Ýstimizdegi jyly Qazaqstannyng Últtyq Bank tóraghasy Grigoriy Marchenko Kedendik odaqqa kiretin ýsh elge ortaq valuta engizu jәne valutalyq devalivasiyany ýsh elde bir mezgilde jasau turaly oiyn aitqan bolatyn. Birynghay ekonomikalyq kenistikke qatysty qújattargha qol qoyatyn merzim jaqyndaghan sayyn, rubliding devalivasiyalanuy turaly mәsele jii kóterile bastady. Eger Resey rubli devlivasiyagha úshyrasa, Qazaqstannyng tengesi ne kýige úshyraydy?

Osy orayda QazTAG jýrgizgen saualnamagha qatysqan sarapshylar rubli qúnsyzdanghan kýnde de, tengening qúnsyzdanbaytynyn, biraq tauar bәsekelestigi túrghysynan Qazaqstannyng útylatyny turaly pikir bildirgen. Al Reseydegi týrli ekonomikalyq basylymdar elde rubliding qúldyrauy qalay oryn alatynyn byltyrdan beri ýzdiksiz talqylau ýstinde. Sebebi, Resey 2008-2009 jyly rubliding birte-birte qúldyrauyn (bizde Qazaqstanda tengening qúny kýrt qúldyrap, 1 AQSh dollary bir kýnde 140-145 tengege jetken kezde) bastan keshirip, әupirimmen rublidi túraqtandyra bastaghany endi ghana. Múnan eki jyl búrynghy devalivasiya kezinde Resey ainalasy 3-4 aidyng ishinde altyn qorynyng 30-40 payyzyn joghaltqan bolatyn jәne býginge deyin ol shyghynnyng әli tolyqtyrylmaghany belgili. Bir sózben aitqanda, aldynghy devalivasiya soqqysynan esin jiyar-jimastan, Reseyge taghy da rublidi devalivasiyalau qaupi tónip túr.

Ýstimizdegi jyly Qazaqstannyng Últtyq Bank tóraghasy Grigoriy Marchenko Kedendik odaqqa kiretin ýsh elge ortaq valuta engizu jәne valutalyq devalivasiyany ýsh elde bir mezgilde jasau turaly oiyn aitqan bolatyn. Birynghay ekonomikalyq kenistikke qatysty qújattargha qol qoyatyn merzim jaqyndaghan sayyn, rubliding devalivasiyalanuy turaly mәsele jii kóterile bastady. Eger Resey rubli devlivasiyagha úshyrasa, Qazaqstannyng tengesi ne kýige úshyraydy?

Osy orayda QazTAG jýrgizgen saualnamagha qatysqan sarapshylar rubli qúnsyzdanghan kýnde de, tengening qúnsyzdanbaytynyn, biraq tauar bәsekelestigi túrghysynan Qazaqstannyng útylatyny turaly pikir bildirgen. Al Reseydegi týrli ekonomikalyq basylymdar elde rubliding qúldyrauy qalay oryn alatynyn byltyrdan beri ýzdiksiz talqylau ýstinde. Sebebi, Resey 2008-2009 jyly rubliding birte-birte qúldyrauyn (bizde Qazaqstanda tengening qúny kýrt qúldyrap, 1 AQSh dollary bir kýnde 140-145 tengege jetken kezde) bastan keshirip, әupirimmen rublidi túraqtandyra bastaghany endi ghana. Múnan eki jyl búrynghy devalivasiya kezinde Resey ainalasy 3-4 aidyng ishinde altyn qorynyng 30-40 payyzyn joghaltqan bolatyn jәne býginge deyin ol shyghynnyng әli tolyqtyrylmaghany belgili. Bir sózben aitqanda, aldynghy devalivasiya soqqysynan esin jiyar-jimastan, Reseyge taghy da rublidi devalivasiyalau qaupi tónip túr.

Biraq Qazaqstan ekonomisteri assosiasiyasynyng tóraghasy Rahym Oshaqbaevtyng pikirinshe, rublidi devalivasiyalaugha Reseyde aitarlyqtay sebep joq kórinedi. Al ekonomika ghylymdarynyng doktory deputat Kenjegaly Saghadiyev: «Reseylikter ne oilatynyn bilmeymin, biraq bizdegi, Qazaqstandaghy valuta túraqtylyghyna tónip túrghan qauip joq, eldegi qor jetkilikti. Jaqyn arada tengege qatysty qiyndyqtar bolady dep oilamaymyn. Resey rublining devalivasiyasy turaly aqparat qoldan jasalghan negizsiz aqparat, Resey múnday qadamgha barmaydy (?!) dep oilaymyn», - deydi.

