syiynatynyn zanmen shektep beruge bola ma? Konstitusiya boyynsha din men senim bostandyghy anyq shegelenip jazylghan, al janadan qabyldanghan zang Ata zandy da attap ótetindey qanshalyqty qauqary bar?

- Bәrimizdi úlarday shulatqan 7-baptyng 3-tarmaghyndaghy qúzyrdy oryndarda qúlshylyq etu, diny joralardy, rәsimderdi jәne jinalystardy ótkizuge, missionerlik qyzmetti jýzege asyrugha tyiym saluynyng bir sebebi de memleket mýddesine basymdyq beriluinen. Álbette, adam qúqyghy túrghysynan qarasaq, búl norma senim bostandyghyna selkeu týsirip otyr. Biraq memleket mýddesi túrghysynan kóz jýgirtsek, búl qúqyqtyq normanyng astarynda ýlken mәn jatyr. Qazir namazhana degenimiz diny iydeologiyalyq oryngha ainalyp barady. Al әskery qúrylymdar men qúqyq qorghau organdarynan diny iydeologiyalyq oryn ashyp bersek, búl erteng keybir elderdegidey dindarlardyng memlekettik tónkeris jasau oshaghyna ainalyp ketui әbden mýmkin.

Sondyqtan bizge búl mәselede halyqtyng da, memleketting de mýddesine qayshy kelmeytin jol tabu kerek. Men atalmysh memlekettik oryndarda uaghyz-nasihat aitugha shekteu qoi shartymen minajathana ashugha bolady dep oilaymyn. Yaghni, diny ýgitke shekteu qoysaq, memleket mýddesi eskeriledi, al qúzyrly mekemelerden minajathana ashyp bersek, halyqtyng da senim bostandyghy qanaghattandyrylady dep oilaymyn.

- Býgingi qoghamda din mәselesine qatysty kózqaras tartys pen dau-damaygha úlasyp ketkeni ashy shyndyq. Búryn bir qazaq edik, endi namaz oqityn, oqymaytyn, hidjab kiyetin, kiymeytin dep ekige jaryldy. Al salafiyt, uahhabshy, koranid dep taghy bólinude. Osynday bólinisting kesirine atalmysh zang toqtau bola ala ma?

- Ras, eski zannyng solqyldaqtyghy elimizdegi diny ahualdyng shiyelenisip ketuine әkep soqtyrdy. Búryn óziniz aitpaqshy bir qazaq edik. Ary ketse, rugha, jershildikke bólinetinbiz. «Auyl iytining auzy qansha bolghanmen, bórini kórgende birige ketedi» demekshi, ortaq mýddede qazaq kók bayraqtyng astyna birigetin. Endi, mine, diny alajanqalyq bir qazaqty shilding boghynday shashyratyp jiberdi.

Ásili, dinning oty jýrekti sharpydy ma, adam dinning aitqanymen jýrip-túrady. Eger «din ýshin óz-ózine qol salyp, jarylys jasa» dese, adam ony jasaudan tayynbaydy. Sebebi әsire dinning fenemonologiyasy adamdy osyghan baulidy.

Al elimizding din salasyn retteude tәjiriybesi bolmaghandyqtan, bizding biylik orny tolmas olqylyqtargha jol berdi. Siz aityp otyrghan salafiyt, uahhabshy, koranid aghymdary destruktivti diny jamaghattar sanalady. Bizding ata-babamyzdyng san ghasyrdan beri ústanyp kele jatqan hanafiya mazhabymen atalghan diny jamaghattardyng senim ústyndary mýlde qabyspaydy. Osy qabyspaushylyq qoghamda diny dýrdarazdyqtyng tuyndauyna týrtki bolyp otyr. Sondyqtan men jogharyda úsynghan teziste «Islamnyng atyn jamylghan kez  kelgen jamaghat QMDB-nyng kelisimimen ghana diny qyzmet etui tiyis» degen normanyng qabyldanuyn úsynghan bolatynmyn. Eger osylaysha QMDB-nyng qúzyretin kótermesek, pәtua bólimining shygharghan sheshimderining qúny kók tiyn. Ózge jamaghattar óz ústanymdarymen jýredi. Nәtiyjesinde, dәstýrli islammen destruktivti diny top ókilderining arasyndaghy kiykiljing ýdegen ýstine ýdey týsedi.

