Marfugha AYTQOJINA, aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty:

Marfugha AYTQOJINA, aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty:

- Marfugha apay, aldymen sizdi 75 jyl­dyq mereytoyynyzben qúttyq­tay­myz. Jalpy, Abay atamyz ait­qan­day, es­ti adam kýnine nemese júmasyna bir ret ózine esep berip túrady ghoy. Al endi 70 degen belesti ótkergen aqynnyng ózine esep bermeui mýmkin emes. Olay bolsa, jýrip ótken jolynyzdan qanday iz kó­re­siz? Ótken shaqqa moyyn búrghanda, oiynyzgha aldymen ne keledi?

- Taghdyrym - tarihym, ol - mening ghana emes, tútas qazaq degen halqymnyng tarihy. So­nau bir kezder kóz aldyma oralady. Qa­pal-Arasannyng joghary jaghynda Aytqoja jaylauy degen bolghan.  Atam Aytqoja qajy 14 jasynan bastap biylik ait­qan, suy­rypsalma sheshen, tókpe aqyn bol­ghan. Keyin qajygha barghan. Kenes ókimeti eng al­ghash kelisimen «bay, qúlaq» dep, atamdy 70 ja­syn­da appaq saqalyn jelkildetip itjek­kenge aidap jibergen. Sonyng salqyny balalaryna tiygen. Qapal uezinen eng songhy ret ústalghan 82 adamnyng biri - mening әkem. Ús­tazdyq etip jýrgen jerinen alyp ketken de, elge «Ghaly Aytqojindi Japoniyagha aqparat berip jatqan jerinen ústadyq» degen. Oqy­ghan, oryssha, qazaqsha, arabsha bilgendikten, әkemdi Kenes ókimeti «eng qauipti adam» dep tapqan. Osy I Almatyda «Mýttәiim baghy» de­gen bolypty, it túmsyghy ótpeytin qalyng to­ghay, sol jerde adamdardy tonau siyaqty jaghdaylar jii oryn alyp túratyn eng qauipti jer eken. Týrmede oryn bolmaghan son, ústalghandardyng barlyghyn aidap әkelipti de, osy baqtan ózderine tereng shúqyr qazdyryp, auzyn temir tormen jauyp, sonda qamaghan. GPTU-dyng soldat­tary myl­tyq­tyng istik jaghyn taqay, tang atqansha baqylap jýredi eken. Ákem sonday jerden qashqan ghoy. Qapal-Arasannyng bas jaghynda Iliyas Jansýgirov, Ghaly Ormanov syndy aghala­rymyz jyr­laytyn Qora tauy degen bar. Tekeli jaqtan barsan, ol - eng biyik shyn. Týrmeden qash­qannan keyin eki aiday әkem sol jerde tyghylyp jatyp, sosyn elde qalsa, tynyshtyq bermeytinin bilgen son, Qytay asady. Áyeli men jalghyz qyzy, ýsh úly ashtan óledi. Tek Aytqoja qajy atamnyng bauyryna salghan ýlken úly Shayahmet qana tiri qalypty. Men tórtinshi synypty sol aghamnyng qolynda oqyp bitirdim. Agha­mnyng sausaqtarynyng basy býgilip túratyn. Sol býgilgen sausaqtarymen dombyrany kýmbirlete shertip, әn salghanda tanghalatyn edim. Sodan bir kýni batylym baryp: «Shaya­h­met agha, nege sizding sausaq­tarynyz býgilip túrady?» - dep súrap edim, ol kisi múnayyp otyryp: «E, Mәrpetay-ay, onyng tarihy úzaq qoy... bala kýnde aralarynda bas kóteretin ózim bolghandyqtan, ash qalmayyq dep qar astynan masaq terdim», - dep jauap berdi. Sonda ýsip qalypty. Men balanyng eng kenjesi bolsam, ol kisi - túnghyshy, orta­myz­daghy Tó­re­túrsyn, Bala­túrsyn, Qúdiyarhan deytin aghalarymnyng bәri ashtyqtyng qúr­bandary bolyp ketkenin aittym. Men sheshem әkemning artynan Qytaygha qashyp barghan song tu­ghan­myn ghoy. Sosyn barynsha әlpeshtep, er­ke­letip, betimnen qaqpay ósirgen. Ózine bir ty­qyr tayanghanyn sezdi me, әiteuir, әkem maghan bes jasymda hat tanytyp, arab jәne kiy­riyl­liy­sa әripterin ýiretti. Rasynda, kóp úzamay Qytay ókimeti Stalinmen auyz jalasyp, osy jaq­tan barghan qazaq ziyalylaryn jappay týrmege japty. Búl 1941 jyl bolatyn. Ákem de sol kóppen birge Qúljanyng bergi jaghynda Seydin qalasyndaghy atyshuly «Ayranbaq» týrmesine qamaldy. Sonda әkemdi jylyna bir ret qana temir qaqpanyng sanylauynan kóre alatynbyz. Syghalap qana qaraghanda, mandayy jarqyraghan әkem qol-ayaghy ki­sen­delip kele jatushy edi. Kóre sala «Agha!» dep shyrqyrap jylaytynmyn. Sol bir-aq sәtte sanylaudan tyrnaqtarynyng kóbesine shege qaghyp, azaptap jatqan adamdardy kózim sha­lyp qalatyn. Al әkemdi sonday azaptan qút­qa­ryp qalghan - oqyghandyghy, Seydinde jauap­ty júmys istegen adamdarmen tanys­ty­ghy, syilastyghy. Solaysha mynnan bireu ghana tiri qaluy mýmkin týrmeden әkem aman oraldy. Mú­nyng tarihy úzaq, sonday ghúmyr keshken ata-anam jayly, óz taghdyrym jayly bo­la­shaq­ta ghúmyrnamalyq roman jazsam degen oiym bar.

