Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2448 0 pikir 13 Qazan, 2011 saghat 06:16

Aygul Kohaeva. ÚBT: qazaq balasy nege kemdik kóredi?

2011 jyly Qazaqstanda ÚBT -ny 126168 talapker tapsyrypty. Onyng ishinde  84168 - qazaqsha jәne 42 000 - orys tilinde ÚBT tapsyrghan, payyzgha shaqqanda, sәikes týrde: 67% jәne 33 %.

Bilim beru granttary taratylghan ekshemge (konkursqa) 71029 adam qatysqa, búl barlyq talapkerlerding 56,30%.  Tilge shaqqandaghy ýmitkerlerding bilim alu mýmkindigi tómendegishe ýlestelgen.

Bilim alu týri

qazaq

%

orys

%

barlyghy

kýndizgi

47882

70,48%

20057

29,52%

67939

syrttay

1069

76,03%

337

2011 jyly Qazaqstanda ÚBT -ny 126168 talapker tapsyrypty. Onyng ishinde  84168 - qazaqsha jәne 42 000 - orys tilinde ÚBT tapsyrghan, payyzgha shaqqanda, sәikes týrde: 67% jәne 33 %.

Bilim beru granttary taratylghan ekshemge (konkursqa) 71029 adam qatysqa, búl barlyq talapkerlerding 56,30%.  Tilge shaqqandaghy ýmitkerlerding bilim alu mýmkindigi tómendegishe ýlestelgen.

Bilim alu týri

qazaq

%

orys

%

barlyghy

kýndizgi

47882

70,48%

20057

29,52%

67939

syrttay

1069

76,03%

337

23,97%

1406

Kýndizgi qysqartylghan

486

71,79%

191

28,21%

677

Syrttay qysqartylghan

775

76,96%

232

23,04%

1007

 

Memlekettik bilim beru granttaryn ýlestiru nәtiyjesi boyynsha 31699 adam grant alghan, búl  - ÚBT tapsyrghandardyng - 25%-yn jәne barlyq ýmitkerlerding - 45%-yn qúraydy.  59% grant - 19481 qazaqtildi bilim alushylargha jәne 36,6% - 11904 grant orystildi bilim alushylargha bólingen, 1497 - 4,8%  syrttay jәne bilim beruding qysqartylghan týrleri boyynsha ýleske týsken. Bilim beru týrlerine bólingen granttar tildik ýles boyynsha bylaysha taratylypty.

 

Qazaq bólimi

qazaq+orys qosyndysyna shaqqandaghy

%

Orys bólimi

qazaq+orys qosyndysyna shaqqandaghy

%

Barlyq grant sanyna shaqqandaghy

%

kýndizgi

18402

62%

11486

38 %

29888 - 95.2%

syrttay

485

70.4 %

204

29.6 %

689 - 2.2%

Kýndizgi qysqartylghan

370

73.1 %

136

26.9%

506 - 1.6 %

Syrttay qysqartylghan

224

74.2 %

78

25.8 %

302 - 1%

 

Búl kestede qazaq bólimderi payyzdyq kórsetkish boyynsha birshama grant kem alghany jәne orys bólimderining barynsha tiyimdi jaghdaygha ie ekeni kórinip túr. Endi osy әdiletsiz kórsetkishting mamandyqtar boyynsha nәtiyjesin alu ýshin gistogramma qúryp, qazaq tildi bilim alu mamandyqtaryna qatysty payyzdyq aralyqtardaghy ýlesti  qarastyrayyq.

% - aralyqtar

Grant sany

Kýndizgi bólim % -na shaqqanda

Barlyq qazaqtildi granttar % - na shaqqanda

Mamandyqtar sany

>70%

1257

4,2%

6,8%

23

>65%  jәne <=70%

1575

5,3%

8,6%

22

>60%  jәne <=65%

8477

28,4%

46,1%

51

>55%  jәne <=60%

6550

21,9%

35,6%

46

>50%  jәne <=55%

333

1,1%

1,8%

7

<=50%

210

0,7%

1,1%

22

Nebәri

18402

62%

100%

171

 

Eger de 35% -gha qarsy 65% grant bólu mýmkindigi bar degenning ózinde, búl aralyqta qazaq bólimderine ýlestelgen mamandyqtardyng tek qana 45 týri men barlyq granttyn  10%-dan kem ýlesi tiygen. Búl degeniniz, basqa barlyq mamandyqtar boyynsha grant bólu qazaq mektepterin bitirgen týlekter qúqyghyn kemsitu esebinen orystildi mektep bitirgenderge grant bólingenin bildiredi.

