Eskertkish - el iydeologiyasynyng qúraly. Tarihta bolghan túlghalardyng tas mýsinderine býgingi úrpaq tamsana otyryp, olardyng atqarghan is-әreketterinen tәlim-tәrbie aluy qajet. Alayda  qazaq biyligi kóp jaghdayda búl qúraldy dúrys paydalana almay otyr. Mysaly Qyzyljardaghy sәn-saltanaty kelisken eng ýlken eskertkish Lenindiki jәne bireu emes ýsheui túr. Al qazaqtyng tәuelsizdigi ýshin bastaryn bәigege tikken talay tarlannyng mýsinderi proletariat kósemining tasasynda qalyp qongda. Sonda biz jastargha kimdi ýlgi etip, nege tәrbiyelep jatyrmyz?

Abaydan keyingi aqyngha balanghan Maghjan Júmabaev Qyzyljar ónirining tumasy. Alghashqy jyr-shumaqtary da osy jerde dýniyege kelgen. Biraq jerlesteri aqynyna enseli eskertkish ornata almay otyr. Uniyversiytet janyndaghy qazirgi mýsini kópting kóniline qonbauda. Ádette, eskertkish alystan kórinip túruy ýshin biyik túghyrgha ornatyluy qajet qoy. Al Maghjandy kórpe tósep, jerge otyrghyza salghanday әser qaldyrady. Iyghyna mingizip qoyghan qúsqa qarap, búl aqyn emes anshy ma dep te qalasyn.

Maghjannyng 115 jyldyq mereytoyyna oray jana mýsin jasatyp jatyr eken degen sybys shyqqan. Biraq mereytoy ótkeli qashan? Áli jym-jyrt. Jas aqyn Farhat Tastambekov jerde otyrghan Maghjandy keybir búzaqylar mazaq qylghanyna qynjylady. Adamnyng boyynan kóp asa qoymaytyn Maghjannyng ýstine minip alyp, bet auzyn boyap ketetinder de tabylady eken.

Eskertkish - el iydeologiyasynyng qúraly. Tarihta bolghan túlghalardyng tas mýsinderine býgingi úrpaq tamsana otyryp, olardyng atqarghan is-әreketterinen tәlim-tәrbie aluy qajet. Alayda  qazaq biyligi kóp jaghdayda búl qúraldy dúrys paydalana almay otyr. Mysaly Qyzyljardaghy sәn-saltanaty kelisken eng ýlken eskertkish Lenindiki jәne bireu emes ýsheui túr. Al qazaqtyng tәuelsizdigi ýshin bastaryn bәigege tikken talay tarlannyng mýsinderi proletariat kósemining tasasynda qalyp qongda. Sonda biz jastargha kimdi ýlgi etip, nege tәrbiyelep jatyrmyz?

Abaydan keyingi aqyngha balanghan Maghjan Júmabaev Qyzyljar ónirining tumasy. Alghashqy jyr-shumaqtary da osy jerde dýniyege kelgen. Biraq jerlesteri aqynyna enseli eskertkish ornata almay otyr. Uniyversiytet janyndaghy qazirgi mýsini kópting kóniline qonbauda. Ádette, eskertkish alystan kórinip túruy ýshin biyik túghyrgha ornatyluy qajet qoy. Al Maghjandy kórpe tósep, jerge otyrghyza salghanday әser qaldyrady. Iyghyna mingizip qoyghan qúsqa qarap, búl aqyn emes anshy ma dep te qalasyn.

Maghjannyng 115 jyldyq mereytoyyna oray jana mýsin jasatyp jatyr eken degen sybys shyqqan. Biraq mereytoy ótkeli qashan? Áli jym-jyrt. Jas aqyn Farhat Tastambekov jerde otyrghan Maghjandy keybir búzaqylar mazaq qylghanyna qynjylady. Adamnyng boyynan kóp asa qoymaytyn Maghjannyng ýstine minip alyp, bet auzyn boyap ketetinder de tabylady eken.

Qyzyljarda qol-ayaghy joq mýsinder óte kóp. Jәne onyng barlyghy qazaqtyng ziyalylaryna qoyylghan. Qazaqtyng túnghysh etnograf-ghalymy, sayahatshy Shoqan Uәlihanovtyng әskery kiyimdegi súlu mýsinin jasap qoysa qalagha keremet sәn berer edi ghoy. Biraq aqsha jetpedi me, әlde niyet jetpedi me?  Áyteuir, aghashtyng arasynda busti ghana túr. Songhy kezderi ghalymdar Shoqandy Qúsmúrynda emes, Syrymbette tudy dep jýr. Syrymbet Soltýstik Qazaqstan oblysynyng aimaghynda. Sonda qazaq ýshin Europagha ashqan terezege balanghan Shoqangha kórsetken qúrmetting týri osy.