Men óskende konservatoriyagha baram de­genimde, «qolyndaghy dombyrang men kó­meyindegi әndi eshkim ala almaydy, sen qajy atang siyaqty, Ghaly aghang syndy aqyn bolasyn» de­geni esimde.

- Ghaly agha dep otyrghanynyz kim?

- Kәdimgi aqyn Ghaly Ormanov. Negizi, әkem Qaraghash mektebinde múghalim bolyp jýrgende ol kisini alghash at-shanagha otyr­ghyzyp, internatqa ornalastyryp ketken eken. Ákem meni sol Ghaly aghagha tabystaghan kórinedi, ma­ghan da «eger ózim tughan jerge jete al­masam, sol Ghalidy izdep tauyp alarsyn» dep ama­nat­tady. Men biraq ol kisimen arada birshama jyl­dar ótken son, Mәskeuden oqu bitirip kelgen kezde bir-aq tabystym. «Asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghysyng ghoy, jaryghym» dep, mandayymnan iyiskep, әkeme kónil ait­ty.

Al endi Mәskeude oqyghan jyldaryma kelsek, mening tórt birdey kitabym sol jaqta, al osy jaqta ýsh kitap, barlyghy jeti kitabym orysshagha audaryldy. Songhy 1985 jyly shyqqan «Ukrasheniya konya» degen kitabym «Hudojestvennaya liyteratura» baspasynan «Klas­sika» seriyasy boyynsha shyqty. «Stru­na stepey» atty kitabym Komsomol jastar syilyghyna úsynylyp edi, belgisiz jaghdaymen ol ataq berilmey qaldy. Onyng maghynasyn da týsindim, maghan ózge emes, óz elimning ishi­nen jau tabylyp, «Qytaydyng shpiony» dep jamandap, bergizbey tastady, bilem. Ol bir qiyn kez edi ghoy, ony da ótkerdik... Sol tústa Mәskeuding «Liyteratura» gazetine Tatiyana Ku­zev­levanyng «Tanghy qús sayraghanda» degen maqalasy shyqqan edi. Onda Orta Aziyadan endi shyghyp kele jatqan jas әri ózindik erek­she­likteri bar aqyndar dep meni jәne qyrghyz Bay­ramhan Ábilqasymova ekeumiz jayly aitady. Sosyn ataq­ty jazushy Aleksandr Bekting qyzy Tatiya­na Bekting «Znamya» jur­nalyna mening kitabyma jazghan resenziyasy shyqqan edi. Búl endi mening baghym shyghar, bir jaghy bilim jolyn quugha әkemning jol ash­qandyghynyng da ar­qa­sy, ólenderim orysshagha audarylyp, kitap­ta­ryma Júban Molda­ghaliyev, Oljas Sý­ley­me­nov syndy qazaqtyng aituly aqyndarynyng alghysóz jazyp berui. Al Tatiyana Kuzevleva men júbayy Vladimir Soveliev ekeui, Sayyn Múratbekov