• Gerolid Beligerge jauap beru әreketi

«Mening týsinigimde - Qazaqstan sosializmdi sol kýii ornata almady. Endi, mine, jóni týzu kapitalizm de qúiryghyn ústatar emes. Sonda biz qanday qogham ornatudamyz? ...Aramyzdan bireu shyghyp, osyny maghan týsindirip bere ala ma? Áytpese sipalanghan soqyrday, ony qaysy, soly qaysy ekenin úqpay qaldyq qoy...»

(Gerolid Beliger. «Tasjarghan», №7, 18 aqpan 2009 j.

«Kәllәni torlaghan oilar». («Pletenie chepuhiy»). Besinshi dәpter.

Gerolid Beliger aghamyz dúrys súraq qoyyp otyr. Qoghamnyng qay baghytta, qalay damyp bara jatqanyn, bolmasa keri ketken tústaryn, ne nәrse kedergi bolyp otyrghandyghyn bilip otyru - elimizding әrbir azamatyna mindet. Óitkeni azamattardyng biliktiligi men belsendiligi azamattyq qoghamnyng basty ereksheligi sanalady.

• Gerolid Beligerge jauap beru әreketi

«Mening týsinigimde - Qazaqstan sosializmdi sol kýii ornata almady. Endi, mine, jóni týzu kapitalizm de qúiryghyn ústatar emes. Sonda biz qanday qogham ornatudamyz? ...Aramyzdan bireu shyghyp, osyny maghan týsindirip bere ala ma? Áytpese sipalanghan soqyrday, ony qaysy, soly qaysy ekenin úqpay qaldyq qoy...»

(Gerolid Beliger. «Tasjarghan», №7, 18 aqpan 2009 j.

«Kәllәni torlaghan oilar». («Pletenie chepuhiy»). Besinshi dәpter.

Gerolid Beliger aghamyz dúrys súraq qoyyp otyr. Qoghamnyng qay baghytta, qalay damyp bara jatqanyn, bolmasa keri ketken tústaryn, ne nәrse kedergi bolyp otyrghandyghyn bilip otyru - elimizding әrbir azamatyna mindet. Óitkeni azamattardyng biliktiligi men belsendiligi azamattyq qoghamnyng basty ereksheligi sanalady.

Adamzat tarihy osy uaqytqa deyin әldeneshe memleket týrlerin ómirge keltirdi. Olar - týrki júrtyna etene jaqyn bayyrghy qaghanattar (handyqtar), әlemdi titirentken imperiyalar, halifattar, tolyp jatqan monarhiyalyq, diktaturalyq, totolitarlyq, respublikalyq jәne avtokrattyq memleketter. Kýni keshe ghana әlem sosialistik jәne kapitalistik atty eki lagerige bólingenin de kóz kórdi. Biraq tandau azamattardyng erkindigi men qúqy qorghalghan, әleumettik baghdarly, ekonomikada teng bәsekelestikke negizdelgen demokratiyalyq qoghamgha toqtady.

Al tәuelsizdik alghaly 20 jylda biz qúrghan memleket osylardyng qay týrine jatady? Jiyrma jyl az uaqyt emes. Osy uaqyt bizge ózindik damu jolyn aiqyndaghan memleket qúru isin tiyanaqty ayaqtap shyghugha әbden jetkilikti boldy. Ne nәrsege qol jetkize aldyq? Qanday mejege kelip tireldik?

Qazir memleketimizdi demokratiyalyq deyin desem, onda elimizde oryn alyp otyrghan antiydemokratiyalyq kórinisterdi qayda jasyrarymdy bilmeymin. Mәselen, demokratiyalyq elderde mitingiler ótkizu ýshin biylikting arnayy rúqsaty qajet emes. Ony ótkizushiler biylik organdaryn aldyn ala eskertedi, sol jetkilikti. Biylik mitingidegi qauipsizdikti jәne zannan tysqary әreketter bolmauyn qamtamasyz etudi moynyna alady - mәsele osymen bitedi! Al bizde, shyn mәnisinde, jergilikti halyqtyng talap-tilegi әli kýnge deyin bir әkimning qúzyrynda: kókte - Qúday, jerde - әkim demekshi... Onyng kónili qosh bolsa - halyqqa «múng shaghatyn» bir búrysh bar, al «sirkesi su kótermey» túrsa - ýnin óshire salady.

