(qazirgi mifologiyalyq emes, әzili aralaspaghan anyz)

Birde syrahanada aqyn dosym Bolat Ýsenbaevpen krujkamyz «soghysyp» qaldy. Ol maghan: «Qazaqta Bayronmen, Pushkinmen, Eseninmen, Mayakovskiymen  terezesi teng keletin, ózin solarmen ýzengiles sanaytyn aqyn jetkilikti. Qazaq aqyndary «Men» dep keudesin kerse - esh aiyby joq. Jazushylary da solay. Izdesek - «genialinyi» tarihshylardy da tabugha bolady. Al, sender - filosoftar, kimsinder? Múnda otyrghanda «filosof» edim dep әldeqanday bolasyndar, al, býkil әlemning qay búryshynda senderdi «osy ghasyrdaghy kórnekti qazaq filosofy» dep ataydy eken? Birdeme jaza qalsandar, «anau bylay degen, mynau solay degen» dep tizip shyghasyndar. Eshkimge komentariy jasamay-aq, oilaryndy milarynnan nege shygharmaysyndar? Qaneki, býkil әlemdi moyyndatqan  birden-bir qazaq filosofyn atashy!.. Týk tappaghan son,  týbi aqyn Abaygha baryp jarmasa beresin, jaghalasa beresinder... Basqa ne bitirdinder?» dep,   ókpesin jayyp saldy.

Bolat - aqyn, men - filosof.  Bolattyng osy sózinen keyin  óshimdi syldyr sudan aldym!   Sonynda, kóp aityp ne kerek, «midy iske qosugha» tura keldi...

(qazirgi mifologiyalyq emes, әzili aralaspaghan anyz)

Birde syrahanada aqyn dosym Bolat Ýsenbaevpen krujkamyz «soghysyp» qaldy. Ol maghan: «Qazaqta Bayronmen, Pushkinmen, Eseninmen, Mayakovskiymen  terezesi teng keletin, ózin solarmen ýzengiles sanaytyn aqyn jetkilikti. Qazaq aqyndary «Men» dep keudesin kerse - esh aiyby joq. Jazushylary da solay. Izdesek - «genialinyi» tarihshylardy da tabugha bolady. Al, sender - filosoftar, kimsinder? Múnda otyrghanda «filosof» edim dep әldeqanday bolasyndar, al, býkil әlemning qay búryshynda senderdi «osy ghasyrdaghy kórnekti qazaq filosofy» dep ataydy eken? Birdeme jaza qalsandar, «anau bylay degen, mynau solay degen» dep tizip shyghasyndar. Eshkimge komentariy jasamay-aq, oilaryndy milarynnan nege shygharmaysyndar? Qaneki, býkil әlemdi moyyndatqan  birden-bir qazaq filosofyn atashy!.. Týk tappaghan son,  týbi aqyn Abaygha baryp jarmasa beresin, jaghalasa beresinder... Basqa ne bitirdinder?» dep,   ókpesin jayyp saldy.

Bolat - aqyn, men - filosof.  Bolattyng osy sózinen keyin  óshimdi syldyr sudan aldym!   Sonynda, kóp aityp ne kerek, «midy iske qosugha» tura keldi...

Sóitse-e-ek, aqyn men filosoftyng aiyrmashylyghy syranyng sorttarynday ghana, týbin qazsa - ekeui de «syra» bolyp shyghady eken... Endeshe, Aqyn әlginde ghana, dastarhandaghy menimen bólisip jep otyrghan nandy «mynau mening nanym» dep iyemdenip alypty da, oghan qaraghanda úshqyr oiy az filosof bayqús nansyz qalypty. «Opyrmay-a, aqynnyng nanyn jep otyr ekenmin-au?» dep qara terge malynyp,  óz-ózinen qaraday qysylypty...

Aqyn - zaman erkesi, ózi ómir sýrgen dәuir sezimining kvintessensiyasy!* Álemde әr elding aqyndaryn bólektep, ajyratyp  túratyn bógetter joq. Sebebi sezim atty qúdyretti kýsh adam balasynyng týr-týsine qaramaydy - ortaq nәrse. Eger Muzykada tek  «tilsiz til» bolsa, Poeziyada til bolghanymen - poetikalyq quaty keremet dýniyeler barlyq tilderde birdey sayraydy, qúdyretin joghaltpaydy. Sezimdi - sezim terbeytini sekildi, bir elding Úly aqyny basqa elding de aqynyna ainalyp kete barady. Eger úly Poeziya adam janynyng nәzik qylyn shertip otyrsa, jan dýniyege әser etip otyrsa - ol kimnin, qay elding aqyny bolghany bәribir emes pe? Orys, aghylshyn, nemis, týrik, parsy, әlde, qazaq pa - esh aiyrmashylyghy joq. Aqyn syryn ashty, onyng syry - mening syrym eken. Mәsele osymen bitti! Ol,  endi, mening aqynym!