bar, qyrghyzdyng ataqty aqyny Jolon Mamytov - barlyghymyz Mәs­keu­degi jogharghy әdebiyet kursynda birge oqy­dyq. Qayran Jolon, Qyrghyz Jazushylar oda­ghynyng hatshysy bolyp istep jýrgen jerinen kenetten jýregi ústap, jastay ketip qal­dy. Sol Tatiyana jalghyz meni emes, qazaq­tyng maghan deyingi de kóp aqynyn, Júban Mol­daghaliyev aghamyz, Amanjol Shamkenov, Qalihan Bekhojiyn, Syrbay Mәulenovterding ólenin orysshagha audardy. Taghy bir ishimdi ashyt­qan bir is, «Ukrashenie konya» kitabym shyghar kezde Mәskeuden arnayy habarlasyp, «Qazpot­rebsoyzdyn» tóraghasy Sәken Tәne­keev aghamyz bolatyn, súraghan 17 myng tiy­raj­dy berdi, biraq tapsyrghan adamy, pen­de­likti qoysanshy, әli kýnge sol aqyndy kórip túram, nebary 10 myng ghana tiraj berdi. Ki­tap shyghysymen talanyp ketetin tús, 10 myng tiraj Mәskeuding ózinen-aq art­yl­ma­dy.

- Zamanynda qazaq әdebiyeti men ruhaniyatyna barynsha enbek etip, qazir eli úmytyp bara jatqan tústasynyzdan kimdi aitar ediniz? Biz býginde kimdi eleusiz qaldyryp otyrmyz?

- 1973 jyly bizde Aziya, Afrika el­de­ri­ning әdebiyet ókilderi bas qosqan ýlken kon­fe­rensiya boldy. Marqúm Ánuar Álimjanov aghamyz sol konferensiyany úiymdastyrugha tikeley múryndyq boldy, ózi sol elderding kóbine ataghy keninen tanymal jazushy edi. Shyn­dyqty aitu kerek, Ánuar Álimjanovtyng qazaq әdebiyetinde alar orny erekshe. Orys­shagha óte jetik adam edi marqúm, sonday ziya­ly. Ózekti órteytini, býgingi buyn, býgingi úr­paq Ánuar Álimjanovtay túlghalaryn úmytyp ba­ra jatqanday kórinip, ishtey kýiinemin. Ánuar qazaq әdebiyeti ýshin qanday ister at­qar­dy?!. 80 jyldyghy jetim qyzdyng toyyn­day bolyp ótti. Kezinde dýniyeni dýrildetip, múqym qazaqtyng bar-joghyn týgendep edi, әl-Farabiydi ózbekterding uysynan suyryp alghan, al ol ýshin myndaghan jyl tas pen qúm basqan tarihty arshyp alghan osy Ánuar emes pe edi?.. Qazir sony óz iyeligine alyp, kózi ket­ken túlghalardyng atqarghanyn úyalmay ózine telip jýrgender bar, shyn­dy­ghyn­da olar jay ghana Ánuar­dyng búiryghyn oryndap jýrgender. Abay ait­qanday, «Kýn joqta Ay men júldyz kisimsiner» degenning naq ózi ghoy...