Al saylau turaly aitqanda, adamnyng jylaghysy keledi. Shyndyqqa jýginsek - biylik saylaudy oiynshyqqa ainaldyryp jiberdi. Aldyn ala «pәlenshe payyz, týgenshe dauys beredi» dep jariyalaydy. Odan keyin osy «mindettemeni» oryndau ýshin bel buyp, zandy búza-múza saylaugha aralasady.

Árkimning tandau qúqyna shekteuding nebir óreskel týrin qoldanugha barady. Kýni býginge deyin saylaudaghy soraqy zang búzushylyqqa memleket tarapynan eshqanday qúqyqtyq bagha berilgen emes. Onyng sebebi de týsinikti, búl - qazirgi atqarushy biylikting halyqtan «tәuelsiz» memleket qúryp alghandyghy bolsa kerek. Tәuelsiz biylik óz әreketining zangha qayshylyghyn eshqashan moyyndamaydy. Osy eki mysaldyng ózi biz kótergen súraqqa jarym-jartylay jauap berip túr...

Biylikting bayypty sayasaty - memleketti damytady, nemese, kerisinshe, qate sayasat - ony kýiretedi. Biz «naryq qatynasyn ornatqan memleket qúra aldyq» dep әlemge jar saludamyz. IYә, shynynda da, elimizdegi payda tabudy kózdeytin kәsipkerler tobynyng payda boluy - naryqtyq ekonomika kórinisi. Erkin ainalym jaghdayynda kapitaldyng iri korporasiyalar men kapital qojalarynyng (qarjy oligarhtary) qoldaryna shoghyrlanuy da - naryqtyq qúbylys.

Degenmen, osy mәselelerding mazmúnyna ýniler bolsaq, tipten bólek qúbylystar ekenin bayqaymyz. Bәsekelestikke negizdelgen klassikalyq kapitalizmde asa iri baylar baylyqqa sauda, tauar óndirisi, nemese joghary tehnologiyany mengeru jәne t.s.s. arqyly qol jetkizedi. Qalay bolghanda da manday terin tógedi. Búl - kapitalizmning búljymas zany.

Al kóptegen sarapshylardyng pikirinshe, bizdegi «qazaqstandyq kapitalizm» onday joldardy bastan ótkergen joq. Bizdegi jeke menshik kәsiporyndar men qarjylyq toptar týgeldey derlik búrynghy memlekettik menshikti jekeshelendiru kezinde payda boldy.

Býgingi iri menshik iyeleri jekeshelendiru kezinde zansyz әreketter arqyly últtyq baylyqtyng basym bóligin qolyna aldy. Sondyqtan olar - «kvazikapitalister». («Kvazi» - nәrsening aldamshy kórinisi. - Á.B.).

Sóitip qazaqstandyq ekonomika flagmandary kapitalizm elderindegidey erkin naryqtyq bәseke satysynan ótpey, birden ekonomikanyng bar salasyn qamtyghan óndiristik-qarjylyq toptar retinde jarq etti. Al qoghamnyng negizi - shaghyn jәne orta biznes damymaghan kýiinde qala berdi.

Jekeshelendiru qauyrt jýrdi. Ony ótkizuding reti men zandyq bazasy da dúrys jasalmady. Ýkimetting «Sharuashylyq basshylarynyng ózderi 20 jyldan astam basqarghan óndiristing 40% ýlesin iyemdenui turaly» Qaulysy konstitusiyalyq zangha say bolmasa da, ol jenildikti kezdeysoq adamdar molynan paydalandy. Áriyne, taza pragmatikalyq túrghydan «isker basshylar sharuashylyqty jeke menshik negizde әri qaray damytady» degen ýmit bolghany ras.

