- Ózing sol zauytta júmys istep kóding be? Álde ayaq-astynan bastyq bolyp shygha keletinderding qatarynansyng ba? Onday jerde basshy bolu ýshin adamnyng bilimi, júmys tәjiriybesi boluy kerek. Osy jaghyng osal bolmasa neghylsyn...

- Ózim sol zauytta 2008-2010 jyldary júmys jasadym. Ayaq-astynan bastyk bolyp shygha kelgen joqpyn. Qolymdy transformator mayyna malyp qara júmys istedim. Zauytqa janadan kelgen jas mamandarmen qatar dize qosyp, qol ústasyp birge ter tóktik. Óz jobalarymdy engizip, qazir sonyng nәtiyjesin zauyt kórip otyr. Eger biliming men jigerin, qabileting bolsa, nege qatardaghy júmysker bolyp zauytta 40 jyl jýre beru kerek?!

-Jas mamandargha arnalghan «Diplommen - auylgha» aksiyasy dúrys dep oilaysyz ba?

- Ózing sol zauytta júmys istep kóding be? Álde ayaq-astynan bastyq bolyp shygha keletinderding qatarynansyng ba? Onday jerde basshy bolu ýshin adamnyng bilimi, júmys tәjiriybesi boluy kerek. Osy jaghyng osal bolmasa neghylsyn...

- Ózim sol zauytta 2008-2010 jyldary júmys jasadym. Ayaq-astynan bastyk bolyp shygha kelgen joqpyn. Qolymdy transformator mayyna malyp qara júmys istedim. Zauytqa janadan kelgen jas mamandarmen qatar dize qosyp, qol ústasyp birge ter tóktik. Óz jobalarymdy engizip, qazir sonyng nәtiyjesin zauyt kórip otyr. Eger biliming men jigerin, qabileting bolsa, nege qatardaghy júmysker bolyp zauytta 40 jyl jýre beru kerek?!

-Jas mamandargha arnalghan «Diplommen - auylgha» aksiyasy dúrys dep oilaysyz ba?

- Áriyne dúrys. Qaltasyna birneshe diplom salyp alyp qalada sendelip jýrgen zamandastarymyz az emes. Bazar jaghalap arba sýirep jýrgenderi de barshylyq. Kóshede júmys izdep túrghandary da bar. Alghan mamandyghy basqa da, istegen júmysy bólek qúrdastarymyz da az emes. Búl joba solargha kóp kómegin tiygizdi dep oilaymyn. Áriyne búl jobanyng da azdaghan kemshiligi baryn aityp ótkim keledi. Keybir jastar infra-qúrylymy joq, әleumettik mәseleleri sheshilmegen eldi mekenderge ketti emes pe? Olardyng bolashaghy ne bolady? Mýmkin olargha qalada qalugha jaghday jasaghanda ghylymgha, ekonomikagha qajetti joba oilap tabar ma edi, kim bilsin. Negizinen qazaq jastaryn auylgha emes, qalagha qaldyru jaghyn oilastyru dúrys siyaqty. Qala qazaqstanuy kerek. Qala qazaqtansa, til mәselesi de, ózge de mәseleler ózdiginen sheshile berer edi.

- Elimizdegi jastar sayasatyn damytugha siz qanday úsynystar aitar ediniz?

- Bilimi joghary, boyynda jigeri kýshti belsendi jastardy memlekettik qyzmetke jәne biznes salasyna kóptep tartu kerek dep oilaymyn. Jәne sol salada belgili bir nәtiyjege qol jetkizgen azamattardy ýzdiksiz kótermeleu kerek. Ol qay salada istese de. Auyl jastary әsirese qoghamdyq júmystardan tys qalyp jatyr. Endi kónildi auyl jastaryna kóbirek bólu kerek. Qaptaghan qoghamdyq birlestikter eldi mekendegi jastar jayynda qanday is-shara atqarghanyn men estimeppin. Qala jastaryna qoghamdyq júmysqa aralasugha mýmkindik kóp. Sondyqtan auyl jastaryna osy túrghydan jol ashu qajet.

