«Joldar, joldar alysqa aparyndar...». Otyzgha jeter-jetpesinde jaryq júldyzday aghyp ketken aqyn Tólegen Aybergenovtyng armany men múraty edi búl. Adam pendesin adastyrmay, barar baghytyn kórsetip, sayrap jatqan Úly sýrleuding boyynda «jol kórsetkish saqshynyng tayaghynday» izgilikke talpynysty kim jek kórsin. Ásirese Tólegendey bólekshe jaralymnyng Haqqa bastar suyrtpaq joldyng boyynan, Prometey alauynday laulap janghan jýregining ystyq qayratyn sezuge qúshtarlyghy tipten basqasha bolatyny ekibastan maghlúm. Ghúlama jazushy Múhtar Áuezovtyng tórt tomdyq epopeyasyn «Abay joly» atauy da - keshegi súrqyltayynyng súry jaman zamanda bizge: «Jolyng osy. Búrlyghyp, tityqtasam da senderge qonyrauly kóshting búidasyn ústattym», - degeni emes pe!.. Jol - sәl qiys bassang asa qatal ýkim shygharatyn Jaratushynyng jerdegi talgham-tarazysy tәrizdi. Biz - jýrginshiler kýnde kýnә men sauapqa beteki úshyrasyp jatamyz...

«Joldar, joldar alysqa aparyndar...». Otyzgha jeter-jetpesinde jaryq júldyzday aghyp ketken aqyn Tólegen Aybergenovtyng armany men múraty edi búl. Adam pendesin adastyrmay, barar baghytyn kórsetip, sayrap jatqan Úly sýrleuding boyynda «jol kórsetkish saqshynyng tayaghynday» izgilikke talpynysty kim jek kórsin. Ásirese Tólegendey bólekshe jaralymnyng Haqqa bastar suyrtpaq joldyng boyynan, Prometey alauynday laulap janghan jýregining ystyq qayratyn sezuge qúshtarlyghy tipten basqasha bolatyny ekibastan maghlúm. Ghúlama jazushy Múhtar Áuezovtyng tórt tomdyq epopeyasyn «Abay joly» atauy da - keshegi súrqyltayynyng súry jaman zamanda bizge: «Jolyng osy. Búrlyghyp, tityqtasam da senderge qonyrauly kóshting búidasyn ústattym», - degeni emes pe!.. Jol - sәl qiys bassang asa qatal ýkim shygharatyn Jaratushynyng jerdegi talgham-tarazysy tәrizdi. Biz - jýrginshiler kýnde kýnә men sauapqa beteki úshyrasyp jatamyz...

Nәpaqandy aiyryp, qúlqynyndy maylap otyrghan júmysyna qoghamdyq kóliktermen jetuding Almatyda eki-aq joly bar. Biri - tym erte el qozghalmay qamdanu da, ekinshisi jayraq bolsa da keshiginkirep shyqanyng abzalyraq (nesi jaqsy deysin, sharasyzdyqtan aitqan ghoy). Qalypty, júmys erejesine say bekitilgen uaqytta, aqyldylyq tanytyp, atqa mingening beker. Úzynnan úzaqa sozylghan kólik keptelisine dushar boldym dey ber. Jýikesi júqaryp, ýziluge shaq túrghan júrttyng qataryn molaytyp, salbyraysyng da qalasyn. Keptelis az bop túrghanday, әr ayaldama sayyn jer jyljysa jyljymaytyn jýrgizushini aitshy. Shydamnyng da shegi bar, aiqay bastalady. «Tezirek jýrmeysing be, júmystan keshigetin boldyq qoy!». Halyqtyng narazylyghyn bit shaqqan qúrly kórmeytin jýrgizushin, tipti әkesinen qalghan mashinanyng qúlaghynda otyrghanday ars ete qalady. «Asyghyp túrsang taksiymen ketpeysing be. Maghan ne qyl deysin!». Qaytesing endi? Júrttyng bәri aqylsyz da, ózi ghana aqyldy. Oi, Alla! Áleumettik qyzmet kórsetu degen nәrse miyna da kirip shyqpaydy. Bireu zorlap rólge tanyp qoyghanday qúlyqsyz...