Búl mәseleni týbegeyli retteu zanda naqty qarastyrylmaghan. Desek te, 3-baptyng 8- tarmaghynyng 10-tarmaqshasynda «...diny óshpendilikti nemese alauyzdyqty qozdyrugha baghyttalghan diny birlestikter qúrugha jәne olardyng qyzmetine tyiym salynady» degen normany basshylyqqa alyp, dәstýrli dýniyetanymymyzdy joqqa shygharyp, qazaqty «kәpir», «shala músylman» dep baghalaytyn siz aityp otyrghan diny toptardyng qyzmetine toqtau salugha bolady dep oilaymyn.

- Osy zang tek últtyq sanasy oyanghan qazaqty ghana auyzdyqtap ústaugha arnalghan siyaqty emes pe? Mәselen, qoghamdaghy azamattardyng sayasy erki men jigeri shektelgen qazirgi kezde olar aua qarmanyp, óz kózqarastaryn bildiretin mýmkindik izdeydi. Sonday mýmkindikti dinnen tauyp otyr dep oilamaysyz ba?

- Bir qaraghanda, memlekettik mekemelerde diny jol-joralghy men qúlshylyq jasaugha tyiym salynuy, qazaqqa qarsy jasalghan shabuyl siyaqty bolyp kórinedi. Sebebi ózge dinderde islam dinindegidey kýnige bes uaqyt namaz oqu ýrdisi joq. Osy sebepten de, biz 7-baptyng 3-tarmaghy músylman júraghatyna, onyng ishinde haq dindi ústanatyn qazaqqa qarsy jasalghan qiyanat dep úqtyq. Desek te, jogharyda aityp óttim, qazir qúzyrly mekemelerde namazhana ashu - tónkeris oshaghyn ashumen birdey bolyp otyr. Siz tilge tiyek etken janaghy uahapshynyz bolsyn, salafiytiniz bolsyn bәri namaz oqidy. Búl jamaghattardyng biylikting әrbir tetiginde ókilderi júmys isteydi. Olargha erik bersen, manayyndaghylardyng bәrin óz jamaghatyna tartqysy keledi. Sondyqtan men óz basym memleketting ústanymyn jón kórem. Tek bizde «shash al dese, bas alatyn» sholaq belsendiler kóp. Erteng namaz oqyghan adamdardy tәrtiptik jauapkershilikke tartyp, júmystan shygharu nauqany bastalyp kete me dep te qorqam.

- Tәuelsiz dintanushy maman teologtardyng pikirinshe, Qazaqstandaghy imamdardyng bilimi joghary emes, Qúrandy jatqa bilmeydi, jýz-myndap hadisterdi jatqa aita almaydy, Qúran tәpsirlerin jaqsylap oqymaghan, arab tilin erkin mengermegen, jamaghatty ilim-bilimmen ózine baurap әkete alamaydy eken. Kerisinshe, uahhabiylik, sәlafiylik, t.b. baghyttaghy qazaq azamattary shetelde diny oqudy terennen tauysqan, arab tilin bir kisidey mengergen deydi. Osy pikirlerding dúrysy men búrysy qaysy?

- Aytyp otyrghanynyzdyng jany bar. Elimizde býgin 2500 meshit bar. Sol meshitterde bas imamnan ózge nayb imamdar men azanshylar júmys isteydi. Jalpy, úzyn-yrghasy meshitterde 10000 mynday adam qyzmet etedi. Osynyng bәrin diny sauatty dep aita almaymyz. Shetelderdegi iri diny oqu oryndarynan susyndamaghan.

Bizdegi imamdardyng kópshiligi kórshi Ózbekstannyng Tashkent, Búqara, Qoqan, Ferghana qalalaryndaghy qadymy baghyttaghy medreselerden bilim alghandar. Al Týrkiyanyn, Mysyrdyn, Liviyanyn, Siriyanyng mәshhýr oqu oryndarynda bilim alghandardyng sany sausaqpen sanarlyqtay az. Siz aityp otyrghan uahhabiylik, sәlafiylik, tәkfiriylik baghyttaghy qazaq azamattarynyng arab tilin bir kisidey mengergenin joqqa shyghara almaymyz.

