Kórme qyrkýiekting 8-9-y kýnderi Han shatyrynda, Kongress holda ótedi. Odan keshegi kenestik kezende negizinen agrarlyq sektorgha jәne himiya ónerkәsibine basymdyq berilgen aimaq qysqa merzimde san-salaly óndiristi ólkege ainalyp kele jatqandyghyn kóruge bolady. Elbasymyz oblysqa óndiristing «tilin» biletin jigerli jas Qanat Bozymbaevty basshylyqqa jibergeli qaghazdaghy jobalar ónirdegi kәsiporyndargha ainalyp, ónim bere bastady. Sóitip, oblys ónerkәsip ónimderin óndiru kólemi jóninen respublikada ýshinshi oryngha kóterildi. 
Búl kýnde Qarataudyng fosforiyti men Aqbaqaydyng altynyn óndiretin kәsiporyndar qayta týlep, Amangeldining gazy, Shatyrqúldyng mysy, Moyynqúm men Qordaydyng graniyti, Sholaqtaudyng mәrmәri, basqa da tolyp jatqan qúrylys industriyasynyng ónimderi janadan iygerildi. Metallurgiya kәsiporyndary payda boldy. Mashina jasau, energetika men tamaq óndeu ónerkәsibinde naqty qadamdar bar. Bau-baqsha men jemis-jiydekti, kartop pen qant qyzylshasyn, jýgeri men mal azyghy daqyldaryn, mal ónimderin óndiru kólemi arttyrylyp, әlemdik sapa dengeyine jetkizu baghytyndaghy jobalar jýzege asuda. Bir sózben aitqanda, búl kórme - býtin Qazaqstan tabysynyng bir aimaqtaghy kórinisi.

Kórme qyrkýiekting 8-9-y kýnderi Han shatyrynda, Kongress holda ótedi. Odan keshegi kenestik kezende negizinen agrarlyq sektorgha jәne himiya ónerkәsibine basymdyq berilgen aimaq qysqa merzimde san-salaly óndiristi ólkege ainalyp kele jatqandyghyn kóruge bolady. Elbasymyz oblysqa óndiristing «tilin» biletin jigerli jas Qanat Bozymbaevty basshylyqqa jibergeli qaghazdaghy jobalar ónirdegi kәsiporyndargha ainalyp, ónim bere bastady. Sóitip, oblys ónerkәsip ónimderin óndiru kólemi jóninen respublikada ýshinshi oryngha kóterildi. 
Búl kýnde Qarataudyng fosforiyti men Aqbaqaydyng altynyn óndiretin kәsiporyndar qayta týlep, Amangeldining gazy, Shatyrqúldyng mysy, Moyynqúm men Qordaydyng graniyti, Sholaqtaudyng mәrmәri, basqa da tolyp jatqan qúrylys industriyasynyng ónimderi janadan iygerildi. Metallurgiya kәsiporyndary payda boldy. Mashina jasau, energetika men tamaq óndeu ónerkәsibinde naqty qadamdar bar. Bau-baqsha men jemis-jiydekti, kartop pen qant qyzylshasyn, jýgeri men mal azyghy daqyldaryn, mal ónimderin óndiru kólemi arttyrylyp, әlemdik sapa dengeyine jetkizu baghytyndaghy jobalar jýzege asuda. Bir sózben aitqanda, búl kórme - býtin Qazaqstan tabysynyng bir aimaqtaghy kórinisi.

Ádette kórme úiymdas­tyrushylar tauarlaryn jarnamalau nemese turister tartu siyaqty ekonomikalyq mýddeler kózdeydi desek te, jaqsyndy ja­yyp salu arqyly eline, jerine degen maqtanysh sezimin oyatudyng manyzy asa zor. Tek tauarlar men turisterden týsken paydanyng esebin qolma-qol shygharugha bolady. Al adamdardyng keudesinde oyanghan maqtanysh sezimining bererin bilgeninmen mólsherin boljaldau qiyn. Degenmen Bismarktyng Fransiyany jaulap alghan - Germaniyanyng әs­keri emes, mektep múghalimderi, al Ba­uyrjan Momyshúlynyng maydandaghy eng qúdiretti qaru tanki de, zenbirek te emes, jauyngerlerding jan azyghy degen sózderi kóp nәrseni anghartady. Demek, tәuelsiz Qazaqstan býgingi biyigine jerasty jәne jerýsti baylyqtarynyng moldy­ghy­nan ghana emes, sol baylyqty iygeruge adamdarynyng dayyndyq dengeyining jogharylyghynan qol jetkizdi.
