Songhy jyldary Qazaqstan qalalarynyng kóshelerinde araq - sharapty, boyau-soyaudy, azyq-týlikti, týrli ónimderdi, jalanash qyzdardyng beynesin jarnamalaghan jazular kóbeydi. Búl da bizdegi naryqtyng ereksheligi, qalay jarnamalasang da óz erking «esekting artyn jusang da mal tap» degeni. Búghan bas qatyryp jatqan memleket joq. Búl ómirding qyzyghy  - jalanashtanu, araq iship, kiyinu, qaryn toydyru degendey, tek qana aqsha súrap, payda tabudy, nәpsi quudy kózdegen múnday jarnamalar qoghamdy azdyrmasa, jaqsylyqqa tәrbiyelemeydi. Ókinishke qaray, osyndayda ýlken tәrbie mektebi - sózdik qorymyzdyng bir salasy halyq pedagogikasynyng inju-marjany maqal-mәtelder men úly adamdarymyzdyng danalyq sózderining qoldanu ayasynyng tarylyp, úmyt qalyp bara jatqany oilantady. Qazirgi qoghamnyng ruhany azghanynyng belgileri osy ekenin sezinbeymiz. Múny kóre biletin oqu-aghartu salasynyng mamandary men býgingi múghalimder qauymy da ýnsiz.

Sonday-aq, songhy jyldary býgingi atqarushy biylik Qazaqstan qalalaryn, qala berdi býkil audan, auyl kóshelerin preziydentting joldauymen, portretimen, sayasy úrandarmen kórkemdeudi әdetke ainaldyrghan. Biylik qoghamdy ruhany azdyrushy әlem-jәlem jarnamalar men jazulargha qarsy túra alar iydeologiyalyq qúral tek qana preziydentimizding joldaulary dep týsinetindey.

Songhy jyldary Qazaqstan qalalarynyng kóshelerinde araq - sharapty, boyau-soyaudy, azyq-týlikti, týrli ónimderdi, jalanash qyzdardyng beynesin jarnamalaghan jazular kóbeydi. Búl da bizdegi naryqtyng ereksheligi, qalay jarnamalasang da óz erking «esekting artyn jusang da mal tap» degeni. Búghan bas qatyryp jatqan memleket joq. Búl ómirding qyzyghy  - jalanashtanu, araq iship, kiyinu, qaryn toydyru degendey, tek qana aqsha súrap, payda tabudy, nәpsi quudy kózdegen múnday jarnamalar qoghamdy azdyrmasa, jaqsylyqqa tәrbiyelemeydi. Ókinishke qaray, osyndayda ýlken tәrbie mektebi - sózdik qorymyzdyng bir salasy halyq pedagogikasynyng inju-marjany maqal-mәtelder men úly adamdarymyzdyng danalyq sózderining qoldanu ayasynyng tarylyp, úmyt qalyp bara jatqany oilantady. Qazirgi qoghamnyng ruhany azghanynyng belgileri osy ekenin sezinbeymiz. Múny kóre biletin oqu-aghartu salasynyng mamandary men býgingi múghalimder qauymy da ýnsiz.

Sonday-aq, songhy jyldary býgingi atqarushy biylik Qazaqstan qalalaryn, qala berdi býkil audan, auyl kóshelerin preziydentting joldauymen, portretimen, sayasy úrandarmen kórkemdeudi әdetke ainaldyrghan. Biylik qoghamdy ruhany azdyrushy әlem-jәlem jarnamalar men jazulargha qarsy túra alar iydeologiyalyq qúral tek qana preziydentimizding joldaulary dep týsinetindey.

«Úlaghaty mol bir auyz sóz» - deydi qazaq. Úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kelgen ata-baba mirasy halyqtyq aforizmder, maqal-mәtelder, sheshendik sózder qashan da ómir tәjiriybesin ekshep, onyng eng nәrli týiinin úsynady. Halyq pedagogikasy, babalardan qalghan úlaghatty sózder jastardy últyn, tilin sýige tәrbiyeleydi. IYdeyalyq mazmúny joghary danalyq aforizmderi úrpaqtyng logikalyq oi-jýiesin damytuda, tapqyrlyqqa bauluda bagha jetpes qazyna. Olay bolsa endigi jerde sheshendik sózderge ýnemi kónil bólip, iydeologiyalyq qúral, ruhany jan azyghymyz ete bilu uaqyty kelgen sekildi.