Memlekettik tapsyrys kóptegen mamandyqtargha tildik bilim alu jaghyn tipti de eskermegen, jay ghana grant sanyn qaq bóle salghan. Múnday jaghday barlyq mamandyqtardyng  50%-dan asa týrlerine qoldanylghan. Oghan kóz jetkizu ýshin maghan kópshilikting qoljeter aqparatyndaghy mәlimetter bazasyn qalpyna keltiruime tura keldi. Barlyq әdiletsiz qúqyqbúzymdardyng ishinen eng soraqysyna qatysty mәlimetti keltireyin. Búl tildik bilim beru qatynastary boyynsha da, ýlken aiyrma ótu balldaryna da qatysty.

Árbir 100 jaghdayda mamandyqqa ótu balldary 4 punktten joghary mólsherde  alshaq, qazaq toptarynyn  bally 71 ret orys toptarynan asyp ketken, onyng sany - 8004 grant, búghan qarsy 29 ret  2259 grantpen orys toptarynyng bally qazaq toptarynyng ballynan artqan.

Sonymen, ótu balldarynyng 10 punktten asatyn alshaqtyghy bar mamandyqtargha grant bólu kórinisi bylaysha:

N

Mamandyq

Grant sany

qazaq+orys qosyndysyna shaqqandaghy

%

Qazaq bólimine ótu bally

1 oryngha ekshelu (adam)

Orys bólimine ótu bally

1 oryngha ekshelu (adam)

Ótu balldarynyng aiyrmasy

1

Aghash búiymdaryn óndeu tehnologiyasy (qoldanu salasy boyynsha)

45

56.25%

79

1,2

50

0,2

-29

2

Tenizdik tehnika men tehnologiya

66

66%

78

0,95

52

0,15

-26

3

Astronomiya

45

64.28%

82

1,08

56

0,28

-26

4

Poligrafiya

31

60.78%

79

0,96

54

0,25

-25

5

Himiya

183

60.59%

74

2,35

50

0,75

-24

6

Jenil ónerkәsip búiymdarynyng tehnologiyasy men qúrastyrymy

283

65.35%

73

1,7

50

0,17

-23

7

Kәsiptik bilim alu

633

64.65%

72

2,41

50

0,51

-22

8

Matematika

93

60.78%

81

1,94

59

0,95

-22

9

Kitaphana isi

20

57.14%

82

2,2

60

0,13

-22

10

Informatika

258

67.53%

75

2,1

54

0,81

-21

11

Óndeu óndirisi tehnologiyasy (salalar boyynsha)

152

60.31%

72

0,76

51

0,46

-21

12

Keskindeme

5

50%

92

2

72

0,8

-20

13

Áleumettik pedagogika jәne ózin ózi tanu

205

58.73%

79

2,45

60

1,27

-19

14

Dintanu

5

50%

87

1,6

69

0,2

-18

15

Aqparattyq jýie

363

57.98%

72

2,59

55

1,88

-17

16

Mektepke deyingi bilim men tәrbiye

196

54.44%

78

6,31

61

1,28

-17

17

Bastauysh әskery dayyndyq

65

73.03%

78

9,07

61

1,3

-17

18

Meliorasiya, rekulitivasiya jәne jer kýzeti

36

59.01%

80

1,17

63

0,4

-17

19

Auyl sharuashylyghyn quatpen qamtu

20

64.51%

87

4,9

70

1,6

-17

20

Sәndeu (Dekoratiyv) óneri

10

66.66%

92

3,6

75

0,6

-17

21

Dәstýrli muzyikalyq óner

6

75%

92

8,6

75

1

-17

22

Paydaly qazbany bayytu

37

59.67%

71

0,68

55

0,72

-16

23

Radiotehnika, elektronika jәne telekommunikasiya

313

62.72%

72

5,02

58

2,94

-14

24

Pedagogika men bastauysh bilim әdistemesi

161

60.07%

77

5,47

63

2,29

-14

25

Azyq tehnologiyasy

145

59.18%

71

1,25

57

0,77

-14

26

Qúrylys materialdary, búiymdary men qúrastyrmalar óndirisi

140

58.33%

84

1,9

70

0,54

-14

27

Defektologiya

131

60.09%

80

3,88

66

2,75

-14

28

Rejissura

6

54.54%

93

5

79

1,6

-14

29

Beyneleu óneri men syzu

74

71.84%

64

2,56

51

2,9

-13

30

Yadrolyq fizika

60

54.54%

88

1,18

75

0,64

-13

31

Múraghattau,qújattau jәne qújattamalyq qamtu

5

50%

94

2,6

81

1,6

-13

32

Tariyh

156

60.23%

76

6,18

65

3,06

-11

33

Fizika

77

60.62%

79

2,05

68

1,04

-11

34

Mata materialdarynyng tehnologiyasy men jobalamy

67

62.61%

69

2,43

58

0,7

-11

35

Meteorologiya

41

57.74%

88

1,45

77

0,33

-11

36

Múrajay isi jәne eskertkishter kýzeti

15

60%

89

3,4

78

0,8

-11

37

Kólik jasau

10

50%

87

2,7

76

1,6

-11

38

Matematika

322

58.01%

60

2,97

50

0,64

-10

39

Gidrologiya

30

50%

88

2,13

78

0,63

-10

 

Búl kestede 1 oryngha  kórsetilgen 1-shi mamandyq boyynsha anyqtalghan. Sondyqtan da, ekshelu kórsetkishining tómendigi, búl mamandyqtyng birinshi kórsetilmegendigi, onyng ekinshi, bәlkim, ýshinshi ne tórtinshi bolghandyghy.