Aqynda keremet aura** bar. Ol kózi kórgen qúbylysty býge-shigesin qaldyrmay, filosof siyaqty týsindirip bermese de, sol qúbylystyng eng «әdemi jerin» oiyp alady da - adam janynyng jalauyna ainaldyra qoyady. «Osy nәrse nege osylay boldy eken-au?», «Onyng sebebi men saldary qanday?» dep bas qatyrmaydy: «Myna túrghan nәrse keremet pe - endeshe ol keremet!  Kókirek kózing bolsa, seziming bolsa - «keremet emes» dep aityp kórshi, qanekiy?!. Ayta almaysyng ba?.. Onda moyynda pendeligindi! Al endi, bilgishsinip: «salystyrmaly týrde qarap kórsek...» dey bastasan, onda sen ómirde shyn quana bilmeytin, shyn kýiine bilmeytin, aqynjandylyqtan ada, maqúrym pendesin! Qúlay sýy, azalana kýy, tiridey «tozaqqa» týsu, jas balasha quanyp, «júmaqtyn» tórinde sayrandap jýru - sening baqytyna búiyrmaghan! Olay bolsa, sening danalyghyng - osy pendelikti moyyndau ghana. «Aqyn edim ghoy» dep jantalassang - ómirden ózindi de, ózgeni de qinap ótesin!..

Ómirbayandaryn «ólenmen jazyp ketetin» aqyndardyng túrmysy tauqymetti bolatyny nelikten? Filosoftyng oiynsha - aqyn janyn týsiner adamdar ómirde neken-sayaq. Adam atanyng úrpaqtarynyng kóbi óse kele aqyndyq qasiyetti «ómir sýru formulasynan» yghystyryp jibergen. Býginde olargha drama әlde qayda qyzyq.

Ómir sahnasynda ýzdiksiz qoyylyp jatatyn dramany týsinu ýshin, onyng maghynasyn satylap rettep, jaqsylyghy men jamandyghyn, meyirimdiligi men zúlymdyghyn alaqangha salghanday aishyqtap kórsetip beru ýshin - filosof degen «halyq» óz erkimen «aqyndyqtyng altyn taghynan» syrghyp týsip, qym-quyt, shang tozany aralasqan tylsym dýniyege enip ketken. Ómirining aqyryn bóshkede ótkizgen Diogendey***, bolmasa, tiridey jer astyna kirgen Qoja Ahmet Yassauiday...

Aqyn óz bauyrynan osylay aiyrylyp, sodan beri jetimsirep jýr. Biraq bir kezderi tirshilikting bar qyzyghynan bas tartqan Filosof bauyrynyng erligin sayaq jýruge daghdylanghan Aqyn úmytynqyrap qalghan ba dersin...  Sodan bolar, býgingi kóp aqyndar «filosof bauyrlarynyn» jýzin shyramytsa da, týrin týstep tanymay jýr emes pe?.. Álde aqyndyqty tastap, «oy quyp ketken» bauyryna әli de ókpeli me eken?..

Jer betinde adam balasyna ghana tәn aqyl-oydyng ósuimen airyq jolda ajyraghan eki bauyr: Aqyn men Filosof, әitse de, birin-biri  saghynatyny ras bolsa kerek. Kóriskende shúrqyrasyp tabysatyn qos tete tentek, әngime qyzghan shaqta shekilesip te qalady. Ár sózin salmaqtap otyrghan syrbaz Filosoftyng sózi jalyqtyrady-au deymin, «tyz-tyz» Aqyn shataq shygharugha tym qúmar. Biraq qanshama kinәli bola túryp,  kinәsin esh moyyndamaydy. Óitkeni «jan-jaghy yqshamdap qorshalghan» Aqynnyng sharbaghyna Filosof bayqús týse qoymaydy. Al ainalasy ashyq-shashyq jatqan Filosoftyng sharbaghyna  әruaqytta elendep jýretin erke Aqyn kirip kete beredi. Salmaghy da, minezi de auyr Filosof eshqashan oghan renjigen emes.  Qayta, kerisinshe, qany bir tuysynyng boyynan  baghzy zamandardaghy  ózine tartqan minezdi kórgen sayyn - erke bauyrynyng múny izdegenine asa razy bolyp, qúshaq jayady. Býtin tylsymmen onasha tildesudi moynyna artqan onyng oiyn aspandy shatúr-shútyr tilip ótken nayzaghayday ne almas qylyshtay jalt-júlt etken Aqyn oilary janyn jay tapqyzatyn synayly, «oymen auyrlaghan» qanatyn bir silkindiretin siyaqty...

