«Bir apamnan bir apam soraqy» degen qazaqtyng qiytúrqy maqaly bar. Timur Qúlybaev myrza «Auzy qisyq bolsa da bay balasy sóilesinnin» kerin keltirdi. Shetten kelgen qandas aghayyngha taghylmaghan aiyptyng endi ereuilshi, býlikshi degeni qalyp edi.
Janargýl Qojamkey, student, qytay qazaghy
Tayaqtyng eki úshy bar ghoy. Shynymende atalghan dau-janjaldy shygharyp jýrgen oralmandar bolsa, onda olar әbden ashynghandyqtan, jandaryna batqandyqtan osynday әreketke baryp otyrghan bolar dep oilaymyn. Olay bolmaghan kýnde qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan myna zamanda qandastarymyzdyng janayqayy nege shyqsyn? Bizding biylik nege qit ete qalsa qara halyqty, oralmandardy kinәlay beredi?! Sebebi olar halyqtyng auzy bar sóilemesin, kózi bar kórmesin degen qylyqpen jar salatyndyghynda. Ózge týgili ózin sidyrmay jatqan múnday qylyqtar qazaq elin qayda aparary belgisiz. Halyq aitsa qalt aitpaydy deydi atam qazaq. Aqiqatyna kelsek óz eline qiynshylyqpen zorgha jetken qandastarymyz turaly búlay aitudyng ózi artyq. Búl isting basy-qasynda bolyp, úiymdastyryp jýrgen azamattardyng arandatushylyghy ma dep te oilaysyn. «Oralmandar» dep jalpygha topyraq shashpaghany jón bolar bizding resmy túlghalarymyzdyn.
Serik Múrathan, Injener maman, bloger
Meninshe Qúlybaev ósek aqparat tasyp, ortagha ot tastap jýrgen әlde bireulerding sózine erip «bәrin shygharyp jatqan oralmandar» dep sonshama onay aita saluy ýlken úyat is boldy. Timur myrza osydan qyryq jyl-elu jyl búryn kelgen qazaqtyng bәrin oralmangha sanasa Qazaqstannyng qazaqtarynyng 60%-y oralmandar qúraydy. Sebebi, qay qazaq sonau asharshylyqta, qughyn-sýrginde shetke baryp jan saughalamady? 1958-1962 jyldary Qytaydan kelgen eki jýz mynnan astam qazaq qazir milionnan asyp ketti. Al, sol zamanda Týrkimen, Qaraqalpaq, Ózbek asyp ketken qazaqtyng úrpaghy býginde qanshama?
Sonday biyik minbeden bir qazaqtyng ózin bólip-jaryp, qazaqtyng arasynda jik salyp, ot tútatatyn sóz aitu elimizge qanshalyqty tiyimdi? Shetten kelgen bes qazaqty bólektep jatqan biylikting «130 últty tatu-tәtti óz baurymyzgha basyp jatyrmyz!» degen sózine erteng qay el senedi? Timur myrza aitqan sózdi halqaralyq adam qúqyn qorghaytyn úiymdar estise bizde barlyq azamattardyng qúqyqtary qorghalyp jatyr degenge kýle qaramay ma? Sondyqtan, qalay bolmasyn búl sóz óte úyatty jaghdayda qaldyryp otyr. Songhy kezde art artynan biyik minbeden aitylghan osynday sanasyz sózder shetelden kelgen qazaqtardyng jýregine tikendey qadalyp, otangha degen ot jýregin suytyp qana qoymay, Elbasynyng jýrgizip otyrghan sayasatyna әlde bireulerding kedergi jasap, ortagha ot tastap qazaqstan elining últtyq memleket retinde kýsheyip-gýldenuinen kóri, ózderining jeke basynyng baylyghy men tynshtyghyn algha qoyatynyn bildirip otyr.
Shynargýl ONOShBAY, student
Qúlybaevtyng búl qylyghy qazaqqa jany ashymaytyn, últsyzdyghynyng kórinisi dep oilaymyn. Últtyq әl-auqat qoryn basqaryp otyrghan adamnyng «Ol jaqtan keletin adamdar sanyn bayaghyda-aq shekteu kerek edi» deui tipti úyat. Onsyz da az últtyng demografiyalyq qúldyraugha әkep soghatynyn oilamaghany ma sonda? Búl onyng qazaqtyng shetten keletin qandastarymyzdy qúshaghyna alugha qarsylyghy dep týsinemin.
Tipti, oralmandar úiymdastyrsa da, túrghylyqty adamdar bolsa da olar býlikshi bolmaydy. Óitkeni, olar memleket ýshin manyzdy talaptar qoyyp, ereuilge shyqty. «Qazmúnaygaz» BÓ» AQ basshylaryna qoyghan talaptardyng ishinde aumaqtyq 1,7 koeffisiyentin tolyghymen tóleu jәne «Ózenmúnaygaz» óndiristik filialyn memleketting iyeligine qaytaru siyaqty talaptardy aityp otyrmyn. Óz qúqyqtary ýshin kýresti, kýnkórisi ýshin arpalysty, ashtyq ta jariyalady. Ony kimder úiymdastyryp kimder jasasa da elimizding iygiligi ýshin jasaldy.
P.S
Adamnyng ansary aughan әri oghan qoly jetpey jýrip armany oryndalghan kýni ansaghan qymbattysynyng shyn kespirin kórip qúlazityn kýiin dәl býgingi kýnde Qazaq eli topyraghyna tәuelsiz el dep kelgen azamattar әbden týsinedi dep oilaymyz. Sebebi, egemendik pen otannyng naghyz qúnyn shette jýrgen aghayyn shyn sezinip, qos qarashyghyna jas tola ansaytynyn keyde osynau elde tuyp-ósip, ómir sýrip jýrgen jandardyng týsine qongy ekitalay. Búl tek jabuly kýiinde jatqan myng san jaranyng mynnan bir bóligi ghana. Al, shettegi aghayynnyng taghdyryn aitpaghannyng ózinde, olardyng tili, dili, mәdeniyeti, әdebiyeti býgingi kýnde artqa syryla-syryla jauyr bolghan, aityla bastasa kisini mezi qylarlyq bos myljyngha ainaldy. Búl beyjaylyq - jay ghana nemqúraylylyq emes, boyynda namysy, tegi, qazaqy qany joq mәngýrttikten ónip shyqqan tym qorqynyshty uly tamyr bolyp qalyptasty.
Meyli taghdyrdyng mandaygha jazghan jazuy úlyq halyqtardyng tarihyn jasasa da, meyli qorghasyn men myrysh oqtan yqqan halyqtyng aua kóshui bolsa da zaman aghysynyng iyirimi men jylymy artta qaldy bәri. Býgingi kýnning kóz alda ótip jatqan ýrdisterin taghdyrdyng jazuyna da, myrysh oqqa da iytere almas qatigez satqyndardyng topas әri meyirimsiz qolymen jasalyp jatqanyn bilgenimiz dúrys.
