Ústaz taghylymy
Atyrau oblysy Isatay audanynyng Janbay auylynda kezinde aty anyzgha ainalghan ústaz, Naryn ólkesinde oqu-aghartu isin alghashqy úiymdastyrushylardyng biri bolghan, eki mәrte Lenin ordenining iyegeri atanghan Hamidolla Nәubetovting esimimen atalatyn orta mektep bar. Biyl shanyraq kótergenine 80 jyl tolatyn osy oqu ornynda úlaghatty ústaz Janbolat Qasymúly Qasymovtyng taban audarmay ústazdyq etkenine biyl qyryq bes jyl tolghan eken. Demek auyl men audandaghy ózining aldyndaghy agha tolqyn men tústastarynyng balalaryna, nemerelerine sabaq berse, endi olardyng shóbereleri ózinen dәris aluda. Ústaz baqyty degen de osy shyghar... Búghan Janbolat Qasymúlymen әngimeleskenimizde kózimizdi jetkize týstik.
Atyrau oblysy Isatay audanynyng Janbay auylynda kezinde aty anyzgha ainalghan ústaz, Naryn ólkesinde oqu-aghartu isin alghashqy úiymdastyrushylardyng biri bolghan, eki mәrte Lenin ordenining iyegeri atanghan Hamidolla Nәubetovting esimimen atalatyn orta mektep bar. Biyl shanyraq kótergenine 80 jyl tolatyn osy oqu ornynda úlaghatty ústaz Janbolat Qasymúly Qasymovtyng taban audarmay ústazdyq etkenine biyl qyryq bes jyl tolghan eken. Demek auyl men audandaghy ózining aldyndaghy agha tolqyn men tústastarynyng balalaryna, nemerelerine sabaq berse, endi olardyng shóbereleri ózinen dәris aluda. Ústaz baqyty degen de osy shyghar... Búghan Janbolat Qasymúlymen әngimeleskenimizde kózimizdi jetkize týstik.
- Janbolat agha, sizderdi auyldastarynyz «ústazdar әuleti» dep ataydy eken. Ákeniz Qasym kezinde Hamidolla Nәubetovpen ýzengiles bolghan, Naryn ónirinen shyqqan ústazdar shoghyrynda aldymen esimi atalatyn azamat ekenin bilemiz. Ángimemizdi osydan bastasaq...
- Ákem 1913 jyly tughan edi, ol - Naryn ónirinde úzaq jyldar boyy ústazdyq etip, el qúrmetine bólengen azamat. Men sizge mynaday bir kónekóz qarttardan estigen anyz-әngimemdi aitayyn. Erterekte Jalmúqanúly Qarabay atamnyng ýiine jolshybay qúdayy qonaq kelip qonypty. Qonaghyn oidaghyday kýtken Qarabay atam ertenine jýruge jinalghan jolaushygha jylqysyndaghy minis attarynyng bireuin erttep mingizip jiberipti. Kónili kóterilip, quanyshy qoynyna syimaghan jolaushy syigha alghan taypalghan jorghasymen әudem jerge baryp, qaytyp kelipti. Atynyng ýstinde túryp:
«Baramyn jolym bolyp Alayygha,
Zergerler mys qosady qalayygha.
Syilasang Qabaqay baba elin syila,
Úldary at mingizer talayyna!
Bala - sýt, nemere - qaymaq. Adamnyng balasy - «Josyn», Allanyng balasy - «Qasym». Shanyraghynda ataghy jalpaq júrtqa jayylatyn, biday óndi, keng iyqty, kerbez úl dýniyege keler, qara túz ezilgen sugha shomyldyrarsyn! Úlynnyng atyn «Qasym» qoyarsyn», - dep qol jayyp, batasyn berip, mingizgen atyna qamshy basyp, jýrip ketipti.
Sol qúdayy qonaqtyng batasynan keyin kóp úzamay Qarabay atamnyng әieli shekesi torsyqtay úldy dýniyege әkelgen. Balanyng atyn azan shaqyryp «Qasym» dep qoyghan. Biz sol bata daryghan Qasymnan taraghan úrpaqpyz. Sol úrpaq - bizder әkemiz turaly qarttardan estelik әngime, jyly sóz estip qalghanda eleng ete týsemiz. Jas kezinde sabaqqa óte alghyr bolghan eken. Orta mektepti ayaqtaghan song Atyrau (búrynghy Guriev) qalasyndaghy orys tilinde dәris beretin eki klastyq mektepting múghalimder dayarlaytyn bólimin, Semeydegi júmysshylar dayyndaytyn fakulitetin bitirgen. Búdan keyin ol Tashkent qalasyndaghy Orta Aziya әskery geodeziya institutyna oqugha týsip, onyng joghary kursynda oqyp jýrgende әkesi men auyl aqsaqaldary әri qaray oquyna rizashylyq bermey, auylgha shaqyrtyp alghan. Sodan ol sol kezdegi Sartóbe mektebine oqu isining mengerushisi bolyp qyzmetke ornalasady. Búdan keyin Manash auylyndaghy Andreev atyndaghy orta mektebining diyrektory qyzmetin atqarady. Búl mektepting búdan búrynghy basshysy Salyq Bóteshkin degen aghamyz edi.