Al әlemde biz siyaqty tabighy resurstary mol halyqtar da, memleketter de barshylyq. Tipti keshegi kenestik kenistikten de tabylady. Biraq olardyng bәri birdey dýniyejýzining eng ozyq 50 elining qataryna qosylu mindetin Qazaqstanday qysqa merzimde sheshu mýmkindigine ie bola alghan joq. Ol ýshin olar aldymen adamdaryn bir pәtuagha keltirui kerek.
Órkeniyetter qúldyrap, imperiya­lar ydyraghanda, búrynghy sayasiy-mәde­ny ortalyqtardyng shalghay shetinde payda bolghan jana memleketter tanday­tyn jol tarihta tórteu-aq eken. Azatty­ghyn alghan elderding olardy ainalyp ótkeni joq kórinedi. Tek sol joldardyng qaysysyn tandaytyndyghy halqy­nyng salt sanasyna, minez qúlqyna, ústanghan dini men el biyleushisining qabilet qarymyna tikeley baylanys­ty ekeni tayau tarihtyng ózinen aiqyn angharylady.
Sol joldyng biri - eskine oralu. Búny tandaghan qogham janalyqty «jau» kórip, bar jaqsylyqty eskiden izdemekke ótkenine qaray búryludy kózdeydi. Ekinshisi - әsire janashyldyq (futurizm). Búl kerisinshe ótkenin mensinbey mansúq etip, jat әkelgen janany kóshirip ala salugha peyil beru. Al ýshinshi jol - «óz qazanynda ózing qaynap», «óz qotyryndy ózing qasyghan» beytaraptyq. Búl joldyng bastauynda bar jaqsylyqty kókten tileytin diny aghymdar jatqandyqtan ony әreketsizdik dep baghalaytyn ghalymdar da bar.
Qazaqstan búl ýsheuin de qol kór­mey, tórtinshi - týleu, janaru jolyn tandady. Sóitip, keybir kórshilerimizge úqsap, egemendik aludy ótkenge oralu dep úqpay, bauyr basyp qalghan búryn­ghy jýieni batyl búzdy. Biraq taghy bir kórshilerimiz siyaqty avtokrattyqtan demokrattyqqa kóshuding jóni osy eken dep, aqyrynda anarhiyagha alyp kelgen әsire janashyldyqqa jol bermedi. «Óz baylyghym ózime jetedi» dep basqa әlemnen beytarap otyrghan aghayynnyng da qarasyn kóbeytpedi. Biraq sodan beri ótken 20 jyl Qazaqstan tandauynyng dúrystyghyn barlyq jaghynan dәleldedi. Mine, búl kórmeden sol tandaudyng naqty jemisin kóruge bolady. Al oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayynyng jәdigerleri astanalyqtardy el tandauynyng tereng tamyrlaryna qaray jeteleydi.
Astanagha әkelingen ortaghasyrlyq arheologiyalyq-etnografiyalyq jә­di­­gerler jerimizde kóshpendiler órkeniyetimen birge qala mәdeniyetining de qaryshtap damyghanyn taygha tanba bas­qanday etip bayandaydy. Búl Tarazdyng airyqsha gýldenip, oghan shyghystan da, batystan da sauda keruenderi aghylyp kelip jatatyndyqtan, әlem or­talyghy degen madaqqa ie bolghan kezi. Tarazdyng ekonomikasymen birge ghylym-bilimi de damyp, iysi týrki, odan әri islam mәdeniyetine ýles qosqan nebir ghúlamalar shyqqan tús. Tarazdyng súlularyn, batyrlaryn, olardyng kiygen kiyimderin, taghynghan әshekeylerin, mingen túlparlaryn, asynghan qa­rularyn, jaqqan opa-dalaptaryn (búl opa-dalaptar Tarazdyng ózinde ón­dirilgen) elty jyrlaytyn Shyghystyng eng úly shayyrlarynyng ólenderi osy kezende tughan. Qytay iyiriminen keyin arab-parsy iyirimine týsken týrki ti­lining bolashaghyna alandaghan Mahmút Qashqary әigili «Týrik sózdigin» osy kezde qúrastyrghan. Onyng zamandasy, Tarazdyng egizindey Balasaghúnnyng tumasy Jýsip «Qútty biliginde» islamdyq-týrkilik moralidyq qaghiy­dalardy adamdar qarym-qatynasynda ústanatyn bir­den-bir qaltqysyz ýlgi retinde úsyndy.
