Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2103 0 pikir 10 Qazan, 2011 saghat 06:33

Áygerim BAQYTQYZY. «Úly dala» últtyq mýddege qyzmet etedi

Qazaqtyng qoghamdyq ómirinde taghy bir qoghamdyq qozghalystyng túsauy kesildi. Últtyq mýddeni biyik qoyyp, barlyq el azamattaryn tegi men etnikalyq ereksheligine qaramastan, qazaq ýshin, memleket ýshin enbek etuge shaqyratyn «Úly dala» dep atalatyn qoghamdyq qozghalys batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, dilin, dinin, salt-dәstýri men tarihyn saqtaugha erekshe den qoyady. Búl jóninde qoghamdyq qozghalys ókilderi keninen bayandady. Negizinde «Úly dala» qoghamdyq qozghalysynyng irgesi osydan ýsh jyl búryn qalanghan. Alayda onyng qyzmeti ontýstik ónirmen ghana shektelipti. Qozghalys ókilderining aituynsha, 15 qazanda «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigi qúryltayyn ótkizip, qozghalystyng jarghysy jәne baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdaryn anyqtaytyn bolady. Sonan song qozghalys Ádilet ministrliginde tirkeuden ótedi. «Úly dala» qozghalysy qogham qayratkerleri, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardy, sonday-aq azamattyq ústanymyn biyik qoyatyn jandardyng basyn qosudy maqsat etedi. Elimizding qoghamdyq ómirine belsendi aralasudy kózdeytin «Úly dala» ókilderi últtyq mýdde ýshin ter tóguge dayyn.
Aydos SARYM, sayasattanushy, qogham qayratkeri:

Qazaqtyng qoghamdyq ómirinde taghy bir qoghamdyq qozghalystyng túsauy kesildi. Últtyq mýddeni biyik qoyyp, barlyq el azamattaryn tegi men etnikalyq ereksheligine qaramastan, qazaq ýshin, memleket ýshin enbek etuge shaqyratyn «Úly dala» dep atalatyn qoghamdyq qozghalys batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn qabylday otyryp, qazaqtyng tilin, dilin, dinin, salt-dәstýri men tarihyn saqtaugha erekshe den qoyady. Búl jóninde qoghamdyq qozghalys ókilderi keninen bayandady. Negizinde «Úly dala» qoghamdyq qozghalysynyng irgesi osydan ýsh jyl búryn qalanghan. Alayda onyng qyzmeti ontýstik ónirmen ghana shektelipti. Qozghalys ókilderining aituynsha, 15 qazanda «Úly dala» respublikalyq qoghamdyq birlestigi qúryltayyn ótkizip, qozghalystyng jarghysy jәne baghdarlamasy qabyldanyp, jetekshi organdaryn anyqtaytyn bolady. Sonan song qozghalys Ádilet ministrliginde tirkeuden ótedi. «Úly dala» qozghalysy qogham qayratkerleri, últtyq biznes ókilderi, ziyaly qauym men jastardy, sonday-aq azamattyq ústanymyn biyik qoyatyn jandardyng basyn qosudy maqsat etedi. Elimizding qoghamdyq ómirine belsendi aralasudy kózdeytin «Úly dala» ókilderi últtyq mýdde ýshin ter tóguge dayyn.
Aydos SARYM, sayasattanushy, qogham qayratkeri:
- Úiymdastyru sharalaryn tolyqqandy nyqtay týspeyinshe, alghashqy 1,5-2 jylda tóraghadan, basshylardan prinsipti týrde bas tartyp otyrmyz. Aymaq-aymaqtarda bólimshelerdi ashyp, arnayy ókildikter saylaymyz. Bәlkim bolashaqta sol ókildikterding ishinen bireu tóragha bolar. Eger qozghalys ekpin alyp jatsa, basqaru mәselesi sezde kóterilip, sheshimin tabatyn bolady. Úiymdastyru qúrylymynyng jogharghy organy qúryltay, odan keyin joghary sayasy kenes túrady. Birigip mәselelerdi sheship, qoghamdyq pikir tudyrugha talpynamyz. Biz Ýkimetpen, parlamentpen, sayasy partiyalarmen baylanys ornatyp, qoyan-qoltyq júmys isteuge dayynbyz. Halyqtyq mәselelerdi qosymsha jobalar, janama zandar úsynyp sheshudi maqsat etemiz. Jalpy aitar bolsaq, qogham ýshin, qoghamdyq pikir ýshin qyzmet atqaramyz. Qúryltaydan song túghyrnamamyzdy qabyldaymyz. Sonyng ishine últqa qatysty, memleketke qatysty mәseleler men úsynystardy engizemiz. Eger bizding iydeyamyz ben úsynysymyzdy qabyldap, jýzege asyrudy kózdeytin qaysybir partiya bolsa, «Úly dala» osynday baghyttaghy pikirlerdi qoldaytyn partiya dep nasihattaytyn bolady. Alayda qoghamdyq qozghalys bolghandyqtan, el zannamasynda parlamenttik saylaugha tek qana partiyalar qatysa alatyndyqtan, eshbir partiyalyq, parlamenttik ambisiyany kózdemeymiz. HHI ghasyr kez kelgen sayasi, ekonomikalyq aghymnyng sintezdelgenin kórsetip otyr. Bәzbireuler últtyq liyberalizm men ilgerishil konservatizmdi bir-birine qarama-qayshy baghyt dep oilaydy. Shyn mәninde olay emes. Últtyq liyberalizm mәselesine keler bolsaq, erkindik, bostandyq, memlekettik iydeyasynyng arqasynda elimiz barlyq jetistikke qol jetkizdi. Elimiz barlyq salada erkindikti qajet etedi. El mәdeniyet, sayasat, basqa salada da tek erkindik iydeyasynyng arqasynda ghana damitynyn moyyndaymyz. Últtyq liyberalizm degenimiz osy. Al ilgerishil konservatizm iydeyasyna keler bolsaq, últty, eldi, tildi saqtap qalu konservativtik baghytta órbiydi. Degenmen búl túrghyda biz HHI ghasyr, ýshinshi mynjyldyqtan qalys qalmauymyz kerek. Tipti basyp ozuymyz qajet. Elimizde órkeniyetter toghysynda ornalasqandyqtan qaysybir salada bolmasyn, konservatizmdi ilgerilendirip, yaky atadan qalghan til, mәdeniyetti saqtap әri jana zamangha beyimdep damytu arqyly, ózgelerden ozyq boluymyz kerek. Elimiz ken, halqymyz az, sol sebepti, biz biylikpen etene júmys isteytin bolamyz.