Qyzyljardan shyqqan qos jazushy Ghabit Mýsirepov pen Sәbit Múqanovqa da jibi týzu mýsin búiyrmay túr. Oblystyq kitaphananyng aldynda Sәbitting basy qoyylghan, al qalanyng shetkeri jaghynda «qol-ayaghy shabylghan», kózildirigi synyp Ghabit Mýsirepov túr. Búl da búzaqylardyng isi ekeni anyq. Tolyq mýsinin jasaugha tas jetpey qalghandardyng qatarynda aqyn Jambyl Jabaev, ghalym Evney Bóketov, sazger Ýkili Ybyray Sandybayúly, tarihshy Manash Qozybaevtar da bar.

Úiqyda jatqan qazaqty masa bolyp shaqqan Ahmet Baytúrsynov ta,  «Oyan, qazaq» dep jar salghan Mirjaqyp Dulatov ta múnda úmyt qalghan. Tarihshylardyng zertteuinshe, Mirjaqyp Dulatov ataqty «Oyan, qazaq» ólenin osy Qyzyljarda jazghan eken. Sondyqtan tarihshylar oghan enseli eskertkish jasatyp, astyna «Oyan, qazaq» dep jazyp qondy úsynghan. Biraq әli úiqyda jatqan jergilikti biylik búl úsynysty estir emes.

Qyzyljar ónirining týlegi Smaghúl Sәduaqasov ta dәl osy qalada azamat retinde qalyptasty. «Jas azamat» jastar úiymyn qúryp, onyng janynan qazaq jurnalistikasy tarihyndaghy túnghysh jastar gazetin ashty. Gazet te «Jas azamat» dep atalghan-dy. Alayda Smaghúlgha da bir eskertkish nemese bir kóshening aty búiyrmauda.

Kerisinshe, proletariat kósemi Leninning enseli ýsh eskertkishi men múndalaydy. Qalalyq mәslihattyng deputattary men ardagerler kenesi úsynys jasap, shahar shetindegi bir mýsinin ortalyqqa ornatqyzyp aldy. Ardagerler jaraydy, al kileng «Núr Otan» partiyasynyng mýshelerinen túratyn mәslihat deputattarynyng búl ne sasqany? Álde osydan jiyrma jyl búryn ózderi qatarynan shyghyp ketken kommunistik partiyany әli kóksep jýr me eken?

Zarqyn Tayshybay, professor:

- Búl azamattardyng әrqaysysy eli ýshin kóp enbek sinirdi. Bilimderin de, ónerlerin de, tipti jandaryn da osy jolda pida etti. Al býgingi biylik solardyng mýsinderin jasaugha aqsha ayaydy. Meninshe búl jerde de jemqorlyqtyng iysi shyghatyn siyaqty. Budjetten bólingen qarjyny talan-tarajgha salyp, qalghanyna jarty denesin jasatady salady.

Eskertkish te, eldi meken nemese kóshe atauy da - ol últtyq iydeologiya boluy kerek. Qazaq jastary sol eskertkishterge qarap, boy    týzeydi. Kezinde partiyalyq iydeologiya bolatyn, sondyqtan da Leninning eskertkishi qaptap ketti ghoy. Jәne eskertkish bir jýiemen qoyyluy qajet, ortalyqtyng rúqsaty bolghany jón. Qazirgidey eki-ýsh shal men kempir hat jazdy eken dep Lenindi tórge shygharyp qoigha bolmaydy. Árbir eskertkish joghary talghammen, sapaly jasalyp, jýiemen ornatyluy kerek. Áytpese, qazirgi Qyzyljardaghyday qol-ayaghy kesilgen mýgedek mýsinder kóbeyip ketedi.

Farhat Tastambekov, jas aqyn:

- Búzaqylar qay qoghamda da barshylyq qoy. Keybir ózge últ ókilderi Maghjan babamyzdy mazaq qylady. Sayabaq ishinde jerlengen әkesi Bekenning basyna qoyylghan tasty syndyryp ketken song ne deuge bolady? Eger eskertkish enseli etip ornatylghanda, janyna jaqyndaugha da jýreksiner edi.

«Abay-aqparat»