Qarahan memleketindegidey gýl­de­nu dәuirine elimiz endi qadam bas­ty. Qysqa merzimde-aq әlemning eng da­myghan elderimen sauda jәne mәdeny tyghyz qarym-qatynastar ornatty. Kóne Jibek joly әue, avtomobili jәne poyyz joldary arqyly qalpyna keldi. Jedel qarqynmen jýrgizilip jatqan әlemdik standartqa say «Batys Europa - Batys Qytay» avtojolynyng 500 shaqyrymy Jambyl oblysynyng aumaghymen ótedi.
Han shatyry men Kongress holda­ghy eki dәuirdin, eki týrli órkeniyet­ting jәdigerlerin ortaqtastyryp túr­ghan osy jaghday. Búl salystyrudan el biyleushilerin de tys qaldyrmayyq. Gýldengen ortaghasyrlyq memleketti Qarahandar әuleti (927-1212 jyldar) basqardy. Eng alghashqysy Satúq han. Al býgingi tәuelsizdik jyldarynda elimizdi bir ghana túlgha - Núrsúltan Nazarbaev basqaryp keledi. Elining qay joldy tandaghany keyde biyleushisining ambisiyasyna baylanysty bolatynyna tarihtan mysal kóp. Al bizding Elbasymyzdyng sayasaty el mýddesinen tuyndady. Sóitip, Qazaqstan halqy tarihtyng osynau bir ótpeli kezeng degen tayghanaqtau kópirinen abyroymen ótti. Biz tandaghan týleu, janaru joly býkil әlemge qazaqstandyq jol retinde tanyldy.
Búl joldy tandaugha basymdyq bergen eldik qasiyetimiz, әriyne, bir pәste payda bola qoyghan joq. Onyng mindetti týrde tarihy bastauy bar. Mine, sol bastaudy da Jambyl múrajayynyng jәdigerlerining arasynan tabugha bolady. Shu men Talas, Alatau men Qaratau angharlarynan jinalghan osyndaghy tas mýsinder týrkiler tanymynan kóp maghlúmat beredi. Múnday mýsinder, әsirese, Merkening ýsh myng metr biyiktiktegi Sandyq jaylauynda kóp. Árbir 400-600 metr sayyn kezdesedi. Bir tandanarlyghy - erkek pen әiel mýsinderi júbymen ornalastyrylghan. Áyelderding qoldarynda qos qoldap ústaghan ydys bar. Al Jaysang jotasynda (Shu audany) tabylghan osynday bir mýsinderde әielder sol qolyna qús, al ong qolyna tostaghan ústap túrghan kórinedi. Tek bir-ekeuinde ghana erkekter sol qolymen qylyshyn ústasa, ong qolyndaghy ydystan dәm úsynady. Er men әielding tastarmen qorshalghan aumaghy - kenistigi bar.
Arheolog-ghalym Ayman Dosymbaeva búl tas mýsinder shoghyryna týrkilerding Merkedegi ghibadathanalary dep anyqtama beredi. Sonda bizding ata-babalarymyz nege tabynghan, neni kie tútqan? Qúdayym-au, olardyng tabynghany da, syiynghany da Adam atasy men Haua anasynyng úly ýilesimi emes pe?! Jer betinde ómir sýremin, kógeremin, órkenimdi ósiremin desen, osy ýilesimdi saqta dep túrghan joq pa býkil adamzatty әli kýnge deyin arghy atasynyng esimimen Adam atap kele jatqan birden-bir halyq! Aytpaqshy olar pendeshilikpen jep qoyghan jemisti de kýni býginge deyin «alma» deydi.
