Qazaqstan Preziydentining sayasy mәseleler jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaev qoghamdaghy eng bir dauly, kýrdeli mәselening ózin ashyq talqylaudy qalaydy. «Ayqyn» gazetine bergen osy jolghy súhbatynda da ol búl ústanymynan janylghan joq.

- Jaqynda siz Parlament saylauynyng kezekten tys ótuin jaqtaytyndar qatarynda ekeninizdi aittynyz. Sonda búl qazir Aqordada kezekten tys saylau ótkizu mәselesi qyzu talqylanyp jatyr degendi angharta ma?
- Shynymen de kezekten tys Parlament saylauynyng qajettigi turaly birneshe mәrte aitqanmyn. Sebebi biz preziydent saylauyn ótkizip, 2016 jylgha deyin Memleket basshysyn anyqtap aldyq. Endi tezirek osy tolqynmen parlament saylauynyng da ótkenin qalar edim. Óitkeni 2012 jyly jazda kezekti saylau bolghanda elde jaghymdy әleumettik-ekonomikalyq, sayasy ahual saqtalady degenge senimdi emespin. Aqordada eshkimmen búl mәseleni talqylaghan joqpyn. Bәlkim, basshylyqtan bireu kezekten tys saylau jayyn oilaytyn da shyghar.
- Mysaly, Preziydent pe? Búl jóninde Memleket basshysymen әngimelestiniz be?
- Men preziydenttik saylau óte sala Preziydentpen osy mәsele turaly sóilestim. Ol: «Kezekten tys parlament saylauyn ótkizu ynghaysyz, óitkeni preziydent saylauy kezekten tys ótti. Halyqaralyq qauymdastyq ne aitady?!», - dedi. Sondyqtan Preziydent bәrin Konstitusiya boyynsha jasaghandy dúrys sanaydy. 1 qyrkýiekte Mәjilisting sessiyasy ashylghan kezde ol kezekten tys saylaudyng bolmaytyndyghyn taghy bir mәrte rastady.
- Degenmen saylau merziminen búryn óte qalsa, onyng qay uaqytta bolghany dúrys?
- Onda aqpannyng sony, nauryzdyng basy. Bәlkim, qantardyng sony men aqpannyng bas kezi shyghar? Bir sózben aitqanda, kóktemge deyin ótkizgen jón.
- Biraq sol kezekten tys saylaudyng nәtiyjesi qazirden belgili emes pe: «Núr Otangha» - 80 payyz, «Aq jolgha» - 20 payyz?!
- IYә, solay shyghar. Qazir búl turaly kóptegen sarapshylar «osynday payyzdyq qatynas, yaghny «Núr Otannyn» 80 payyz, «Aq joldyn» aqyry 20 payyz aluy eng ontaylysy» dep ashyq aitady.
- Oqigha órbuining basqasha núsqasy joq pa?
- Oqighanyng basqasha damuy tek bir-aq jaghdayda: eger barlyq oppozisiya bir partiyagha birikse ghana boluy mýmkin.
- Onda oppozisiya bir partiyagha qosylatyn shyghar?
- Mening oiymsha, joq!
- Bәlkim, sayasy alanda jana sayasy kýshter payda bolar?
- Eger qazirgi úsaq partiyalar da bir iri partiyagha birikse, solay boluy mýmkin. Mysaly, «Ruhaniyat», «Ádilet», «Auyl» bir partiyagha birikse...
- Al mýldem jana sayasy partiyalardyng qúryluy mýmkin emes pe?
- Jana sayasy kýsh jasaqtaugha mýldem uaqyt joq! Sondyqtan bayyrghy partiyalardy biriktiru jolymen olardy qayta úiymdastyru kerek.
- Mәselen, osy aptanyng sonynda «Úly dala» qoghamdyq-sayasy qozghalysy óz qúryltayyn ótkizedi...
- Zang boyynsha qoghamdyq qozghalystar emes, tek sayasy partiyalar ghana saylaugha qatysa alady. Bәlkim, Qazaqstannyng halyqtyq kommunistik partiyasy óz sózin aityp, «Azat» partiyasy 7 payyzdyq saylau kedergisinen ótip ketuge úmtylatyn shyghar. Biraq búl - óte biyik meje, ony enseru óte qiyn.
- Qazaqstannyng kommunistik partiyasynyng jetekshisi partiyanyng qyzmetin alty aigha toqtatyluyn aldaghy kezekten tys parlamenttik saylaumen baylanystyrady. Búl sóz ras pa?