- Tehnikalyq bilim alghan jastardyng kóbisi shetelge ketip jatyr. Kóbisi degende asa talantty, ónertapqyshtaryn aityp otyrmyn. Osynday milardy elde ústap qalu ýshin ne isteuimiz kerek? Tek әleumettik jaghdayyn jaqstartuymyz qajet degen jattandy jauap aitpanyzshy. Aseli Astana

- Qalay bolghanda da alghashqy kezde joghary jalaqy bolmayynsha myqty mamandy ústap túra almaysyn. Ol ómir tәjiriybesinen anyqtalghan. Eger sen bilikti bolsan, nege joghary jalaqysy bar júmys istemeuge?! Búl jóninen de memlekettik dúrys kózqaras bolu kerek. Áriyne kóptegen myqty da, bilikti mamandar shetelge ketip qaldy. Birinshden, ol jaqta jalaqy joghary. Ekinshiden, ertengi ómiring ýshin alandamaysyn. Ýshinshiden, miyna sensen, maqsatyna kedergisiz jetesin. Ádette bilimi tolysqan adamdar zang saltanat qúrghan qoghamda ómir sýrudi qalasa kerek.

- Memlekettik tilding rólin arttyru boyynsha qanday josparlarynyz maqsattarynyz bar?

- Árkim óz salasy boyynsha qazaq tiline qyzmet etui tiyis dep sanaymyn. «Jas maman» QB osy túrghyda aldaghy kýnderi naqty júmystar atqarady. Biz tehnikalyq terminderdi audarugha arnayy mamandargha tapsyrys berip otyrmyz. «Alageum elektriyk» AQ qyzmetkerleri týgelimen memlekettik tilde biledi desem artyq aitqandyq emes. Sonymen birge bizder  «Atamken» odaghy ekonomikalyq palatasynyng tóraghasy A.Myrzahmetovke elimizdegi biznesmender is-qaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizsin degen úsynys joldamaqpyn. Biznes salasynda da terminder br izge týsui kerek dep sanaymyn. Keybir termin sózderding balamasyn taba almay jii qinalamyz.

- Erkebúlan joghary bilimdi qay jerden aldynyz. Jalpy Qazaqstandyq Jogharghy oqu oryndarynyng bilim beru dengeyin qalay baghalaysyz?

- Men joghary bilimdi Almaty qalasynan aldym. Almaty energetika jәne baylanys institutynda oqydym. Qazir ol uniyversiytet bolyp ózgerdi. Bizding eldegi joghary oqu oryndaryndaghy bilim beru kemshilikteri turaly bilikti mamandar óz pikirlerin jii aityp jýr. Solardyng aituynsha jii ózgeretin bilim ministrleri jerine jetkize ayaqtamaytyn reformalarynyng paydasynan ziyany kóp siyaqty. Al mening bir bayqaghanym, bizding zamandastarymyzdyng oqugha degen ynta-yqylasynyng az. Meni qanjyltatyny osy. Múnday enjarlyqty, bolashaqqa degen selqos kózqarasty student kezimde anyq bayqadym. Sondyqtan jastardyng bilimge, ghylymgha degen qúshtarlyq sezimin oyatu reformanyng eng úlysy bolar edi dep sanaymyn.

- Astanada Almatyda kóptegen qazaq jastary baspanasyz, ýisiz-kýisiz jýr. Qanday da bir әreket jasap, satyp alayyn dese esh mýmkindik jasalmaghan. Osy pәterining joqtyghynan olar otbasyn qúru mәselesin de keyinge shegerip tastauda. Osy mәseleni qalay sheshuge bolady dep oilaysyz. Áriyne Siz júmys jasaghan Kentau zauytynda barlyq jaghday jasalypty jastar ýshin, degenmen de Astana Almaty jastary ýshin de bir qadamdar jasau kerek sekildi ghoy.