Biz ótpeli kezenning ótkelinen kóshpeli ómirden qalghan asyl qasiyetterimizding arqasynda әdemi óttik. Biraq ol qasiyetter endigi jerde basymdyqqa ie bola ala ma? Álemdik bәsekede búrynnan otyryqshy elderge qaraghanda ónerkәsiptik enbek «ótilimizdin» azdyghy bilinip qalmay ma? Jastyq qashan da týzeletin kemshilik qoy. Býginge deyin bilinbegen song endi bilinbes. Onyng ýstine kóshpendiler ómir boyy tabighatpen «bәsekelesip», onyng qataldyghyn qaysarlyqpen jene biluge mashyqtanghan halyq. Búl qasiyetin otyryqshylyqtyng balang kezinde-aq kórsetken. Jambyl oblysynyng tek Talas audanynan ghana 60-qa tarta Enbek Erining shyghuy, al moyynqúmdyq - Jazylbek Quanyshbaevtyng búl ataqqa eki mәrte ie boluy sonyng dәleli.
Jappay kórinis bergen búl erlik­terding tórkininde de «erdi namys, qoyandy qamys óltiredi» degen eldik qasiyet jatyr. Bizding auyldarda bir bozbala sharuanyng jayyn bilmese, kishileri kýledi, qatarlary mazaqtaydy, al ýlkenderi yshqyndyrady. Múnyng әseri partiya men kәsipodaq jinalysynan әldeqayda kýshti. El jeke sharua qojalyqtaryna kóshkende dәl osy qasiyeti alghashqy kezde kópshiligining qoly jetpey qalghan kreditterden artyq tiyimdilik berdi. Men ózim tuyp ósken Aqqúm auylynda jigitterding aldy qoyyn 5 myngha, jylqysyn 300-ge jetkizdi. Al bir otar qoy men bir ýiir jylqy ósirip otyrghandary biraz.
Biraq auyl adamdarynyng malyn aidap salyp, jaybaraqat jatatyn uaqy­ty kelmeske ketken. Bizding ónirde auyl júmysynyng nauqany jyldyng tórt mezgilinde de tynbaydy. Erte kóktemde jonyshqa, maqsary, arpa, jazdyq biday, jýgeri, qant qyzylshasyn, kartop, bau-baqsha, jemis-jiydek kezegimen egilip bolysymen ala jazday olardy sugharyp kýtip baptaydy da, mausym aiynyng ayaghyn ala jiyn-terin nauqany bastalyp, әr daqyldyng pisu kezegimen qara kýzge deyin sozylady. Búghan tól alu, qoydyng jýnin qyrqu, órisin auys­tyru, emdeu, jem-shóp dayyndau, taghy basqa tolyp jatqan sharualar qosylady. Mal qystatu da asa syn. Búl zamanda qora-qopsy әzir, tehnika say degenmen olardyng shamasy kelmey­tin bir sharua bar, ol tabighatymyzdyng ereksheligine qaray maldarymyzdyng ayaghymen jayylatyndyghy. Demek, bizding halqymyz qatal tabighatpen kýni býginge deyin betpe-bet kelude. Shu men Talas­tyng tómengi boylaryndaghy, Moyyn­qúm men Betpaqtyng jiyekterindegi elder kýni býginge deyin túrmystyng osy tәsilimen ómir sýredi. Ras, ol jaqtaghy búryn­ghy iri eldimekenderden el biraz kóshti. Óitkeni Kenes ýkimeti búl ónirlerde maldy mólsherden tys ósirmek bolyp, halyqty da kóp qonystandyrghan edi. Sodan song auyldarda otbasyndaghy bir ghana balagha oryn bar. Qalghanda­ry óz kәsipterin qalalardan izdeui tabighy ýrdis. Eger iri megopolisterde jambyldyqtar kóbeyip ketse, ony bizding ónirde júmys oryndary joq dep týsinbeu kerek, oblysta túrghyndardyng tabighy ósimi joghary dep qabyldau kerek. «Batyr ana» ataghyn alyp, «Ana danqy» ordenderimen marapattalghan, «Altyn alqa», «Kýmis alqa» taqqan analar sany oblysta 20500-den asyp jyghylady. Búl sifrlar ómirge úrpaq әkelgen analar men olardyng balalaryna memleket tarapynan, әsirese, songhy jyldary kórsetilgen qamqorlyqtyng bizding oblysymyzdaghy kórinisi. Al memleket qamqorlyghynyng qaytarymy Jambyl ónirinde kóptegen oblystan joghary bolsa, onyng da ózindik syry bar. Óitkeni memleket óz qamqorlyghyn ala-qúla jasamaydy. Ala-qúlalyq otbasylardyng yntasynan shyghady. Demek, Jambyl oblysynda kópbalaly analardyng barshylyq boluy da - últtyq psihologiyanyng jemisi.