Alayda búl sharanyng onday izgi maqsatqa jetuining ózi kýmәndi edi. Sebebi onay oljagha kenelgen, bәsekelestik arqyly damu qajettigin moyyndamaytyn, enbek resurstary men óndiris quatyn, qazba baylyqty maqsatty, yaghny halyqtyng («ózining de» dep úghynyz) bolashaghy ýshin paydalana almaytyn, ýnemshildik pen iskerlik qabileti tómen, tek qana oqys qoghamdyq jaghdaydy bas paydasyna sheshudi kózdegen «elita» oghan qabiletsiz bolyp shyqty.

Niyet men pighyl bas paydadan aspaytyn jerde memleketshildik qasiyetten júrnaq ta qalmaydy. Kerisinshe, toghysharlyq janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qalqiyp óre týregeledi. Sol sebepti de bizde memleket pen halyq taghdyry belgili bir toptardyng mýddesi tóniregine toghysty. Túrmysy onala almay jatqan júrt tek býginderi ghana ýnemi aitylatyn «halyq ýshin», «el ýshin» degen úrandardyng shyndyqtan qanshalyqty alshaq ekendigin úgha bastady. Onyng aighaghy retinde halyqtyq mýlikti iyelengenderding ony talan-tarajgha salghanyn, búrynghy óndiristi tolyqtay qiratqanyn, al ózderi qol jetkizgen baylyqty «kóz kórmes, qol jetpes» jerlerge tyghugha әrekettenip jatqanyn aitsa jetkilikti. «Jer baylyghyna iyek artyp, el bolyp ense kóteremiz» degen basty ýmit jelge úshty. Eng bastysy, «jana baylar» «jeke menshik - óndiristi damytushy kýsh» degen erejeni moyyndamady. «Ereje» bizding jaghdaygha sәikes bolmay shyqty.

Metall synyqtaryna ainalghan iri óndirispen birge auyl ekonomikasy da qatty túralady. Endi ony kóteru ýshin ondaghan jyldar qajet ekeni anyq. Osylaysha múnay men basqa qazba baylyqty satudan týsken qisapsyz aqsha onsyz da zamanauy óndirister ashugha beyimi men bilimi jetispeytin bizding baylardy «as ta tók» ómir qyzyghy artynan jetektep kete bardy... Iskerleri - әri ketse restoran men bazar ashudan asa almady... Qalghan uaqytta bәsekening toghyshar týrin ermek etip, bas-basyna saraylar salghyzdy, qymbat-qymbat kólikterdi mindi...

Meyli ghoy, bireuding dýniyesine kóz alartpaymyz. Biraq osynday sipattaghy toghysharlyq býkil qogham ýlgi tútarlyq sәnge ainalyp, jalpy júrttyng iskerlik-kәsipkerlik qabiletin basqa arnagha búryp jibergenin kórgende - onyng qanshalyqty qater ekenin anyq týsinemiz... Sóitip, naryq bizding jaghdayda tek qana sauda-sattyq, alypsatarlyq kýiinde kórinis tapty. Búl - jartykesh, shalajansar jәne eng túraqsyz «kapitalizm» týri.

Sarapshylar «mәsele tek jekeshelendirude ghana emes, ony «bolyp, boyauy singen» is dep qabyldau qajet, mәsele ne sebepten bizde, ókinishke qaray, kapitalizmning osynday eng tiyimsiz modeli qalyptasqanyn anyqtauda jatyr» deydi. Sosyn ómirlik manyzy bar «osy taqilettes týsiniksiz memlekettik qúrylymmen daghdarysqa engen Qazaqstan әleumettik-ekonomikalyq mәselelerin qalay sheshe alady?» degen súraqqa jauap izdeu qajet deydi.