Sol sebepti de dәuirding ýzdik ýilesimimen ekshelenip shyqqan ýrdis danalyq sózderdi qazirgi úrpaq tәrbiyesinde batyl da, keninen paydalanudy jedel qolgha aluymyz kerek. Mәselen: «Yrys aldy-yntymaq», «Otan ýshin enbek etsen, halyq seni qúrmet eter, sozghan qolyng kókke jeter», - degen týiinder dostyqqa, gumanizm minezine tәrbiyeleude zor yqpaly bar. Halqymyzdyng ejelden qasterlep kele jatqan  asyl qasiyetterining biri adalyq pen shynshyldyq. «Adal týbi-kenish, aram týbi-renish», «Adal niyet azdyrmaydy, aramdyq boy jazdyrmaydy», birining ziyandylyghyn, ekinshisining jaqsy qasiyet ekenin, ekeuining birikse bir jerge siyspaytyndyghyn aitady.

Qoghamnyng qozghaushy kýshi - jastar. Osy uaqytta adamnyng qoghamdyq belsendiligi artyp, sana-sezimi shyndala týsedi. Ómirden әrkim óz onyn tabugha tyrysady. Qorshaghan ortasyna syn kózben qaray bastaydy. «Júmyssyz jýrgen jastyng jýrgeni sóket», dep, jastagha qyzyghy mol tolysqan shaghyndy sandalmay ótkiz, qoghamgha payda keltir, óitpegen jaghdayda onyng ornyn esh uaqytta toltyra almaysyng degeni. Bozbalalyq kezennen song ómirding kemeldik shaghy bastalady. «Otyzynda orda búzbasan, qyrqynda qyr aspassyn» - dep, belsendiligindi kórset, qogham júmystaryna belsene aralas deydi.

Ýlkenge elikteu, aqyl súrau, ýlkendi syilau qashannan da ata dәstýrimiz. Búl turaly «Kópti kórgen qariya, aghyp jatqan dariya» dese, sóite túra, «Kóp jasaghannan súrama, kópti kórgennen súra» - dep, kәrining bәri birdey emes, jan-jaghyna sezimtaldyqpen sergek qarap, ómirden kórgeni men týigeni kóp qariyalardy qúrmet tútyp, solardan ýlgi alugha shaqyrady. «Atalar sózi-aqyldyng kózi» - degen, ýlkenderimizding ómirdegi tәjiriybesi әrkezde de óskeleng úrpaqty tәrbiyeleude bagha jetpes qazyna boldy. Qashanda halqymyz qoghamdaghy ózekti mәselelerdi halyqtyng osy bóligi aqsaqaldaryn qatystyra otyryp, birigip talqylap, aqylyn tyndap, sheshim shygharudy dәstýrge ainaldyryp keldi. Oqu bilimge qatystylary da qanshama.

Súltanmahmút aqyn: «Asyl sózdi izdesen, Abaydy oqy erinbe» - dep, aqyndyq pen danyshpandyqtyng bar asylyn bir basyna jinaghan ruhany әkemiz Abaydyng atalyq sózderi men ósiyetterin oqy, ol san buynnyng ómirlik azyghy, tausylmas ýlken tәrbie mektebi degendi aitady. Abay: «Atymdy adam qoyghan song qaytip nadan bolayyn» - dep, Alla jaratqan jer betindegi barlyq hayuan men maqúlyqtyn, jalpy tirlik iyesining ishindegi eng jogharghy jaratylysy ol - «Adam» ekenin aitady. Barshamyzgha «Alla» bergen, tek qana Adamgha tәn erekshelik estilikti, asyl qasiyetterdi joghaltpay, qasterleuge shaqyrady. Bir ghana «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen sózding ózi kez kelgenning esin jighyzyp, tәubesine keltirip túrar edi. Sondyqtan Allanyng sózine ilanyp, adamnan emes, bir Alladan ghana tilek súrayyq.