Biraq kýni býginge deyin tamasha jemisterin bergen últtyq psihologiyany qalyptastyrghan kóshpeliler órkeniyeti endi joq. Adamzat tarihynda payda bolghan 21 órkeniyetting on tórti ólgen eken, sonyng biri boldy. Al tiri túrghan jeteuding altauyna (ýndi, islam, pravoslavie t.b.) batys-hristiandyq órkeniyet batyl enude. Óitkeni barlyq әlem jana dәuir­degi ghylymiy-tehnikalyq órleudi tek batys-hristiandyq órkeniyet arqyly qabyldady. Sondyqtan da últtyq pen osy batys-hristiandyqty ýilestiru búl zamanda barlyq ózge órkeniyetter men qoghamdardyng bas qatyryp jatqan sharuasy. Qazaqstan tandaghan týleu, janaru joldary da osy últtyq pen batys-hristiandyq qúndylyqtardy halqymyzdyng mýddesine say etip ýilestirudi kózdeydi.
Elimizding ashyq qogham qúra­tyndyghyn paydalanyp, jón aitushylar kóbeyip ketti. Múndaydan myndaghan jyldyq tәjiriybesi bar missionerler aldymen jetip, kommunizm degen Qúdayy kýiregendikten jan dýniyesi jana birdene izdegen jerlesterimizding jýrekterine jat senimderdi úyalatugha tyrysyp baghuda. Tipti qalay jýrip-túruymyz ben kiyinumizding ýlgisin de tyqpalap jatqandar bar. Degenmen qoghamymyzda syrt yqpalgha erushiler emes, jaqsyny qabyldasa da, jamannan jiyrenip, óz tanym-tamyryn izdeushiler basym. Múny men oblys әkimining orynbasary Meyrambek Tólepbergen bastamashy bolyp ótip jatqan «Qazaq kelini qanday boluy kerek?» degen taqyryptaghy «dóngelek ýstelder» oty­rystaryna qatysa jýrip bayqadym. Jas­tar kóshpeli órkeniyetting qaytyp kelmeytinin de, batys-hristiandyq ór­keniyetti sol kýiinde kóshirip alugha bolmaytyndyghyn da jaqsy tý­sinude. Sondyqtan da qazirgi qazaq mә­de­niyetining suyrylmas qara qazyghy qayda qaghylghan degen súraqqa jauap izdeydi.
Sol jauapty olargha Taraz Mem­lekettik pedagogikalyq ins­tiy­tutyndaghy «Bauyrjantanu» orta­ly­ghynyng jetekshisi, әdebiyetshi-ghalym Mekemtas Myrzahmetúly úsynady. Ol bizding mәdeniyetimizding qara qazyghy Abay, ol qaldyrghan «Tolyq» adam ilimi deydi. Adamnyng ózin-ózi kemeldendirui eskining eng injuin, jananyng eng ja­ghymdysyn alu arqyly jýzege asady. Ol adam óz tamyryn terendete bilumen birge jattyng jaqsysymen de janyn bayytady. Demek, kemeldengen adamda búl eki ýrdis ýilesimmen jýrip, býgingi bizding qoghamnyng problemasy ornymen sheshiledi. Sondyqtan da biz qaytip qazaq bolamyz dep qúr daurygha bergenshe, qazaq bolu ýshin - adam bolu kerek ekenin úghynyp, Abaydyng «Tolyq adam» turaly ilimine bet búratyn uaqyt jetti.