- Jalpy, әiel aqyn bolu qiyn ba? Áyel aqynnyng taghdyry, әdeby orta­daghy orny, әdebiyetke qosar ýlesi qan­day, sizdinshe? Ádebiyet, poeziya әielding nәzik janyn emdey me, әlde, kerisinshe, kóbi­rek jara sala ma?

- Áyel taghdyry - eng nәzik әri eng kýrdeli taghdyr. Sol taghdyrdy qalay basqaryp, qa­lay jenu kerektigi adamnyng ózine baylanysty. My­saly, bireuler «ol taghdyr ghoy» dep, ózining kóp kemshiligin aqtap alugha dayyn túrady. Eger men de sóiter bolsam, onda eng baqytsyz adamnyng biri bolar edim. Jarym da boldy, balalarym da, biraq men poeziyany birinshi oryngha qoydym. Al poeziyada, jalpy, shyghar­ma­shylyq ómirimde kóp kedergi kezdesti: kórealmaushylyq, baq­ta­lastyq - bәri de boldy. Alayda sonday kedergilerde synyp qalmay, sýrinbey ótuime kýsh bergen aldymen otbasynan alghan tәr­biyem boldy. Mening aqyn boluyma baryn sal­ghan, әdebiyet pen poeziyagha baulyghan - әkem. Ol kisi kitapty óte kóp oqityn. 1952 jyly Qytayda jýrgende «Abay jo­lyn» Múhtar Áuezov ózi әkelip berip, «Ghaly Aytqojinge» dep ózining marjanday qoltanbasyn qal­dyrghan kitaby mende әli kýnge saqtauly túr. Búl jaydy men maqtanysh ýshin emes, Múqannyng kishipeyildigi men aq­sa­qal­gha degen qúrmetin aitqym kelgen. Abay­dyng arabsha jazylghan tolyq shyghar­masy, Push­kinning tolyq shygharmalary, ózbek jazushysy Aybekting kitaby ghana qolymda qaldy. Ákem qaytys bolghannan keyin, qalgha­nyn talap alyp ketken. Biz Qytaydan be­ri kóshkende dýniye-mýlik emes, bir mәshiyne kitap artyp keldik. Ákemning jinaghan kitap­ta­ry. Qazaqstanda qanday kitap shyghady, sonyng bәrin biz alyp otyrushy edik. Men sonyng ar­qa­synda Qasym jyrlarymen sonau ertede, Qytaydaghy qyzdar gimnaziyasynda oqyp jýrgen kezimde tanysyp ýlgerdim. Jalghyz men emes, jas buyn týgel Qasymnyng ólen­de­rin jata-jastana oqyp, Qúlja baghyn aralay jýrip, Abaydyng «Tatiyananyng әni» t.b әnderin oryndaytynbyz, sol sәn-saltanatqa toly ómirimizding de kóp úzamay shyrqy bú­zyl­dy. Eldegi sekildi bay-qúlaq, qoja-mol­da­lardy kәmpeskeleu, qughyndau aragha bir­shama uaqyt salyp arghy bettegi bizderge de jetti. 1952 jyly әkemdi myrzaqamaqqa alyp, býkil mal-mýlkin kәmpeskeledi. Iliyas jyr­laghan Aqsu ózeni bizge de jetip, bizde de aghatyn. Ortany bir tau ghana bólip túratyn sonda. Bergi jaghy atajúrt, arghy jaghynda ata­júr­tyn ansaghandar ómir sýrip jattyq. Ákem aghashtan ózine ýy ghana emes, auylgha mektep te saldyrghan eken. Ýiimizding ainalasy qalyng bau, neshe týrli miua aghashtar ósetin, auy­ly­myz qalyng nuly, sonday bir kóz toymastay kórikti el edi. Onyng bәri ketti ghoy kәmpeskede, biz 1958 jyly beri óttik. Kóship kele jat­qa­ny­myzda kýzding tanghy ayazy, shóp basynda shyq móltildep túrdy. Biz úzaq jýrip, Eshki­ól­mes tauyna kelgende әkem kólikti toq­tatty. Sóitti de, ózi atynan týsip, susar bórkin qo­ly­na alyp, jol jaghasynan bir shymshym to­pyraqty uystaghan kýii qúshyrlana iyiskedi. So­syn kókiregine basty da, joldyng jaghasyna et­petinen jata qalyp, óksip-óksip jylady. Ba­lamyn ghoy, qanday qiyndyqqa da moyy­ma­ghan qaysar әkemning qu mediyen dalada egile jylaghanyna tan­ghal­dym. Týsine almaghan edim, maghan ol júmbaq bolyp qalghan. 1971 jyly men Mәs­keude oqyp jýrgende, әkem qay­tys boldy. Men ol jaqtan jetem degenshe, әkemdi jerlep qoyypty. Qabir ba­syn­da túryp tún­ghysh ret ózimdi son­day jal­ghyz sezinip, sol bir ayauly jandardyng qan­sha jaghdayy jaqsy bolsa da, elding bir uys to­pyraghyn ar­man­da­gha­nyn sonda baryp týsindim. Qayran anama ol da búiyrmady, 1956 jyly elge keluge eki jylday qalghanda anam jýrek auruynan ketip qalyp edi. Sodan aragha 30 jyl salyp men sol tughan jerim Qúl­jagha bardym. Aghash ta joq, bau da joq, ýy de... Biz kóship, ishki Qy­tay­dan ash qytaylar qap­tap kelgen de, tipti aghashtardyng tamyryna deyin qazyp jep, Talqy tauynyng myn­jyl­dyq qaraghaylaryn da otap tastapty. Keyde sonyng bәrin: balalyq shaghymdy, әkemdi, anamdy oi­lasam, ózimdi sonday bir baqytty sezi­ne­min.