Izbasar BOZAEV, kәsipker, Almaty sauda palatasynyng preziydenti:
- Búl monoetnikalyq qozghalys emes. Qazirding ózinde týrli etnomәdeny birlestikter jetekshileri, Qazaqstan Halqy assambleyasynyng mýsheleri, azamattyq ústanymy bar ózge de azamattar «Úly dala» qozghalysyna qosylugha niyet bildirip otyr. Ókinishke qaray, songhy kezderi qoghamymyz qazaqtar jәne qazaq emester, tildik túrghyda qazaqtildiler men ózgeler bolyp bólinip otyr. Maqsatymyz - osy týitkildi sheship, ortaq, konservativtik qogham qúru. Juyrda AQSh-ta bolyp keldim. Bir tanghalghanym, AQSh azamattary amerikalyq ekenderimen maqtanady. Elimizde túratyn barlyq qazaqstandyqtar da qazaqstandyq bolghanymen maqtanu kerek. Orystildi qazaq bolsyn, ózge qazaq bolsyn ózin «qazaqpyn» deui kerek. Bizdi eshbir diny aghym, eshbir ózge mýdde bólmeui kerek.

Rahym AYYPÚLY, «Jebeu» Respublikalyq birlestigining atqarushy diyrektory, kәsipker:
- Oralmandar mәselesi jәne últtyng kóshi qazaq mәselesining bir bóligi ghana. Tәuelsizdikting arqasynda el-eldegi qandastarymyz kelip jatyr. Alayda songhy kezderi kósh sayabyrsy bastady. 1 millionday qazaqtyng atamekenge oraluyna qaramastan, 5 million qazaq shette jýr. «Úly dala» qozghalysy últtyq mәselede, últtyq memleket qúruda baryn salady dep oilaymyn. Qazaqtyng mәselesin bir-birinen bólip qaraugha eshqashan bolmaydy. Til mәselesi bolsyn, últtyq iydeologiya, mýdde mәselesi bolsyn, búl - barsha qazaqtyng mәselesi. Qazaq bir-birine qolúshyn bergende ghana, kómekteskende ghana úly elge ainalady. Shyn mәninde biz qazaq kóp emespiz. Úlan-ghayyr jerimiz, úly memleketimiz bar ekenine qaramastan, biz bar bolghany 15 millionbyz. Alda últ ýshin isteytin júmys kóp. Biz osy orayda birigip qyzmet etemiz degen oidamyn.

Ghabiyden JÁKEY, Ghabit Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq qordyng preziydenti:

- 20 jylda qazaq qoghamynda jana qozghalys dýniyege kelip jatyr. Qazaq halqyna jana uaqyt, jana baghyt, jana buyn keletin uaqyt tudy. Sondyqtan qozghalys últtyq biznes ókilderi men últshyl patriottardyng basyn biriktirip otyr. Búl qazaqtyng ghana emes, barsha halyqtyng mýddesin qorghaytyn qozghalys. Juyrda elimizding barlyq aimaqtaryn týgeldey aralap keldik. Maqsatymyz - aimaqqa, audan, oblys ortalyghyna jetu. Sondyqtan búl halyqtyq qozghalys desem, artyq aitpaspyn. Aldaghy júmysty uaqyt kórseter.

Áygerim BAQYTQYZY

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=10227&Itemid=34

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475