Anau bir jyldary Jambyl ob­lysynyng sol kezdegi әkimi Serik Ýmbetovtyng budjetten qarjy bóluge yqpal etui arqasynda ashylghan «Bauyrjantanu» ortalyghynyng maqsaty batyr-jazushynyng 30 tomdyq shygharmalar jinaghyn shygharumen shektelmeydi. Ortalyqtyng maqsaty - Bauyrjan Mo­myshúly Abay sipattaghan kemel adam ekenin dәleldep, batyr jazushynyng boyyndaghy qasiyetterdi azamattyqtyng ýlgisi retinde úrpaqqa siniru.
Tarazda terbelip jatqan osynau oidy elimizding ózge ónirlerining oqu oryndary da qoldap-qoshtap ketse, odan әri memlekettik baghdarlamagha ense el damuyna qosar ýlesi úshan-teniz ekenin týsinuimiz qajet-aq. Kerek bolsa búl eldigimizge syn. Óitkeni bizding qoghamymyzgha engen jana kәsip - biznesting de negizinde adamdardyng bir-birine adaldyghy men senimi jatyr. Bәseke kýsheygen sayyn arly adamdardyng bәsi jogharylay beredi. Múnyng mysalyn bizding oblystan da tabugha bolady. Úzaq jyl Qyrghyzstanda enbek etken tanymal kardiohirurg, professor Seythan Joshybaev elimiz­ge qaytyp oraldy. Biraq ol Memleket­tik medisinalyq ortalyqtardan maghan lauazymdyq qyzmet berinder dep ataq-danqyn salmaqtaghan joq. Uaqyttyng shaqyruyn ýrkektemey-qorqaqta­may qabyl alyp, Taraz qalasynan jekemenshik kardiohirurgiyalyq ortalyq ashty. Oghan qajetti qarjy kózderin de ózi izdep tapty. Búl kýnde ortalyqta emdeletinderding geografiyasy respublika aumaghynan asyp ketti. Dertine shipa izdegender búl ortalyqty dәrigerding biliktiligi ýshin ghana emes, «barmaq basty kóz qystygha» jol bermeytin tazalyghy ýshin de tabady. Professormen әngimeleskende bayqaghanymyz sybaylastyqqa bir iyghy «beyimdeu» oblysymyzdyng odan aty «shyghynqyraghan» salasynda osynday bir beykýnә-perishtelikpen qyzmet kórsetuding ýlgisin jasau ol kisining ómirlik maqsaty eken.
Seythan jogharyda biz sóz etken Merke, Qúlan ónirining perzenti. Halqymyzdyng ar tazalyghy oghan ana sýtimen daryp, airanday úiyghan auyl tәrbiyesimen suarylghan. Mine, osylay últtyq tәrbiyening uyzyna jaryp baryp, bilim quyp bilikti maman bolghan Seythannyng Bauyrjanday adaldy­ghy men tabandylyghy órkeniyettik bәsekede eng qadirli qasiyet bolyp shygha keldi. Ótken jyldyng ayaghynda el Preziydentining «Altyn sapa» syi­lyghyn alghan onyng Ortalyghyna jaqynda Angliyanyng ataqty Oks­ford uniyversiyteti ghalymdarynyng úi­gharymymen «Europalyq sapa» halyqaralyq syilyghy berildi.
Alyp múhittay bir tynshymaytyn adamzat qoghamynyng tegeurindi tolqyndary jeke adamdar túrmaq, bir tútas halyqtardyng ózin sansyratyp tastaydy. Jútylyp ketkenderi qanshama. XV ghasyrda Kerey men Jәnibek hannyng sonynan ilesken taypalar qazaq bolyp úiysty. Otarlyq dәuir búl halyqty ezip, qyryp qana qoymay, sol kórsetken qorlyqtarymen odan sayyn shyndap, eseytti. Mine, endi býkil qazaqstandyqtar bolyp týleu, janaru dәuirin bastady. Merke ghibadathanalarynda týrkiler tabynghan simvolikalarda beynelegendey bizding halqymyz býgin de otbasy-Otanynyng bereke-birligin saqtap, kelgen meymandaryna aq kónilin úsynyp, qolynan beybitshilik qúsyn úshyryp otyr.

Elen Álimjan, jazushy