Úly Otan soghysy bastalghan song 1942 jyldyng aqpan aiynda әkem maydangha attanghan. Elge 1944 jyly oraldy. Bir qolyn maydan dalasynda qaldyrghan әkem beybit ómirde de ústazdyq qyzmetin odan әri jalghastyryp, shәkirtter tәrbiyeledi. Ómirining sonyna deyin Andreev atyndaghy orta mektepte orys tili men әdebiyeti pәninen sabaq berdi. Ol kezde Manash auylynda orys halqynyng birde-bir ókili joq bolatyn. Tabanyna qúlyq jaghyp, qozy qayyrghan qyr qazaghynyng balasyna orys tilin ýiretu onay sharua bolghan joq. Ákemiz soghys salghan jaraqattan 1972 jyly 59 jasynda ómirden ozdy.
Bir әke-shesheden biz 10 úl-qyz dýniyege keldik. Eng ýlkeni - Marusa apamyz. Búdan keyin - Maqpuza, Aymangýl, Janbolat, Bekbolat, Baqtygerey, Esbolat, Baqtyly, Nәsip, Baqbergen bolyp kete beremiz. Inim - Bekbolat Almaty qalasynda túrady, mamandyghy hirurg-dәriger. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau isining ýzdigi. Baktygerey de Aqtóbe memlekettik medisina institutynyng týlegi. Baqbergen bolsa qazir Isatay audanynyng әkimi. Kezinde Guriev pedinstitutyn bitirgen. Otyz jyldan asa múghalim, mektep diyrektory, audandyq bilim bólimining mengerushisi qyzmetterin abyroyly atqardy. Qazaqstan Respublikasy Bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri, Y.Altynsarin tósbelgisining iyegeri. Býginde Baqbergen ekeumiz әke jolyn jalghastyrudamyz. Menen órbigen qyzdarymnyng barlyghy da osy qasiyetti mamandyq ústazdyqty tandaghan. Ákem Qasym men anam Ghaynijamal Ghashihovadan órbigen úl-qyzdardyng bәri de joghary bilim alyp, óz mamandyqtarynyng ýzdikteri atanyp, qazir әr salada enbek etip jýr.
- «Áke kórgen oq jonar» demekshi, býginde óziniz de elge syily ústaz atandynyz. Janbolat agha, sizdi jerlesteriniz Qazaqstan Respublikasy Bilim beru isining ýzdigi retinde biledi. Endi óziniz jayly az-kem aita ketseniz...
- Men sonau súrqay soghys jyldary, yaghny 1941 jyly Janbay selosynda dýniyege kelippin. Ómir soqpaqtary degen qyzyq qoy, kezinde aldymda talay soqpaq, talay tandau jatty. Biraq aqyry tughan auylymda qaludy tandadym. 1958 jyly orta mektepti bitirgen song Gurievtegi teniz floty uchiliyshesine oqugha týstim. Ondaghylar meni Astrahan qalasyna jibermekshi bolghanda onda barghym kelmedi. Sodan keyin qazirgi Astana qalasynyng әkimi Imanghalidyng әkesi Núrghaly Tasmaghambetov maghan Novobogat auyl sharuashylyghy uchiliyshesine oqugha barugha kenes berdi. Ol oqu ornyn bitirgen song auylda traktorshy bolyp enbek ettim. Tipti Guriev (qazirgi Atyrau) qalasyndaghy qysqa merzimdi kursta oqyp, «sudan qútqarushy-vodolazniyk» degen mamandyq ta alyp shyqtym. 1962 jyly әsker qataryna shaqyrylyp, tórt jyl Qiyr Shyghystaghy әskeriy-teniz flotynda qyzmet ettim. Vladivostok qalasynan Kamchatkagha on bir ailyq kursqa jiberdi. Onda «motorist-elektriyk» mamandyghyn iygerdim. Áskerde jýrgende «Úly Jenisting 25 jyldyghy» merekelik medalimen de marapattaldym.
