- «Qazaqstan oralmandar odaghy» respublikalyq qoghamdyq birlestigine mýshe azamattardyng birisiz. Osy birlestikting júmysy jóninde aityp berinizshi?

- Búl qoghamdyq úiym osydan ýsh-tórt jyl búryn qúrylghan bolatyn. Qazirgi kezde oralmandar mәselesimen ainalysatyn úiymdar kóp qoy - solardyng biri. Negizgi maqsaty - aimaqtarda túratyn oralmandargha әleumettik túrghydan qoldau kórsetu. Sóitip, azyq-týlik paketin jasap, elding әr týkpirindegi aghayyndargha jiberdik. Jәne jergilikti atqarushy biylik oryndaryna arnayy hat jazyp, kóship kelip jatqan qandastargha әleumettik kómek jasauyn súraghanbyz. Ár ónirdin  jergilikti biyligi shama-sharqynsha qol úshyn sozdy. Sonymen qatar, jogharghy oqu oryndaryna da oralman jastargha grant qarastyrudy ótinip, hattar jiberdik. Aghayyndardyng ózderimen de neshe mәrte kezdesip, әngimelestik.

- Keyingi kezde oralmandargha qarsylyq boy kórsetip jatyr. Osyghan qalay qaraysyz?

- Qarsy shyghyp jatyr deu dúrys emes. Oralmandardy ornalastyru mәselesi dúrys jolgha qoyylmay keledi. Aghayyndardy Janaózen siyaqty jerlerge jibermey, kerisinshe, enbek kýshi qajetti ónirlerge qonystandyru kerek. Jalpy búl mәselege jan-jaqty qarau qajet.

- «Qazaqstan oralmandar odaghy» respublikalyq qoghamdyq birlestigine mýshe azamattardyng birisiz. Osy birlestikting júmysy jóninde aityp berinizshi?

- Búl qoghamdyq úiym osydan ýsh-tórt jyl búryn qúrylghan bolatyn. Qazirgi kezde oralmandar mәselesimen ainalysatyn úiymdar kóp qoy - solardyng biri. Negizgi maqsaty - aimaqtarda túratyn oralmandargha әleumettik túrghydan qoldau kórsetu. Sóitip, azyq-týlik paketin jasap, elding әr týkpirindegi aghayyndargha jiberdik. Jәne jergilikti atqarushy biylik oryndaryna arnayy hat jazyp, kóship kelip jatqan qandastargha әleumettik kómek jasauyn súraghanbyz. Ár ónirdin  jergilikti biyligi shama-sharqynsha qol úshyn sozdy. Sonymen qatar, jogharghy oqu oryndaryna da oralman jastargha grant qarastyrudy ótinip, hattar jiberdik. Aghayyndardyng ózderimen de neshe mәrte kezdesip, әngimelestik.

- Keyingi kezde oralmandargha qarsylyq boy kórsetip jatyr. Osyghan qalay qaraysyz?

- Qarsy shyghyp jatyr deu dúrys emes. Oralmandardy ornalastyru mәselesi dúrys jolgha qoyylmay keledi. Aghayyndardy Janaózen siyaqty jerlerge jibermey, kerisinshe, enbek kýshi qajetti ónirlerge qonystandyru kerek. Jalpy búl mәselege jan-jaqty qarau qajet.

Kezinde orys, nemis basqada últ ókilderi kóship ketip, qanyrap qalghan auyldardy qayta jandandyru ýshin oralmandardy qonystandyrugha bolady ghoy. Ýkimet, jergilikti biylik oryndary qandastarymyzdyng jaghdayyn sheshu jolynda jýieli júmys jýrgizui shart.

Men ózim Janaózende boldym. Qúmnan basqa eshnәrse joq. Manghystau oblysyna oralmandardy kóshiru kezinde olardy júmyspen qamtu mәselei aldyn-ala oilastyryluy kerek edi. Ýkimetten berilgen kómekten keyin birneshe jyl boyy júmyssyz jýrgen otyz-qyryq myng adam ne isteydi? Ashtan óle me? Sóitip, problema tughyzuy mýmkin. Búl - oralmandargha qarsylyq emes, oralmandar mәselesi retteude jýieli júmystyng jasalmay otyrghandyghyna qarsy әreket. Tikeley oralmandargha qarsy bolyp jatqan eshkim joq. Qay qazaq qarsy bolady oghan?! Kóshi-qongha tiyisti mekemeler kónil bólui kerek.

- Janaózendegi oqighagha sol jerdi mekendep otyrghan oralmandarda bir taraptan kinәli degenge sayatyn kózqarastar bayqalyp jatyr. Mysaly, Daniyar Áshimbaev deytin azamat ta «Central Asia Monitor» gazetine bergen súhbatynda alystan kelgen aghayyndar jayynda jogharyda keltirgen sózimizge maghynalas pikir aitypty. Búghan ne deysiz?

- Daniyardyng súhbatyn jaqsylap oqysan, kelgen qandastargha jaghday jasalghan joq. Jergilikti biylik qayda qarady dep otyr ghoy. Shaqyrdyq. Adamdar bizge senip keldi. Al, júmyssyz, jaysyz qashanghy jýredi. Osy mәseleler nelikten sheshilmey jatyr dep, jogharygha aitylghan sóz.

- Sayyp kelgende, oralmandardy ornalastyru men qonystandyruda jýieli júmys kerek deysiz ghoy?

- Negizi aldyn-ala oralmandardyng ókilderimen kezdesip, birlese otyryp, qonystanugha ynghayly jerlerdi kórip, basqa da júmys qolyn qajet etetin jerlerdi aparyp aralatyp, tanystyru degen sekildi júmystar jýrgizilse jaqsy bolar edi. Óitkeni, kóship kelushilerding osynday jaghdaygha tap bolady da sodan kelip, aiqay-shu shyghady. Birinshiden, oralmandar aiqaylamauy kerek, keldi be, keldin. Kezinde ketip qaldyn, kim kinәli? Qazirgi ýkimet kinәli me, osynda túryp jatqan qazaqtar kinәli me? Qarasanyz, bizde de problema tolyp jatyr. Kele salghan boyda «Oybay, sen keldin,  tórge shyq» dep oghan kim aitady?! Onday esh jerde joq. Sondyqtanda ýkimet pen oralmandar úiymdary birlese otyryp, kóshi-qon mәselesin retke keltiru tiyis. Júrttyng bәri Almatygha, Astanagha kelip, ornyqqysy keledi. Sosyn taghy «Shanyraq» oqighasyna tap bolsaq qaytemiz?! Sol ýshin jergilikti jerde oralmandardyng qonystanu jaghdayy sheshilmeyinshe, ýlken qalalarda búl problema sheshilmeydi.

- Ángimenizge rahmet!

Rahman Alshanov, ekonomist

«Abay-aqparat»