- Men Serikbolsyn Ábdildinning kózqarasyn maqúldamaymyn. Men - Memleket basshysynyng kenesshisimin. Eger men «Ábdildindiki - dúrys» desem...
- Qazirgi basshysy - Ghaziz Aldamjarov...
- Ábdildin de osy turaly aitqan. Onda men: «Sot sheshimining sayasy astary bar» degendey bolar edim. Olar ýlken qatelikter jiberdi. Eng birinshi, Kompartiyany qashyp jýrgen milliarder Múhtar Áblyazov qarjylandyratynyn bәri biledi. Ol elden shygharyp alyp, bankten 12 milliard dollar әketti ghoy. Oghan qatysty qylmystyq is qozghalghan. Tipti Angliyanyng ózinde onyng shottary tútqyndaldy. Kompartiyanyng qylmyskerding aqshasyn paydalanuy - óte óreskel, sayasy jәne qúqyqtyq qatelik. Partiyanyng qyzmetin uaqytsha toqtatudyng bir sebebi - osy. Oghan qosa tirkelmegen «Algha» partiyasynyng mýsheleri uaqytsha Kompartiyagha ótip alyp, partiyalyq tizimge engileri keledi. Bir sózben aitqanda, zang búzushylyq shash etekten.
- Songhy kezde elektorattyng jana bir toby payda bolghan siyaqty. Mәselen, Qazaqstangha oralghan qandastarymyz óz qúqyqtaryn belsendirek qorghay bastady. Olar Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Talghat Mamashevti el aldynda keshirim súraugha mәjbýr etse, endi «Samúryq-Qazyna» qorynyng jetekshisi, Preziydentting kýieu balasy Timur Qúlybaevty sotqa beruge yqtiyarly...
- Men ony joqqa shyghara almaymyn. Oralmandar - qazir Qazaqstandaghy bólek әleumettik top. Mysaly, Amerikada polishalyq, irlandyq, latynamerikalyq, orystekti amerikalyqtar bar. Olardyng bәri - ózderinshe bólek-bólek әleumettik top. Barlyghy birdey aghylshynsha sóilegenderimen, ózderining әdet-ghúryptaryn saqtap qalghan. Oralmandar, әriyne, basqa qazaqtardan erekshelenedi. Sondyqtan oralmandar retinde elektorattyng bir bóligi qalyptasqanyn rastaymyn.
- Aytpaqshy, Manghystaudaghy júmysshylardyng ereuili orasan zor ekonomikalyq shyghyn әkelgendigi aitylady. Onda nege búl mәsele jarty jyl boyy sheshimin tappady? Onyng sheshu joldary joq pa?!
- Shynymen, búl ereuil múnay óndirude ekonomikalyq shyghyngha soqtyrdy. Biraq búl - «Qazmúnaygaz», sheteldik kompaniya ýshin (búl kәsiporyndaghy 50 payyz ýles qytay kompaniyasyna tiyesili) prinsiptik mәsele. Janaózendegi múnayshylardyng jalaqysy - Qazaqstan boyynsha eng joghary bolyp sanalady. Olar ortasha 230 myng tenge jәne odan da joghary alady. Búl - Qaraghandy shahterleri, Temirtau metallurgteri, «Qazaqmys» júmysshylary jalaqylarynan da joghary. Osy túrghydan alghanda, ereuilshiler talap etkendey, ony 100 payyzgha kóteru múnay óndirushiler ýshin rentabelidy bolmay shyghady. Onda býkil ken oryndaryn jauyp, múnaydy Reseyden nemese Kolumbiyadan satyp alghan jaqsy shyghar?! Mysaly, 30 jyl búryn Angliyada shahterler ereuilge shyqty. Sonda sol ýshin «temir ledi» atanghan Margaret Tetcher býkil shahtalardy jauyp tastady. Ol: «Kómirdi Polishadan, Reseyden satyp alamyz!» dedi. Óitkeni aghylshyn júmysshylary da jalaqyny kóterudi talap etti. Aynalyp ótuge bolmaytyn ekonomikalyq zandylyqtar bar. Eger jalaqyny ósirse, onda múnay biznesining ózi tiyimsiz bolyp qalady.
- Degenmen mәsele osylay sheshilmey túra berse, saylau nauqany qarsanynda ol mýldem qiyndap ketpey me?
- Áriyne, búl jaghday parlamenttik saylau kompaniyasy aldynda ushyghyp ketui mýmkin. Biylikting qateligi nede? Osynyng bәrin halyqqa keninen týsindiru kerek edi. Ýndemey qalugha bolmaydy!

Súhbattasqan Ayjan KÓShKENOVA

«Ayqyn» gazeti