Aty-jónin kórsetpeudi qalaghan professordyng aituynsha: «Jekeshelendiru bastalghan kezde isker adamdargha eki jaqtan qauip tónip túrdy: birinshisi - «tómennen». Ol - qylmyskerler men «qara kýsh» iyelerinen (әrtýrli búzaqy toptar), úiymdasqan «rekettin» kәsipkerlikti (payda kózin) baqylaugha aluy bolsa, ekinshisi «jogharydan» - memlekettik sheneunikter tarapynan oryn aldy.

Olar jekeshelendiru kezinde biznes qúrylymdardyng menshik ýlesine astyrtyn kire bastady. Búl óndiristik-qarjylyq toptardyng ózara tiyimdi odaq qúruyna, naqty aitqanda, sheneunikter men biznes ókilderining ymyralasuyna әkeldi. Biylik pen menshiktin, ekonomika men sayasattyng ózara sybaylasqan baylanysynyng әleumettik mehanizmi osylay payda boldy. Onday jaghday búrynghy kenestik respublikalardyng barlyghynda derlik (sonyng ishinde Qazaqstanda da) oryn aldy. Zertteuler ony rastaydy».

Bizding kapitalizm syrtqy formasy jaghynan monopoliyalyq sipatta qalyptasty. Biraq bizdegi monopoliya naryqqa sәikes firmalardyng qarqyndy júmys isteuimen, naryq jýiesinde tolyq iyelik etuge úmtylysymen, óz bәsekelesterin sapany artyru, әri baghany tómendetu arqyly yghystyru jolymen qalyptasqan joq. Qazaqstandyq monopoliya, naqtysynda, bas paydasyn kózdegen sheneunikterding memlekettik tapsyrysty ózderining qatysy bar firmalargha berip, sol arqyly memleketting retteushi mýmkinshiligin molynan paydalana otyryp, qarsylastaryn naryqtan yghystyru arqyly kýsheydi.

Memlekettik qúrylymdar bolsa (SES, órt sóndiru, salyq, keden, bank, jer komiyteti t.b.) osy firmalardy qorghaugha (sybaylastyqty joqqa shyghara almaymyz) qyzmet etti. Sondyqtan da naryq jýiesinde sanauly ghana iri korporasiyalar ýstemdikke iye. Olar býkil naryqty ózara bólisip, tolyq baqylauda ústaugha qol jetkizdi. Baghany da óz erikterimen qoiy mýmkinshiligin saqtady.

Elimizde iri jeke menshik iyeleri ishki tauar óndirisin damytugha investorlardy tarta almauda. Kóbine olardyng úsynghan jobasyna sheteldik investorlar qyzyghushylyq tanytpaydy. Óitkeni sheteldik kompaniyalar Qazaqstannyng qazba baylyqqa baylanyp, sony ghana satyp kýn kóruine mýddeli. Olar, negizinen, paydasy mol, shyghyny az shiykizat kózderine qarjy qúiydy kókseydi. Nege? Óitkeni az shyghynmen mol baylyqqa keneluge jergilikti biylik mýmkindik berip otyr. Endeshe olargha «jana óndiris» sekildi mashaqaty kóp tәuekelge barudyng qajeti ne? (Kezinde sheteldik kompaniyalargha úsynylghan jerasty qazba baylyq kózderi sonau kenestik kezden barlanyp, iygerilgen, nemese iygeruge tolyq dayar edi. Múnay qabattary alghashqy fazada, yaghny jer betine jaqyn ornalasqan bolatyn). Onyng ýstine ózge tabys kózi molayghan sayyn, memleket tausylmaly qazba baylyghyn ýnemdeuge, bolashaq ýshin saqtaugha bet búra bastaytynyn olar da jaqsy biledi. Sondyqtan Qazaqstandy neghúrlym kóp uaqyt boyy «múnay dopinginde» ústap túru - olar ýshin asa tiyimdi tәsil.