Múnda mamandyqqa ótu ballynyng qalay alshaqtalghany badyrayyp túr,jәne de qazaq bóliminen ýmitkerding renishin týsinuge әbden bolady, óitkeni, onyng orystildi qúrbysy ózinen ýlgerim kórsetkishining tómengi ballyn alsa da sol mamandyqqa týsip túr. Onyng ýstine grant sanynyng orystildi bilim alushylar paydasyna payyzdyq ýles boyynsha yghysqandyghy da kózge úryp túr.

Jalpy, qazaq mektebin bitirushiler qúqyghyn ayaqasty etu ÚBT tapsyrghangha jәne grant ekshemi shyqqangha deyin-aq, «Qazaqstan respublikasy Bilim jәne ghylym ministrining 16.03. 2011 j. №97 búiryghyna 1-Qosymsha» qújaty shyqqan kýnnen bastap búzylghan.  Búl qújat bilim aludyng tildik qatynasyndaghy payyzdyq ýlesti eskerui tiyis edi. Alayda, búl qújat kóptegen mamandyqtargha granttyq memtapsyrys  50% na 50% boyynsha teng bóliske týskendigin resmiylep túr.

Ashyq týrde qol jetpese de, bilim beru tilderi boyynsha statistika Bilim ministriliginde bar. Jyl sayynghy ashyq derekkózderi boyynsha QR Statistika jónindegi agenttigi jariyalaytyn derekkózge jýginsek, 2010 jyldyng basynda, yaghny 2009 jylghy mәlimetter óndelgen kezde, jalpy bilim beretin mektepterding tildik araqatysy:  1 551 000 - 62% qazaqtildi, 868 500 - 34% orystildi jәne  99600-4% basqa tilderde ekenin bildim. Songhy jyldardaghy mәlimetter men oqushylardyng tildik bilim alu jónindegi synyptar boyynsha naqty ýles deregi atymen joq.Biraq, sol jinaqta QR halqynyng jastary boyynsha mәlimet bar. Ol mәlimet myna surette:

2011jylghy týlekter 15 -19 jas aralyghyna  jatady. 2009 jylghy 15 jasarlar 2011 jyly 17 jasar týlek bolyp shyqqany belgili. Búl jerde auyldyq jetkinshekterding ýlesining molayghany qalay jasyrsang da kórinip túr.Osyghan oray, qalalardaghy qazaqtildi mektep sany da ósui kerek edi. Búl ýrdisti bizding biylik әli kýnge eskermeude. Grant pen qarjy bóludegi tildik kórsetkishke nemqúrayly qarau, elde kәzirding ózinde tildik ushyghudy qozdyryp, qazaqtildi bilim alushylar qúqyghyn shektep otyr.

Auyldyq týlekter qúqyghy ayaqqa basylyp, aqyly bólimder somasyn anyqtauda da jalghasuda. Eger de olargha tiyisti granttar sany kemigen bolsa, olar aqyly oqugha týsip, bilim alugha qalalyqtarmen birge qarjy shyghyndauda. Múnday «tendikti» qanday auyl túrghyny kótere alady? Búl qazaq mektebin bitirushiler jaghdayyn odan beter ushyqtyryp, qazaqtildi azamattardy odan ary kemsitu men olardyng qúqyghyn búzu kórinisin barynsha aiqyndata týsedi.

Sonymen birge, orystildi týlekterding Reseyge baryp oquy da bilim beru resursyn bóliske salarda eskerilmegen.ÚBT-ny qazaqstandyq JOMdarda bilim alumen birge, attestattaghy baghany dәleldeu  ýshin de tapsyrylady ghoy.

Statistikalyq mәlimetterde tildik bilim alu kórsetkishin eskere otyryp, shygharylghan oqulyqtar turasynda da derek joq. JOMdardy qazaqtildi oqulyqtarmen qamtu turaly eshbir esep beru mәlimeti joq. Memlekettik tildegi oqytu materialdary qoryn tolyqtyrugha arnalghan baghdarlama da joq.

Aqparattyq tehnologiya zamanynda qoghamdy mamanmen qamtu men memlekettik til túrghysynan eldi nyghaytu salasynda, bilim berude BGhM barlyq resurstardy ýlestiru mәselesinde BARYNShA MÓLDIR, MEYLINShE ÁDIL  boluy kerek edi...

Yqshamdalyp audaryldy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1485
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5515