- «Baqytsyz jan men bolar edim» dediniz de, kerisinshe, baqytty shaghy­nyz­dy aityp kettiniz emes pe, endeshe, osynyng jóni qalay?

- Asyqpay tyndanyz, sosyn týsinesiz. Men osynda kelgen song QazMU-dyng jur­fa­gyn bitirdim. 1969 jyly Mәskeuding jogharghy әde­by kursynda bilimimdi jalghastyrdym. Osy aralyqta mening ýsh kitabym shyghyp, Ja­zu­shylar odaghynyng mýsheligine qabyl­dan­ghan­myn. Ol kezde mýshelikke ótken aqyn-jazu­shylargha degen qúrmet pen memleket tarapynan jasalatyn jaghday birshama jaqsy edi. Ýgit-nasihat bólimi qalam­ger­lerding tuyndysymen arnayy júmys istep, barynsha taratugha kýsh salatyn. Oqyr­man­men kez­de­su­ler úiymdastyryp beretin. Biz de boyy­myz­da­ghy barymyzdy sala, barynsha jana jyr, jana tuyndy shygharugha tyrystyq. Tang at­qan­sha shyra­ghymyzdy sóndirmey, kóz ilmey óleng jazghan kezder de boldy. Aptalap ýiden shyq­pay otyryp óleng jazyp, óndire júmys istegen shaqtarym sol tús edi. Endi osylay enbektenip jatqanynda, ony el de elep, alaqanyna salyp jatqan tústa ayaqtan kelip әldekim ne әldene shalyp qalsa, qanday kýy keshesin? Jarq etip kýn shyghyp, týnekke tar­typ bara jatqan bir kýshten tartyp alghanday boldy meni osy Tәuelsizdik. Sonda ózimdi tún­ghysh ret rahattana bir tynys alghanday se­zin­dim. Ruhany erkindikke shyqqan men de sol tústa Tәuelsizdik aldym desem bolghanday.