- Barlyq jasty bir mezgilde baspanamen qamtamasyz etu qiyn әriyne. Alys-jaqyn shetelderding tәjiriybesine sýiene otyryp, ony sheshuding joldaryn tabugha bolady. Mәselen, jas otbasygha nesiyege ýy berip, әr bala tughan sayyn sonyng 20 payyzyn ýkimet óz moynyna alyp otyrsa kóp mәsele sheshiler edi. Sonda bes balaly bolghan otbasygha ýy tegin beriledi. Birinshi, bir otbasy baspanaly bolady, ekinshi demografiyalyq sayasat ong sheshimin tabady. Búl kóp elderde bar onay tәjiriybe. Elitalyq qymbat ýiler salyp qyruar paydagha kenelip jatqan qúrylys kompaniyalar nege jastardyng qoly jetetin arzan ýy salmasqa. Olardy osyghan mindetteu kerek. Olargha jer alugha, salyq tóleuge ýkimet kóp jenildik jasap otyr. Endi olar da jalaqymen ghana kýn kórip otyrghan qarapayym halyqqa layyq arzan ýy salyp, memleketke kómektessin.

- Erkebúlan qyzmetinizge sәttilik tileymin. Sizding komandanyzgha qalay qosylugha bolady.

- Rahmet niyetinizge. Menimen baylanys ornatqynyz kelse, e.1985@alageum.com elektrondy adresime hat jazynyz. Komanda degennen góri niyettes bolayyq degen dúrys shyghar. Men komanda jinap, birdene «býldirgeli» jýrgen joqpyn. Qazaqstan jastarynyng bәri niyettes boluy kerek. Ol «eldi sýiy, elge qyzmet etu» degen úran ayasynda boluy tiyis.

- Ereke qay partiyanyng mýshesi bolasyz?

- «Jas maman» QB-ning maqsat-mindeti «Aq jol» partiyasynyng tújyrymdamasymen sәikes keledi. Sondyqtan býgingi kýni biz Azat Peruashev basqarghan «Aq jol» partiyasymen tyghyz qarym-qatynas ornatudamyz. Azat Túrlybekúlynyng «Atameken» odaghy ekonomikalyq palatasyn basqarghan kezinde jas biznesmenderge kóp kómek kórsetti. Sondyqtan «Aq jol» partiyasy arqyly «Jas maman» QB-nyng atqarghan isterin tek Kentau tarsformator zauytynda ghana emes elimizding ózge de zauyttaryndaghy jastargha ýlgi retinde kórsetsek deymiz. Óndiris oryndaryndaghy jastar әleumettik jaghdayyn jaqsartyp qana qoymay bilimin jetildiruge, qyzmettik baspaldyq jasaugha sol zauyttyng ózi mýddeli boluy kerek dep sanaymyn.

- Biznes salasynda jastar az. Negizinen búl salada egde tartqan tәjiriybesi bar adamdar jýr. Jastardy bizneske tartugha ýkimet qanday sharalar jasauy kerek dep oilaysyz?

- Bazardan arzangha tauar alyp sony óz aulyna nemese qalasyna aparyp eki ese bagha qosyp satyp payda tauyp jýrgen adamdar kóp. Ony ózderi biznes jasap jýrmiz dep sanaydy. Búl biznes emes. Búl óz qandasyn qanau. Biznes degenimiz - ózinning tauar óndiruin. Áriyne biznes jasau onay emes. Keybir jandar biznes jasayyn desem kapitalym joq dep qinalyp jýredi. Aqshasyz-aq biznes jasaugha bolady. Biznes degenimiz - tyng iydeya. Jaqsy iydeyanyz bolsa, sizge myqty biznesmen bolugha eshtene kedergi emes. Sondyqtan biznesti aqsha emes, iydeya dep týsinu kerek. Osy túrghydan kelgende әriyne bizneste jastar az. Tolysyp, tәjiriybe alghan song olardan myqty biznesmender shygharyna esh kýmәn joq. Jastardy bizneske tartu ýshin sheteldik kәsipkerlermen tyghyz baylanys ornatyp, solarmen tәjiriybe almasu kerek. Elimizdegi iri-iri biznesmender jastargha arnap master-klass ótkizse ghaniybet bolar edi.