Ótken «jekeshelendiru» nauqanynda birqatar iri múnay kózderining jeke adamdardyng iyeligine ótkeni jasyryn emes. Biraq olar odan tezirek «qútylugha» (satugha) asyqty. Búl sauda әli kýnge deyin jalghasyp jatyr. Nege? Onyng da sebebi sol bayaghy toghysharlyq mentaliytette jatyr. Olargha memleket mýddesinen góri ainalymy men qaytarymy tez qaghaz aqsha (dollar) qymbat. Ári jerasty baylyghyn shetel bankilerine aparyp tygha almaysyng ghoy... Sondyqtan bolar, qogham tarapynan «memleket ózining retteushi mýmkinshiligin qalaysha qoldan berip qoydy?» degen zandy súraq tuuda.

Búl súraqtyng tәuelsizdik mәselesine tikeley qatysty bar. Mysaly, ýkimet búrynghy kelisim-sharttardaghy «qazaqstandyq mazmún» mәselesin endi ghana, «sheteldikter Qazaqstanda óndirister ashady» degen ýmit aqtalmaghan song jәne daghdarystyng jana tolqyny kelip, ekonomikalyq jaghdayymyz ushygha bastaghan kezde kótere bastady. Al biz sol kezderi óndiris ashudy, oghan qazaqstandyqtardyng tartyluyn, júmysshylardyng jalaqysynda alalaushylyqtyng bolmauyn jәne t.s.s. mәselelerdi memleket әleuetin qoldana otyryp qamtamasyz etkende - onda biz elde «adam kapitalyn» damytatyn, qoghamdy algha sýireytin investisiyamen qamtamasyz ete alar edik. Ártarapty ekonomika men mәdeny damu mәseleleri de búdan góri qarqyndy sheshimin tabar edi. Ghylym men bilim, densaulyq mәseleleri de býgingi kýiden әldeqayda joghary bolar edi.

Biz bolsaq osy qarapayym aqiqatty úghu ýshin sheteldikterding zandarymyzdy belden basuyn, jaghdayymyzdyng túralay bastauyn kýtip otyrdyq. Búl - elitanyng basty qateligi.

Ekonomikalyq teoriyada múnday kapitalizm týri - nomenklaturalyq (burokratiyalyq) kәsipkerlik dep atalady. Onda sheneunik pen kәsipkerding arasy ajyramaghan, kóbine ekeuining rólin bir subekt oinaydy. Múnda sheneunik - memlekettik qyzmetker retinde baqylaushy, sonymen qatar kәsipker retinde - naryqtyq qatynasqa qatysushy (qosymsha tabys tabushy).

Bir sózben aitsaq, qazaqstandyq qoghamda sheneunikter men kәsipkerlerding ymyralasqan simbiozy (eki basty aidahar syndy) payda boldy. Al búl - qúqyqtyq-demokratiyalyq qoghamnyng tabighatyna jat nәrse. Búl «kapitalizm» qogham men ekonomikanyng damuyna qolayly jaghday tughyza almaydy jәne memleket azamattarynyng jappay iskerlik belsendiligin oyatugha stimul bola almaydy.

Osy aitylghandarmen birge bizding memlekettikte mynaday eki mәselening basy ashylmaghan kýide túr: olar - «naryqqa aralaspau» jәne «ózin-ózi shetteu». Bizding oiymyzsha, liyberalistik prinsipterdi ústanghan memleket naryqtyq ekonomikanyng damuyna qolbaylau bolmau ýshin oghan meylinshe aralaspaugha úmtylady. Dúrys. Biraq bizding jaghdayda búl prinsip «memleketting ekonomikalyq qatynastardan «tolyq shet qalumen» almasty. «Shet qalu» prinsiypi tek ekonomikada ghana emes, sonymen qatar qogham ómirining barlyq salasynda, әsirese әleumettik salada ótkir kórinis tabuda. Mysaly, bizde «biznesting әleumettik jauapkershiligi» joqqa tәn. Ásirese eldegi bankilik qyzmet odan aulaq bolghandy qalaydy. Qayta olargha qaraghanda sheteldik biznes qúrylymdary birshama tәuir. Sondyqtan daghdarystyng basty sebepterining biri retinde memleket tarapynan jetkilikti baqylau men retteuding bolmauyn, memleketting ózine konstitusiyalyq zanmen jýktelgen mindetterdi tolyqtay atqarmay, últtyq mýddeni jetkilikti dәrejede qorghamay otyrghanyn shyndyq dep moyyndau qajet.