Otan aldyndaghy әskery boryshymdy ótep, 1966 jyly elge oraldym. Audandyq әskery komissariat basshysy, podpolkovnik Dosjanov maghan «bizge kadr jetispey jatyr, әskery komissariatka júmyska kel» dep qolqa saldy. Alayda maydanger mýgedek әkem meni búl júmysqa jibermedi. Sodan mektepke dene tәrbiyesi, búdan keyin alghashqy әskery dayyndyq pәnining múghalimi bolyp júmysqa ornalastym. 1971 jyly Frunze (qazirgi Bishkek) qalasyndaghy әskery uchiliyshege joldamamen oqugha jiberildim. Múnda alty ay oqyp, kishi leytenant shenin alyp, auylgha qayta keldim. Sol jyldary mekteptegi enbekten qol ýzbey jýrip, Guriev memlekettik pedagogikalyq institutyn tamamdaghan edim. Sonymen 1966 jyldan qazirgi kezge deyin H.Nәubetov atyndaghy orta mektepte alghashqy әskery dayyndyq pәnining múghalimi bolyp qyzmet jasap kelemin. Oqushylardy óz Otanyn sýngge, qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyru baghytynda qyryq bes jyldyq tәjiriybem men teoriyalyq bilimimdi qoldanugha kýsh salamyn. 1987 jyly respublikalyq pedagogikalyq oqugha qatysyp, jenimpaz atandym. Mektebimizdegi «Jas mergender» atty әskeriy-patriottyq klubynyng mýsheleri birneshe mәrte oblystyq sayystarda jeniske jetip, birinshi dәrejeli diplommen marapattaldy. Ózim audandyq alghashqy әskery dayyndyq pәni birlestigining jetekshisimin, dalalyq әskery jiyndarynyng batalion komandiyri mindetin atqaramyn. Áskery shenim - mayor, mektepterde múnday shendegi múghalimder qazir joq. Men tәrbiyelegen jýzdegen shәkirtter býginderi respublikamyzdyng týkpir-týkpirinde әr salada jemisti enbek jýrgenin maqtanysh etemin.
- Janbolat Qasymúly, siz bir kezderi kenshardaghy komsomol-jastar shopandar brigadasyna jetekshilik etipsiz... Osy jóninde ne aitar ediniz?
- IYә, 1983-1985 jyldar aralyghynda «Zaburyn» kensharynda qúrylghan komsomol-jastar brigadasyna jetekshilik etkenim ras. Oghan men «Qazaqstandaghy qoy sanyn 50 miylliongha jetkizu kerek» degen úran tastaghan kommunistik partiyanyng tapsyrmasymen barghan edim. Qys qystauymyz - qazirgi «Býrkitjaryda» otyrghan Áben qystauy bolsa, jaz jaylauymyz - Batys Qazaqstan oblysymen shektesetin «24-shi auyl» edi. Ol kezde kenshar diyrektory M.Júmabaev, partorg M.Egizbaev degen aghalar bolatyn. Brigadagha eng kóp keletin audandyq partiya úiymynyng hatshysy Núrjiyan Abdolova apay edi. Ol kez de bir jastyq shaqtyng qyzyqty dәureni ekeni ghoy.
- Siz elding qoghamdyq júmystaryna da jii aralasatyn ústazdardyng birisiz. Ári audandyq mәslihattyng deputaty retinde qanday iygilikti júmystargha ýles qosqanynyzdy bilgimiz keledi?
- Men eki shaqyrylymda da audandyq deputat bolyp saylandym. Áriyne, halqym senim bildirgen son, tughan jerding әleumettik-ekonomikalyq damuyna atsalysuym kerek dep sheshtim. Ózimning tikeley aralasuymmen Janbay auylyna týgeldey gaz jelisi tartyldy. Endi janadan su qúbyryn jýrgizu, mal son punktin salu, balabaqsha, auyldyq emhanany kýrdeli jóndeuden ótkizu siyaqty sharalardy jýzege asyru josparlanuda. Býginde «Núr Otan» HDP-nyng mýshesimin.
- Biz ózinizdey agha úrpaq ókilderining isin ýlgi tútyp, maqtan etemiz. Bilim jәne ghylym ministrligining Qúrmet gramotasymen marapattalghanynyzdy, Qazaqstan Respublikasy Bilim beru isining ýzdigi tósbelgisining iyegeri ekeninizdi bilemiz. Al 2010 jyly úzaq jylghy ústazdyq enbeginiz ýshin Y.Altynsarin atyndaghy tósbelgige ie boldynyz. El qúrmetine bólengen azamattyng janúyasy turaly da bile otyrghanymyz jón bolar.