Dey túrsa da, býgingi Kedendik odaqtyng shenberine shyrmalghan Qazaqstan ýshin Resey ekonomikasynda oryn alatyn ýlken ózgerister bizge qatyssyz ótui mýmkin emes. Bәlkim, Qazaqstannyng bas bankiyri osy qauipten qútyludyng biri joly retinde «ortaq valutany» tónip kele jatqan qaterden qalqan kórgen shyghar.

Al bizding kórshimiz әldebir jasandy valutanyng emes, elding ekonomikalyq mýmkindikterining kýshimen devalivasiya tegeurinin toqtatu tónireginde ashyq әngime kóterude. Biz bolsaq, osydan eki-ýsh jyl búrynghyday «daghdarys bizge soqpaydy» dep, jaybaraqat otyrmyz. Resey men Belarusi valutalyq devalivasiya turaly byltyrdan ber aita bastasa, biylghy jyldyng basynda Grigoriy Marchenko aitqan sóz jogharydaghyday bolyp shyqty.

Al búl kezde Reseydegi Ekonomikalyq damu ministrligi 2012 jyly rubli kýrt qúldyramaydy, biraq 2013-2014 jyldary múnday qauip bar ekenin aityp, uaqytty «syrghytqan» bolady.

Reseyding Bank tóraghasy Sergey Ignatievtin: «Qarjy naryghynda aghymdaghy tólem balansy azayady, soghan oray jaqyn arada rubli әlsizdenedi. Búl mening pikirim emes, búl qarjy naryghy kýtip otyrghan qúbylys» degen sózi biraz jaydyng betin ashyp tastaghan siyaqty. Qarjy naryghy kýtip otyrghan devalivasiya makroekonomikagha da tikeley qatysty. Qazir әlemdik ekonomika qiyn jaghdaydy basynan keshirip otyr, alda taghy da ekonomikalyq daghdarystar oryn alady, energetikalyq quat kózderining baghasy qúldyraydy dep kýtilude.

Býgin Qazaqstandaghy tengening túraqtylyghy bizdegi múnay qoryna tikeley baylanysty ekeni anyq. Resey de óz budjetining negizgi bóligin múnaydy syrtqa satudan týsken qarjydan qúraydy. Onyng bizden bir aiyrmashalyghy - kórshimiz óz múnayyna ózi ie bolyp otyrghan memleket. Qazir Reseyde syrtqa shygharylatyn múnaydyng bir barreli 109 dollar bolyp túr. Sarapshylar boljaghanday búl 80 dollargha deyin tómendeytin bolsa, onda Resey rublining túraqtylyghy tyghyryqqa tireldi degen sóz. Al Qazaqstan jaghy da múnay baghasynyng kýrt ózgeruinen zardap shegerin bile otyra, «әzirge tenge túraqtylyghyna qauip joq» dep, jalpaq júrtqa jaymashuaq bolashaq ornatqylary keledi.

Jalpy, devalivasiya kóp jaghdayda memlekette altyn qory azayghan kezde oryn alady. 2008-2009 jyly Resey ainalasy 3-4 aidyng ishinde altyn qorynyng 30 payyzyn joghaltqanyn sheteldik basylymdar jarysa jazghan bolatyn

Bir sózben aitqanda, týrli aqparattar men pikirlerdi saraptaghanda, Reseydi rubli devalivasiyasy kýtip túrghany aiqyndala týsedi. Bir kezde últtyq valutasy bir kýnde 20 payyzgha qúldyrap ketken Belarusi aldaghy bolar devalivasiyagha asa saqtyqpen qarap otyr. Ekonomist Sergey Chalyi: «Endi oryn alatyn devalivasiyany halyqqa, ekonomikagha paydaly etip jýrgizuding joldaryn izdeu kerek», - dey kelip, devalivasiyany keyinge shegergen sayyn, qarjy naryghy kýrdelene týsetini turaly aitady. Ekonomikalyq zertteu Ortalyghynyng diyrektory Aleksey Mihaylov: «Eger memleket ekonomikalyq damudy tezdetkisi kelse, eger elde júmyssyzdyq etek alsa, quatty óndirister tolyq júmys istemey túrsa, últtyq valutany kýrt qúnsyzdandyru kerek», - degen pikirde!

Eng tanghalarlyghy - Keden odaghyna kirgen elding ekeui devalivasiya turaly jar salyp, jaq-jaq bolyp aitysyp jatsa, bizde tengening túraqtylyghyna tónip túrghan qauip joq kórinedi! Esesine, bizdi josparlanbaghan devalivasiya kýtip túr eken!

Kedendik odaq pen Birynghay ekonomikalyq kenistik zandaryna baghynghan kýnnen bastap, Resey men Belarusi qanday ekonomikalyq daghdarysqa, ne ózgeriske úshyrasa, búl bizdi de ainalyp ótpeytin bolady.