Tilge qatysty aitar bolsaq: «Qayran sóz, qayran til-nadangha qadirsiz» - degen Abay sózin jastarymyzgha ana tilindi iyger, qasterle degen osynday ghibrat bolar sózderdi úghyndyra bermeymiz. Qazirgi kezdegi qala kóshelerindegi bey-bereketsiz araq-sharap pen týrli ónimderdi jarnamalaghan jazulardyn, sayasy úrandardyng bereri, tanymdyq mәni joq. Ýide de, týzde de, mektepte de balalarymyz ben jastardyng esine salyp otyratyn úlaghat basy osynday danalyq sózder men mәtelder emes pe.

«Qazaq tili eng bay til», dep keudemizdi kergende eshkimdi aldymyzgha salmaymyz. Olay bolsa, tili kórkem-sózi marjan, talaylardy (sheteldikterdi) tanday qaqqyzghan qazaqtyng ataly sózderin qalamyzdyng alandary men kóshelerine jazyp, ainalamyzdy ýlken tәrbie mektebine nege ainaldyrmasqa?! Úrpaqqa ósiyet bolatyn - óreli azamattarymyzdyng úlaghatty sózderin, frazeologiyalyq teneulerin jastarymyz tek qana mektepten ghana emes, kósheden kórip, kóniline toqyp, jadyna jattap jýruleri kerek. «Bala tәrbiyesi sheshesinen, qala tәrbiyesi kóshesinen». Biz qala kóshelerinde tilimizding mәrtebesin kóterip qana qoymay, ony azdyratyn arzan jarnamalargha qarsy túra alatyn iydeologiya mektebine ainaldyra bilgenimiz dúrys.

Qoryta kelgende kóshelerimizdi tәrbie basy babalar sózimen kórkemdeuimiz qajet. Ana tilimizding baylyghyn mýmkindiginshe tolyq mengerip, osynday jolmen úrpaqtan úrpaqtyng sanasyna sinire beru bizding mindetimiz. «Janashyryn tappasa, jaqsylyq qanatyn jaymas» - qazaq tilining qat-qabat baylyghyn osylay nasihattay bermesek, ertengi kýni kesh bolady. Sebebi osynyng barlyghyn aityp otyratyn bayaghydaghyday ot auyzdy, oraq tildi qarttarymyz da azayyp barady. Bizding qogham tabighattaghy azayyp bara jatqan ósimdik, jan-januarlardan bastap qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayangha deyin qamqorlyqqa alyp, qyzyl kitapqa kirgizip jatqanda ana tilimizding úmyt bolyp joghalugha ainala bastaghan sóz marjandaryna dәl osynday qamqorlyq jasay almaghanymyz ba? Halyq pedagogikasynyng nebir alpys astarly iyirimderin býgingi qauymgha údayy nasihattaudyng eng útymdy joldarynyng biri - osynda jatyr. Qala tәrbiyesi kósheden - bizding jastarymyz qazaqtyng tәrbiyelik sózderin kósheden de oqyp, jadynda jattay beruleri kerek.

Kóterilgen mәseleler týptep kelgende qazaq tilining qyzmetin arttyru, onyng kýndelikti qoldanu, taralu órisin keneytu, bedelin kóteru problemasyna sayady. Múnday jarnamalardy jazumen jeke mekemeler, әriyne, ainalyspaydy. Bas paydasy men aqsha qughan olar ýshin búl tirlik tiyimsiz. Aytarymyz, múnymen budjet qarjysyna júmys jasap otyrghan memlekettik til mәselesimen ainalysugha tiyisti memlekettik mekemeler, jergilikti әkimshilikter men til komiytetteri ainalysuy kerek demekpiz. «Uaqytynda aitylmaghan sóz - uaq sóz». Sondyqtan da kesheuildete bermey halqymyzdyng danalyq sózderin jana zaman aghymyna say janasha uaghyzdaudy qolgha alghanymyz abzal.

Núrlybay Qoshamanúly,

Aqtóbe

«Abay-aqparat»