- Men әlginde kóp balaly otbasynda tәrbiyelengenimdi aityp óttim ghoy. Al ózimning Alla bergen ýsh úl men bes qyzym bar. Býginde bәri de azamat bolyp, ýili-barandy bolghan. Olardan nemere men jiyender sýiip otyrmyn. Júbayym Berdeshova Raya Aqtóbe kooperatiyv-sauda tehnikumyn bitirgen song kóp jyldar dýkenshi, keyin tigin salasynda enbek etti. «Batyr ana» jәne «Altyn alqa» iyesi, qazir zeynetker. Úldarym - Bekbergen, Onbergen, Jenisbekting ekeui múnay salasynda, al ýshinshi úlym oblystyq sotta qyzmet isteydi, al qyzdarym Gýlmira, Marjan, Talshyn, Elimira, Venera túrmysta, bәri de jogharyda aityp ótkendey, ústazdyq qyzmetti tandaghan. Bәrining de arnauly, joghary bilimderi bar. Osynday baqytty syilaghan Allagha rizamyn. Shýkirshilik deymiz. Raya ekeumiz 1968 jyly shanyraq kótergen edik, oghan qyryq jyldan asqan eken, ózim 70-jasqa tolamyn, sol eki toydy birge ótkizsek degen oiymyz bar.
- Ángimenizge rahmet. Úlaghatty ústaz ózinizdey, japyraghyn jayghan bәiterek sizding otbasynyzday-aq bolar! Úrpaq tәrbiyesindegi mereyiniz ýstem bola bersin degen tilek aitamyz, ústaz agha!
Ángimelesken
Ayapbergen SALIHOV
Janbay auyly,
Isatay audany,
Atyrau oblysy
Ghimady JÚMAGhAZIYEV, H.Nәubetov atyndaghy orta mektepting diyrektory:
- Hamidolla Nәubetov atyndaghy orta mektepting ashylghanyna biyl 80 jyl tolmaq. Bilim ordasynda oqu ýderisin talapqa say jýrgizuge qazirgi zamanghy jaghdaylar tolyqtay jasalghan. Kompiuterlermen, interaktivti taqtalarmen jetkilikti qamtamasyz etilgen. Sonymen birge múghalimderge, әsirese auylgha kelgen jas mamandargha әleumettik-túrmystyq jaghdaylar tughyzyluda. Mektebimizden osy ondaghan jyldar ishinde týlep úshqan myndaghan shәkirtter elimizding kórkengi men órkendeuine óz ýlesterin qosyp, respublikamyzdyng barlyq aimaqtarynda eseli enbek etip jýr. Olardyng arasynan memleket jәne qogham qayratkerlerin de, ghalymdardy da, jazushy-jurnalisterdi de, akademikterdi de, mәdeniyet pen óner júldyzdaryn da tabugha bolady.
Sonday-aq mektebimizde úzaq jyldardan beri shәkirtterin sapaly bilim nәrimen susyndatyp, olargha sanaly tәlim-tәrbie berip, keyingi tolqyn jastargha jalyqpay ústazdyq degen qasiyetting úlylyghyn ýlgi-ónegesimen úghyndyryp kele jatqan ústaz aghalarymyz da barshylyq. Mәselen, solardyng qatarynan Qazaqstan Respublikasy bilim beru isining ýzdigi jәne Y.Altynsarin atyndaghy tós belgisining iyegerleri atanghan qúrdastar Amangeldi Qaparúly men Janbolat Qasymúly aghalardy erekshe atar edim. Eki agha da taban audarmastan osy mektepte qyryq bes jyldan asa uaqyttan beri enbek etip keledi. Ardager aghalar biyl ekeui de 70 jasqa tolyp otyr. Sonday-aq ardager ústazymyz Mendighaly Quanov aghamyz da biyl asqaraly 60 jasqa toldy. Búl quanyshtar biyl seksen jyl tolghaly otyrghan bizding mektebimiz ben pedagogikalyq újymymyz ýshin ýlken mereyli mereke bolghaly túr. Mektebimizde qazir 684 oqushy bilim aluda. Olargha 83 jogharghy, birinshi sanatty múghalimder dәris berude. Ústazdarymyz ben oqushylarymyz kóptegen respublikalyq nemese oblystyq pedagogikalyq oqular men ghylymiy-taqyryptyq jobalar boyynsha bayqaularda jýldegerler atanyp jýrgenin maqtanyshpen aita alamyn.