Bankiler demekshi, әriyne, naryqtyq ekonomikanyng ótpeli kezeninde bankterge qolayly jaghday tughyzu qajet. Sondyqtan da memleket osy saladaghy barlyq zannamalyq bazany bankterdi qoldaugha qúrghany óreskel qatelik te emes. Biraq búl qoldau olargha ne ýshin jasaldy? Olar shaghyn jәne orta biznesti yntalandyrugha jetkilikti kónil bóledi dep jasalghan joq pa? Ásirese azyq-týlik qauipsizdigining negizi - auyldy damytugha septigin tiygizer degen ýmit biyik túrdy ghoy. Al olar bolsa ondaygha esh qúlyqsyz. Olardyng búl qadamy týbinde qazaqstandyqtardyng әleumettik mýddesine ziyan keltiredi, keltirip te jatyr. Sondyqtan eng dúrysy - Qazaqstanda naryqtyq ekonomikanyng «qanqasy» qúrylghan sәtten bastap ekonomikany әleumettik baghytqa búru qajet edi. Biraq biylik onday talap qoymady. Sol sebepti de osynday «kartblansh» alghan bankiler men iri biznes tek óz paydasyna júmys jasaudy jalghastyra berude. Osy sebepten qazaqstandyqtar óz óndirgish kýshterin sapaly damytu qabiletinen ajyrap qaldy. Ásirese tәuekeli mol mal jәne egin sharuashylyghy qiyn jaghdayda. Mysyqtabandap qana algha jyljyp keledi.

Bizding kәsipkerlerding paydasynyng qomaqty bóligi shetten tasylatyn tauarlar esebinen bolyp otyr. Al osy jolmen onday paydany qua bersek, ishki óndiristi óndiruge eshkim qyzyqpaytyn bolady. Kezinde osynday sauda-sattyq ótinde túrghan talay memleketter bir dauyldan (fors-majorlyq jaghdaydan) aman qala almaghany tarihtan belgili. Kapital el ekonomikasyna túraqty qyzmet etuin qamtamasyz etui ýshin әlemdegi әigili kapitalisterden ýlgi aludyng esh aiyby joq.

Mysaly, milliarder Genry Ford: «Mening zauyttarym túraqty júmys isteui ýshin, men óz júmysshylaryma ózderi jasaytyn avtomobiliderdi satyp ala alatynday jalaqy tóleuim qajet. Sonda búl mening óz paydamdy oilaghanym bolady. Joghary jalaqy beru ýshin men óndiristi de jetildirip, barlyq júmysshy-qyzmetkerlerimning de biliktiligin ýnemi arttyryp otyruym qajet», - degen eken. Sol aitqanday, biz de memleketti damytugha «jappay tútynushylar», yaghny «túrmys dengeyi óte joghary qogham» qúru arqyly ghana jete alamyz. Múnday jaghday tusa - biznes te ózining әleumettik jauapkershiligin arttyrugha mәjbýr bolady.

Qazirgi maqsat - últtyq ekonomikalyq órleu. Ol ýshin memleket mýmkindikterin tolyq qoldanyp, últtyq biznesti últtyq mýddege búru qajet. Biznes jeke paydasyn ghana oilamay, aldymen memleket pen halyqtyng da jaghdayyn oilaugha mindetti. Memleket pen halyq - biznes otyrghan bútaq, onyng túghyry.