Biraq din degenimiz tek arab tilin biluden nemese hadisti jattap aludan túrmaydy. Mysaly, uahhabiylik, sәlafiylik, tәkfiriylik baghyttaghy bauyrlarymyz fikh boyynsha Qúran men Sýnnetti ghana moyyndaydy. Al bizding dәstýrli islamymyzda ýkim beruding Qúran men Sýnnetten ózge ijma, qiyas, istihsan, masalluh-murasalliya, urf, istishab, sәddiy-zariya, sahaba sózi, sharighattan búrynghy sharighattar degen qaynar-kózderi bar. Búl qaynar-kózdermen berilgen ýkimderding bәrin teriske shygharady.

Mysaly, urf degen qaynar-kóz halyqtyng ghúryptyq ólshemderi negizinde payda bolghan. Hanafiya mazhaby boyynsha bir halyqtyng islamgha deyingi salt-dәstýrleri haq dinning negizderine qayshy kelmese, onda ol salt-dәstýrdi beyne islamnyng ýkimderi retinde qabyldaugha bolady.

Siz aitqan uahhabiylik, sәlafiylik, tәkfiriylik baghyttaghy qazaq azamattar arabsha bilgenmen, dәstýrli islamnyng teoriya-metodologiyasynan maqúrym. Sondyqtan olardyng taratyp jatqan ilimi ózekke týsken qúrt sekildi últ ýshin asa ziyandy dep bilem.

- Siz dindi jete zerttep, zerdelep jýrgen mamansyz, jalpy dinge essiz berilu, júmys istemey, otbasyn asyraudan bas tartyp, tek qana islam qaghidasyn ghana oryndaghan adam ghana músylman ba? Olay deuime sebep - kóptegen otbasyndaghy er-azamattar osynday joldy ústanady.

- Siz búl aiyptaulardy tek destruktivti din ókilderine qarata aitsanyz jón bolar edi...

- Al din jolyna týsken kóptegen jigitter «talaq» aityp, bir әielden song bir әielge ýilengenin de estip jatyrmyz. Qoghamda - islamda belgilengen qaghida men sharighat jolyn dindi jaqsy biletin azamattardyng ózi búzady, oghan ne der ediniz?

- Músylman qúqyghy boyynsha, әiel men erkekting tabighy qasiyetterine qaray óz mindetteri boldy. Er adam otbasynyng materialdyq jauapkershiligin óz moynyna aldy (22-Talaq 6-7). Otbasydaghy er adamnyng materialdyq jauapkershiligi myna negizderden túrdy: azyq-týlik, kiyim-keshek, túrghyn ýi, dәri-dәrmek jәne emdelu. Ýy júmystary kóbeyip, moralidy salmaq týsetin bolsa, ýy qyzmetshisin jaldau.

Al әiel músylman qúqyghy boyynsha óz tabighatyna say, ýy tirshiligin, yaghni, as pisiru, kiyim-keshekti juu, ýidi tazalau, sәndeu, bala-shaghagha tәrbie beru sekildi nәzik isterdi atqarady.

Músylman qúqyghy erli-zayyptylardyng bir-birin tandauda qatelesuding jәne әr-týrli jaghdayda kelispeushilikterding bolatynyn eskerip, otbasynyng búdan ary qaray ómir sýrui mýmkin bolmaghan jaghdayda, erli-zayyptylardyng ajyrasuyna rúqsat beredi. Payghambarymyz (s.a.u) músylmandardyng mýmkin bolsa: «Allahtyng jaqsy kórmeytin isi ajyrasu» dep ajyraspauyn ýndegen. Ajyrasu músylman qúqyghy termiyni boyynsha «talaq» dep atalady. Músylman qúqyghyndaghy «talaq» etuding mynanday erekshe negizderi bar:

1. Qúran men Sýnnet tәrtibine qayshy negizdegi talaq etu haram (tyiym salynghan).

2. Tәrtibi men is-әreketinde kinәrat bolmasa da kemshiliksiz әieldi talaq etu makrýh (Alla sýimeytin, jaqsy kórinbegen).

3. Ishkilik, qúmar siyaqty haram istermen shúghyldanudan bas tartpaghan әielmen ajyrasu sýnnet.

4. Otbasylyq ómirde haram isterdi jasap, din boyynsha paryz bolghan amaldardy tәrk etken әieldi talaq etu paryz. (5-359).