- Tólegen Aybergenov, Múqaghaly Ma­­qa­­taev, Júmeken Nәjimede­nov­ter­men qa­­tar jýrdiniz, biri­men dos bol­dy­nyz ba?

- Dostyq - óte tereng úghym, eger dosyng jú­pyny bolsa, ýstindegi bar jaqsyndy she­ship ber, dostyq degen - osy. Dosyng kýiip bara jatsa, óz janyndy salsang da, sen ony qorghap qaluyng kerek. Osynday adaldyq bolmaghan jerde dostyq degen joq. Mening ózimning eki-ýsh dosym bar: biri - Mәskeudegi Tatiyana Kuzevleva, ol mening tek audarmashym ghana emes, ekeumiz keremet dos boldyq. Sonday-aq Júmeken. Birimiz qyz, birimiz jigit bol­saq ta, aramyzdan qyl ótpestey dos boldyq. Júmeken Mәskeudegi әdeby kursqa bizden keyin ketti. Sonda Nәsipting ózi maghan «Marfughash-au, nege Júmeken sen oqyghan kezde barmady eken?» dedi. «Nege?» dedim tandana. «Sen dosqa óte adal adamsyng ghoy», - dedi. Dese degendey-aq, Júmeken ózi aqyn, minezi úyan, ózi ónerli, kýy shertkende bar­ma­ghy­nan bal tamatyn. Keybireuler ony júmbaq aqyn deydi, men aitar edim: onyng júm­baq­tyghy - sol kýishiliginde. Ólenderi tógilip túr­ghan kýy siyaqty. Qalypty aqyndar sezimge shal­­qyp, arqalanyp keter bolsaq, ol óte sal­maq­ty, jymiyp qana kýletin de otyratyn. Jú­me­ken bәrimiz pәterden-pәterge kóship, Al­ma­tynyng tipti ishine kire almay, әlde­kim­der­ding kepesin jalgha alyp jýrip, sonda jaz­dyq. Ayaday bólmede temir pesh te, bir kisi әreng syyatyn tósek te túrady, sol ýiimizge birimizdi-birimiz shaqyryp qondyryp, ólen-jyr oqyp, solay jetildik. Bir qysta toghyz jer­ge kóshken kýnim boldy. Bar qymbat mýl­kim - qyzym Janbotanyng besigi ghana, sony ar­qa­laymyn da, kórpe-tósegimdi buamyn da, «shyq» degen kýni pәterden shygha jónelemin. Me­ning sonda arqasýier eshkimim bolghan joq, anam arghy bette qaytys boldy, әkem de elge oralghan song kóp úzamay kóz júmdy. Júme­ken­ning pә­te­rine Ábu Sәrsenbaev aghamyz jii bas súghyp, halimizdi bilip túratyn. Jana jaz­ghan ólen­de­rimizdi oqytyp, bizge kәdimgi ar­qa­sýier bolghan, qanattandyrghan sol aghamyz edi.

Oljas Sýleymenovpen de birazdan beri dospyz. Marqúm Sayyn Múratbekovpen de syrymyz bir, múnymyz bir boldy. Menen ýsh ay ghana kishi edi. Qyzyq, meni kózi júmylghansha Mәragha dep ketti.

- Sayyn aghamyz kózi tiri kezinde óz dengeyine layyq qúrmetke bólendi me?