Olar bolmasa, jeke «kapitalisterdin» baylyghy - ózgelerding kóz qúrty! Osynday prinsipti ústana otyryp, ýkimet qazirgi reformalardyng qanday maqsatta jasalyp jatqanyn halyqqa týsinikti etip jetkizui qajet. Býginde olardyng naqty maqsaty týsiniksiz boluyna baylanysty qogham mýddesi men reformalar arasynda baylanys joq. Sodan baryp memlekettik jobalarda әrbir adamdy naqty isterge jeteleytin, onyng túrmys jaghdayyn kóteruge baghyttalghan maghyna joq. Al әlemdik tәjiriybede reformalar osynday maghynamen tolyqqanda ghana sәtti ayaqtalghany anyq. Endeshe qazirgi biylikke óz azamattarynyng seniminen jәne de kez kelgen uaqytta biylikting óz azamattarynan qoldau taba aluynan artyq manyzdy nәrse bolmauy tiyis. Ókinishke qaray, osy manyzdy shartty biylik iske asyrmay otyr. Jalyqtyrghan jalang úrandardan әri aspauda. Yaghni, múnda da «biylik bir bólek, halyq ekinshi bólek» kýide qalghan dese bolady.

Sol sebepten bolyp jatqan qayta qúrulargha, ýkimet úsynghan baghdarlamalargha degen senim az. Daghdarys dendegen sayyn, senim azaya týsude. Kezinde ýkimet pen parlamentting jaghdaydy aldyn alugha tolyq mýmkindigi bar edi. Ókinishke qaray, olar búl mýmkindikterdi paydalanbady. Ýkimetting әleumettik-ekonomikalyq sayasaty (daghdarys jaghdayynda) ýmitti aqtamauy - eldegi sayasy ahualdy shiyelenistirip, qoghamdyq úiymdar biylikting jauapkershiligi turaly ashyq aita bastady. Shynynda da, bedelmen birge jauapkershilikting qatar jýretinin kez kelgen biylikting úmytpaghany abzal...

Sonymen G.Beliger aghagha jauapty nemen týiindesek eken: «Áleumettik jauapkershiligi joghary, erkin naryqtyq, әrtarapty ekonomikasy bar, barlyghy zang aldynda ten, azamattardyng qúqy zanmen qorghalghan, kólenkeli biznes pen sybaylastyqqa oryn qalmaghan, bolashaghyna senimdi, mәdeniyetti, oqyghan-toqyghan azamattar ómir sýrushi, últtyq kelbeti aishyqtalghan qogham qúrdyq», - deymiz be, әlde basqasha aitamyz ba? Bolmasa: «Búl tek qiyal, biraq elimizding últtyq mýddesine sәikes keletin qiyal, sondyqtan bәribir de jýzege asatyn qiyal!» - deymiz be?

Degenmen, biz Geraghanyng naqty súraghyna naqty jauap bere almadyq. Bizdi de týsinuge bolar, óitkeni teoriyada sózi men isi qabyspay jatqan memleket týri qarastyrylmaghan. Bizding de qazirgi jaghdayymyz osynday ekiúdayylyq qalypta túr: bireulerge (olar az) - búl jaynaghan el, bireulerge (olar kóp) - búl keri ketip bara jatqan el. Onyng ýstine daghdarys saghyzday sozylghan sayyn, ekinshilerding qatary kóbeye týsude.

Qanday da ashy bolmasyn - halyqtan shyndyqty esh jasyrugha bolmaydy. «Qily-qily ertegi» qoghamdy júdyryqtay júmyldyra almaydy. Tek qana shyndyq pen әdilettilik qana búl funksiyany atqarady. Biraq qanshama synshyl bolsaq ta, shynshyl qogham ornamay qoymaytynyna senu qajet. Sebebi, birinshiden, búl tәuelsizdikti tiyanaqty etuding jalghyz sharty bolsa, ekinshiden, Geragha ózi aitqanday - qazaq halqynyng joghary jasampazdyq potensialy. Uaqyt kelgende biz de memleket qúruda «birizdilikke» týsemiz dep ýmittenemiz. Geragha әzirge osyghan riza bolsyn...

Ábdirashit BÁKIRÚLY,

filosof-publisist

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 34 (117) 12 qazan 2011jyl