5. Aralarynda mahabbat bolmaghan janúyalardyng ajyrasuy túrghysynda әr týrli kózqarastar bar. Búl erli-zayyptylardyng ózderine qalghan sheshim.

Músylman qúqyghy talaq ýkimin janúyany búzu ýshin emes, qayta janúyanyng beriktigi ýshin qoldanady. Yaghni, júbaylardyng ýilenbesten búryn jibergen qateligin nemese janúya bolghannan keyingi qatelikti týzetu ýshin talaq ýkimi jýzege asyrylady. Sonymen birge, «talaq» ýkimi arqyly taraptar kesh te bolsa ózderining qatelikterin týzetip, yaghny ajyrasyp, psihologiyalyq nemese materialdyq túrghyda ózine teng jar tabugha mýmkindik alady.

Músylman qúqyghynda «talaq» etu qúqyghy er adamgha beriluining sebebi - er kisi әiel psihologiyasynan erekshe salmaqtylyghy jәne sheshim qabyldauda baysaldylyghy negizge alynghan. Al siz aityp otyrghan kelensiz jaghday sharighat qúndylyqtaryn tereng bilmegendikten tuyndap otyr.

- Resmy derek kózderine qaraghanda, Qazaqstanda 30 últ ókilinen qúralatyn 11 million músylman bar desek, onyng diny mәselesining barlyghy da QMDB qúzyrynda dep payymdaugha bolady, al Konstitusiya boyynsha memleket diny birlestikter isine kirispeydi, al Diny basqarma milliondardyng súranys ýdesinen shyghyp otyr ma?

- Ókinishke qaray, osy kýnge deyin QMDB-nyng qúzyreti zang aldynda on adam birigip qúratyn kelimsek diny birlestiktermen teng bolyp keldi. Odan qalsa, búryn kadr sayasatynyng dúrys jolgha qoyylmauy, qarjy mәselesining sheshilmeui sekildi jayttar QMDB-nyng qúlashyn jayyp, júmys isteuine kedergi bolyp keldi. Songhy uaqyttary ghana búl mәselelerge memleket kónil bóle bastady. Mysaly, «Samúryq-Qazynanyn» janynan «Islam dini men Islam mәdeniyetin qoldau qory» ashylyp, músylman júraghatynyng qarjylyq mәselesi sheshile bastady. Osy jyly QMDB-nyng qúramynan «Zeket qory» ashyldy. Osy qúrylymdar dúrys júmys istese, qarjylyq qol baylau sheshimin tabady dep ýmittenemin.

Baqytgýl

MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 33 (116) ot 05 oktyabrya 2011 g.

Bizding anyqtama

Múhan Isahan Baymúratúly

1978 jyly OQO, Ordabasy audanynda tughan. 2000 jyly Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy HQTU-ning zang fakulitetin ýzdik bitirgen. 2002 jyly HQTU-ding qúqyq magistraturasyn ýzdik ayaqtaghan. 2003-2006 jyldary syrttay aspirantura oqy jýrip, HQTU-ding zang fakulitetining «Memleket jәne qúqyq teoriyasy» kafedrasynda oqytushy, 2006-2007 jyly HQTU-ding «Terminologiya» bóliminde tәrjimashy bolyp qyzmet atqardy. 2007 jyldan beri «Qazaqstan-Zaman» gazetining qyzmetkeri, gazetting Tariyh, din, qúqyq bólimining mengerushisi. «Memleket pen dinning araqatynasyn qúqyqtyq retteu» atty taqyrypta magistrlik dissertasiyany jazghan. «622 jyly qabyldanghan «Mәdina konstitusiyasynyn» islam memleketining qalyptasu tarihy jәne orny» atty taqyrypta dissertasiya jazyp, «Islam jәne Kәlamdyq mazhaptar», «Islam jәne sayasy mazhaptar» jәne «Islam jәne fikh mazhaptary» atty monografiyalar jazghan.

Ótken aptada QR parlamenti «Diny qyzmet jәne diny úiymdar» turaly jana zandy maqúldady. Osy zang jobasy qoghamnyng talqysyna týspey, el azamattarynyng talap- tilegi eskerilmey, bir top sheneunikting qolynan shyqqan degen sóz bar. Osy orayda din zertteushisi, jurnalist Múhan Isahan myrzanyng atalmysh zangha qatysty oiyn oqyrmannyng sarabyna úsyndyq.