- Sayyn orystyng Chehovy sekildi qysqa әn­gimening asqan sheberi edi ghoy. Soghys taqyrybyna jazghan «Jabayy alma» degen bir kitabyn qazaq, orys túrmaq, býkil әlemge tanytyp ketti. Tilining sheshen, oiynyng oram­dy­lyghy, aityp jetkize almas bir qúdiret e­di. Býtin ghúmyrdy alaqanynyzgha salyp be­re­tin jazushy edi ghoy, qayran Sayyn. Ol - ózining dos-jaranyna óte adal bolghan adam. Ózi jetimdik kórgen song ba, qolynan kelgenshe adamdargha tek jaqsylyq jasady. Ásirese Jazushylar odaghynda hat­shy bolyp túrghan kezinde kópke jaqsylyq ja­sady. Ózine emes, ózgege bolghanyn qalap, sodan rahat alatyn. Sol ýshin Sayyndy ortasy keremet qúrmettedi. Ózi qyzminezdi edi ghoy shirkin. Qúday onyng ishki jan dýniyesi men syrtqy kelbetin bir-birine ýilestirip qoy­ghan-dy. Ásirese Mәskeude oqyp jýr­gen­de tәttige ýimelegen shybynday ónsheng jas qyz­dar Sayynnyng tónireginde ýiirilip jý­re­tin. Sonda ol birine de qayyrylyp qaramady, «biri de Mәriyamnyng shyna­sha­ghyna taty­may­dy» deytin. Mәriyam - júbayynyng aty. Ol sonday adal jar, adal dos bolatyn. Tórt balasy men әielin kere­met jaqsy kórdi. Jan-jaghy ony jazushy retinde qatty qúr­met­tep, adam retinde de syilady. Bir ghana әt­tegen-ayy, qazirgi buyn osy Sayynyn úmy­typ bara jatqanday.

Alashqa aitar datym...

Bizding aqyn Saramyz syndy әzirbayjan halqynyng Nataban hanym deytin aqyn-jyrauy bar. Sol Nataban hanymnyng mavzoleyi - tútas bir qalashyq. Er­ke­gha­ly Rahmadiyev mәdeniyet ministri bolghan tústa Sara aqynnyng basyna esertkish túr­ghyzdy. Joqtan jaqsy, degenmen Ázirbayjan eline baryp, ondaghy Nataban hanymnyng eskertkishimen salystyrghanda, arasy jer men kóktey. Meyli es­kert­kishti aitpaghanda, Saranyng ólenderin jatqa biletin kim bar qazir? Qyrghyzda әli kýnge «Manasty» jatqa aitatyn jyraular bar, búryn jýzdegen, myndaghan bol­sa, qazir az, biraq bar. Ókinishke qaray, bizde osynday mektep joq. Qasym jyr­la­ryn, meyli onyng soghys taqyrybyndaghy ólenderin, meyli lirikalyq jyr­laryn, jatqa biletinder bar ma? Jastar jaghynan she? Qasym bergi aqyn deyik, meyli Shә­kerim ólenderin jatqa oqyp, Abay әnderin salyp otyryp, әdemi kesh jasaytyn әdeby orta kónilden shygha ma? Manas mektebi siyaqty, eng qúryghanda, bir mektepti saq­tap qala almaghanymyz ókinishti emey nemene?

Synyq mún

Ómir degen - qyzyq әri óte kýrdeli qúbylys. Men ózim jayly әli kýnge memuar jazghan emespin. Sondyqtan sen búlardy qaghazgha týsire ber, kim bilsin, al­dy­myz­dan ne kýterin? Ózindi keyde úzaq jolda kele jatqan jolaushyday sezinesin. Al sol joldyng qay jerde ayaqtalatynyn bilmeysing ghoy.. Keyde ózimnen jas, talantty aqyn­dar, talapty jastar ómirden oqys ozghanyn kórgende, jýregim syzdap, ja­ny­ma qatty batady. Sondayda múnaya kýbirlep, jana jyr joldarynyng qalay jazylghanyn sez­bey de qalam...

Avtor: Mәriyam ÁBSATTAR

http://www.alashainasy.kz/person/28145/