- Jas maman qoghamdyq birlestikting ózge qalalarda filialdary bar ma? Arman Óskemen

- «Jas maman» QB-nyng filialdaryn ashudy endi qolgha aludamyz. Áueli, Astana, Óskemen, Qaraghandy, Aqtóbe qalalarynan ashudy josparlap otyrmyz.

- Óndiristerde júmys isteytin jastardyng qúqy kóbinde eskerile bermeydi. Basshylarynyng ghana aitqanymen jýredi. Iri óndiris oryndarynda jastardyng qúqyn qorghau mәselesi turaly qanday úsynystaryng bar?

- Búl mәselemen tiyisti qúqyq qorghau organdary ainalysady. Sonymen birge qoghamdyq birlestikter de óz kómegin tiygizui kerek. Mysaly Kentau transformator zauyty janynan ashylghan jas maman kluby zauyttaghy jastar mәselesimen ainalysty. Nәtiyje de barshylyq.

- Asyl tastan, aqyl jastan deydy qazaq. Jas bolsa da bas bolyp jýrgen osynday qara kózderimizdi qoldayyq ta. Óitkeni tehnikalyq salada qazaq jastary óte az. Bәrimiz sot bolghymyz keledi, bәrimiz bastyq bolghymyz keledi. Alayda bir qalada bir sot, bir әkim ghana bolady ghoy. Qalghandaryna oryn qayda. Erkebúlannyng osy túrghyda óz zamandastaryna óz tәjiriybesimen bóliskeni artyq bolmas. Shaldardyng aqylyn tynday sharshadyq emes pe? Ereke saghan mynaday súraq qoyghym keledi: sening oiynsha biznes degen ne?

- Biznes turaly oiymdy jogharydy aittym. Qosymsha aitsam, biznes - eldi gýldendiretin kýsh.

- Mening pikirim, qazaq oryspen dos bolyp bereke tappaydy, "Týrki odaghyn" jandandyru kerek. Osyghan kózqarasyng qalay? Naghyz agha.

- Qúrmetti Naghyz agha sizding «Týrki odaghy» jobasyn jandandyryp, týrki tildes halyqtyng bir bolghanyn qalaytynynyzdy týsinip otyrmyn. Men de osy iydeyany qoldaymyn. Orysty jau demeyik aghasy. Bir últ bir últqa jau bolmaq emes. Tek onyng sayasaty bolmasa. Sondyqtan qazaq ýshin barlyq júrtpen dos bolu tiyimdi. Dosy kópti jau almaydy demey me qazaq. Bireumen dos bolu ýshin ekinshi bireumen qas boludyng qajeti joq.

- Qyzyqty jobalarym bar. Biraq aqsha joq jýzege aspay túr. Alyp barsam qarjy beresiz be?

- Ókinishke qaray «Jas maman» QB qarjylandyrumen ainalyspaydy. Búl qoghamdyq úiym. Biz qoghamdyq mәselelermen ainalysamyz. Siz jobanyzdy bankterge, eksperttik oryndargha aparyp kóriniz. Eger sizding jobalarynyz elge, memleketke qajetti bolyp jatsa, ony nege is jýzine asyrmasqa.

- Ýide qanday qazaqy dәstýrlerdi saqtaysyz? Qazaq tarihyn jaqsy bilesiz be?

- Ózim dәstýri saqtalghan ontýstik ónirding tumasy bolghandyqtan qazaqqa tәn barlyq dәstýrdi ústanamyz. Múnday dәstýrdi kez kelgen qazaq otbasy ústanady dep sanaymyn. Áriyne әli de qazaq tarihyn oqyp, bilimimdi jetildiruge qúmarmyn. Qazaq tarihy óte bay.

«Abay-aqparat»