Keptelisten yghyryng shyqqan son, amalsyz keshirek shyghugha da tandauyng týsedi keyde. «Sәske týs» dey me qazaq, sol mezgil. Yshqynyp kep toqtaghan trolleybustyng jalyna jarmastyq. Búrynghyday biylet satushy joq. Temir tiynyndy jútyp, biylet qúsatyn qúrylghy jalpylasqan. Mayda tiynyng bolmasa, búnyng da әuresi kóp neme. Bir qyzyghy búl uaqytta sapar shekkenderding deni kempir-shaldar. Ejelgi «Vernyidyn» bayyrghy túrghyndary. Qoghamdyq kólikke ayaghyng ilingennen, dittegen jerine jetkenshe jaqtyrmay otyrady. Tap bir solardyng qyr jelkesine minip kele jatqanday, únatpay qaraydy. Nege sóitedi, ei?! Kommunizmnyng núryna balqyp tәtti týs kórip jatqanda, shyryn úiqysyn búzghan zamangha ókpeley me eken? Shemen bop qatqan derti arqalap jýrgen song kimdi únatsyn deysin...

Ayaldama sayyn janaryp otyratyn jolaushylardyng qataryn bir jas jigit tolyqtyrdy. Kirgen boyy jýrgizushige baryp, eki jýz tengelik qaghaz aqshasyn maydalap beruin ótindi. Jýrgizushi «mayda joq» degendey iyghyn qomdaghan son, jaghalay bәrimizden súrap shyqty. Eshkimde mayda tiyn joq. Jas jigit jýrgizushige qayta baryp, qaltasynan qyryq tengesin shygharyp: «Eshkimde mayda aqsha joq eken. «On tenge jetpeydi» demeseniz, osyghan ala ketseniz», - dedi. Jýrgiziushi kelisse de, jauapkershilikten basyn alyp qashyp túr. «Qay jerge barasyn? Otyra ber. Aqshandy týskende tólersin. Biylet tekserushiler minip jatsa, ózing jauap beresing ghoy». Jigit «iyә» ne «joq» dep te aitpady. Ózimen ózi. Taghy bir ayaldamadan jas balasyn qoltyqtaghan, qayyrshy әiel mindi. Árkim azyn-aulaq birdemelerin ústatyp jatty. Jigit te qyryq tengesin әielding jayylghan alaqanyna tókti. Jetetin jerine jetken shaldauyt kisi, trolleybustan týsip bara jatyp, qolyndaghy biyletin jigitke úsynyp edi, ol keri qaytaryp: «Rahmet! Búny alghanym úyat bolar. Týsetin jerime jetkenshe mayda aqshasy bar bireu-mireu minip qalar», - dep azar da bezer boldy. Jigitting qarsy aldynda otyrghan sarykidir әiel qompyldap sóilep ketti. «Ala salmaysyng ba? Ótirik sýtten aq, sudan túnyq bola qalghandaryndy qoyyndarshy osy. Biylette aty jazyluly túr ma eken!». Jigit lәm demedi. Janadan trolleybusqa shyqqan qyzdan mayda aqsha súrap edi, eki jýz tengening jyry sheshildi. Elu tengesin qúrylghygha salyp, biyletin aldy da, taghy bir-eki ayaldamadan song qarasyn batyrdy. Ángimening kókesi jigit ketken song bastaldy. Janaghy әielding qasynda otyrghan taghy bir kelinshek otqa may tamyzdy. «Ana bala shynymen de bir Qúdaygha qaraghan bala sekildi. Dayyn biyletti almay, úyattan betining móri tógilip túr ghoy». Bayghyzday bәlening bәrin boljaytyn, jaqsylyq ataulynyng astarynan jamandyq izdeytin adam eken sary apam. Ot alyp, qopagha týsti. «Oy, ne qylghan úyat deysing әketip bara jatqan? Istegen kýnәsin juyp-shayghysy keletin bireu shyghar. Qaramaysyng ba, jýrgizushimen kelisken qyryq tengesin de qayyrshygha bere saldy. Soghan qaraghanda kýnәsi ýlken-au. Kimning ishine kim kirip shyghypty. Árkimning ishinde bir ólgen itting basy. Qazirgi adamdargha senim joq. Perishte bolghysy keletinderge әsirese...». Eki әiel ózderine týk qatysy joq bolsa da, әldeqashan  týsip qalghan jigitti jerden ap, jerge salyp keledi. Ekeuine salsa, júrttyng bәrin jazagha tartatyn týri bar. «Jer betinde jaqsylyq joq» dep, ózi qysqa ómirding qaranghy-qaltarysyna ghana ýniletin kórsoqyrdyng әngimesining ózi seng soqqanday sharshatady eken. Dittegen jerimnen men de týsip qaldym. Qúrysyn, erterek shyqqanda dúrys bolar ma edi...

«Abay-aqparat»