Belgili ekonomist Qanat Berentaevtyng pikirinshe, Marchenko kórsetip otyrghan jol - syrt qaraghanda qarapayym әri týsinikti kórinedi. Biraq memleket ýshin, últtyq valuta ýshin paydasynan ziyany basym nәrse! Qazirge deyin ekonomikalyq kenistikke kiruge tiyis ýsh elding arasynda qalay birlesip júmys isteu sayasaty sheshilgen joq. Múnday jaghdayda Marchenkonyng «devalivasiyany ýsh elde bir mezette jýrgizui kerek» degeni eshkimge de jaqsylyq әkelmeydi. Sebebi, devalivasiya jasau qajettiligi kezinde әr elding ishki ekonomikalyq jaghdayy men sebepteri eskerilmeydi. «Mәselen, Reseyge búl qajet, al Qazaqstangha qajet bolmasa da, Qazaqstan tengeni devalivasiyalaugha mәjbýr bolady. Búl endi ózge elding ynghayyna qaray jyghylu bolmaq!» deydi belgili ekonomist. Bizdinshe de, búl - bireu qúdyqqa qúlady eken dep, onyng izin ala qoyyp ketumen birdey jaghday! Al halyq ýshin azyq-týlik pen kommunaldyq shyghyndardyn, tútynu tauarlary men kiyim-keshekterdin, t.s.s. qymbattaghan ýstine qymbattauy bolyp shyghady.

Múnan eki jyl búryn tengening qúnsyzdanuy kezinde azyq-týlik - 3,3%, dәri-dәrmek - 5%, al túrmystyq tehnika birden 25-30% qymbattaghanyn, syrttan әkelingen importtyq tauarlar men import aralas otandyq ónimderding baghasy sharyqtap ketkenin el әli úmyta qoyghan joq. Odan bergi jaghday búrynghydan da ushygha týspese, onalmaghany aidan anyq. Oghan eng birinshi kezekte eldegi qyp-qyzyl qymbatshylyq dәlel bolsa kerek.

Qanat Berentaev úsynatyn jol - әr elding ózining makroekonomikalyq sayasatyn saqtap qalu joly. Múnday kezde, memleket ózining valutasyna qatysty mәseleni óz betinshe sheshe alady. Búl ýshin últtyq valutadan ózge esepayyrysu birligin jasaugha bolady. Onyng banknot týrinde boluy mindetti emes. Búl teoriyalyq túrghydan әldeqashan jasalghan, dayyn túrghan qaghida.

«Al Marchenkonyng aitqanymen jýrsek, devalivsiya mәselesinde Reseyge ilesuge tura keledi. Búl birimiz sýrinsek, ózgemiz týgel sýrinemiz degen sóz, múnyng nesi jaqsy?!» - deydi ekonomist

Qazaqstan ýkimetine onsyz da túralap túrghan naryq jaghdayyn saqtap qalu ýshin, rubli men tengening arasyndaghy aiyrmashylyghyn qalay jabu kerek dep bas qatyruyna tura keledi. Qazaqstan tengening dollargha shaqqanda qúny qansha bolatynyna qaramastan, tengeni devalivasiyalaugha mәjbýr bolady. Eger Qazaqstan eshbir әreketke barmasa, Reseyde rubli qúldyrap, bizde shygharylghan tauarlardyng qúny syrttan әkelinetin tauar qúnynan әldeqayda qymbatqa ainalady. Yaghni, Qazaqstan tauar bәsekelestiginde qatty útylysqa úshyraydy. Múnday jaghdayda biz eki birdey soqqynyng astynda qalamyz, birinshiden, tauar qymbat bolghan son, ony alushy da azayady, búl tauardyng kólemining azangyna әkelip soghady, jergilikti kәsipkerler kәsibin toqtata bastaydy, arzan tauarlardyng naryqty jaulap aluy aghymdaghy tólem tepe-tendigin tyghyryqqa tireydi.

Endi qazir Kedendik odaq, Birynghay ekonomikalyq kenistik qúrudyng o bastan ne sayasi, ne ekonomikalyq alghy sharttary bolmaghany turaly aittyng ne, aitpadyng ne?! Ótken әlemdik daghdarystyng bizdegi jarasy әli kýnge deyin qansyrap túrghan shaqta tengeni myqtay almay otyryp, bireuding jyrtysyn jyrtpaqshymyz ba?

Resey rubli qúldyraugha úshyrasa, tengenin, yaghny Qazaqstannyng ekonomikalyq tәuelsizdigining basyna su qúiylghaly túr. Al odan әri sayasy tәueldilikting de auyly alys emes...

Gýlmira TOYBOLDINA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 34 (117) 12 qazan 2011 jyl