Ajyrasqannan bergi úzaq jolda eki bauyrdyng ómirge kózqarastary da birshama ózgergen. Mysaly, qúdyretting kýshimen  ekeuin de suretshi qylyp  qayta jaratyp, ay men kýndey arugha jolyqtyrayyq...

...Sonda, Aqyn-suretshi arudy apyl-ghúpyl «sheshindiruge» kirisedi: kóilegin jyrlap - bir tastaydy, alqa-syrghasyn jyrlap - eki tastaydy... Sodan keyin qos anary men qolang shashyna kózi týsip, myqyn, bókseni sózben «sipalap» shyghady. Sonynda Arudyng tal boyyndaghy ýilesimdi Ádemilikten jany jay tauyp: «Bitti! Endi ólsek te arman joq» dep shalqasynan «talyp» týsedi...

Al Filosof-suretshige aruda kiyim-keshek bolmaydy.  «Naturamen» júmys isteuge mashyqtanghan oghan Arugha bir qaraghany jetkilikti - ol ony birden jalanash kýide kóredi. Sebebi, әsemdilikting qyr-syryn sanasynda saraptaghan Filosof arugha tandanyp emes - talghap qaraydy. «Naturanyn» artyqshylyghy men kemshin tústaryn kózben emes - oimen beyneleydi. Jalyndaghan sezim emes ­ salqyn sana  boyyn biylep túrady. Ol Ásemdikti ghana emes - býkil bolmysty solay qabyldap ýirengen...

Aqyn da, Filosof ta «shygharmashylyq atty aiyqpas dertke» shalynghan  jandar. Biraq, ekeui eki týrli «auyrady»: Aqyngha shabytty oyatatyn emosiyalyq orta bolmasa - janyn qoyargha jer tappaydy. Sol «emosiyalyq ortany» izdeumen basyn taugha da, tasqa da soghugha dayar. Sondyqtan onyng shygharmalary ýzik epizodttardan, jeke tamshylardan qúralady. Aqyn shygharmashylyghynda ómirdi tútas beyneleu joq jәne oghan ol manyzdy emes! Sol sebepti de - adamdar jabyrqau, nemese tolqyndy sәtterinde Aqyn ólenderin qolgha alady. Óitkeni, adamnyng sonday sәtterin Aqynnan artyq quatty beyneleytin jan joq.

Degenmen,Aqyn eseye kele Filosof bauyrynyng soqpaghyna týsip ketui әbden mýmkin әri múnday jaghday jii kezdesedi. Búl «soqpaqta» jol kimge bolsa da әrqashan ashyq. Ony bilu ýshin Aqynnyn  jýrip ótken joldarynda  basyp ótken basty «beketterine» nazar salsa jetkilikti, olar: «Tabighat lirikasy», «Adam janynyng lirikasy», «Qogham ómirining prozasy», «Mәngilik turaly tolghaular» bolyp shyghady.  Búdan bayqaytynymyz - Aqyn shygharmashylyghy shyndalghan sayyn - filosofiyalyq problemalargha qaray ýzdiksiz úmtylatyny. Soghan qaraghanda Aqyn  qanshama erke bolghanymen «erte eseyip ketken» Filosof bauyryn ishtey moyyndaytyn, ýlgi tútatyn bolsa kerek...

Eger Aqynnyng «auruy» jii qaytalanatyn  ótkinshi túmau bolsa, Filosoftyng «auruy» - emi kýrdeli sozylmaly dert. Filosof adamzattyng eng ýzdik, ozyq  aqyl-oyynyng kenishine bir kirip alghan song - ózin eng baqytty janday sezinedi - ózinen myndaghan jyldar búryn ómirden ótken nebir danalarmen tildesu baqyty, tildese alu baqyty -  ekining birining basyna qona bermeytin baq, ilude bireuge beriletin qasiyet ekenin týsinedi...

Al, adam balasy Tәniri emes. Áytse de, onyng jýirik oiy adamgha Jaratushydan tyiym salynghan qaltarystardy da aqtarugha úmtylady. Yaghni, oida qanaghat degen bolmaydy: «bilgen ýstine bile bersem», «Qúdaymen qúday tilinde sóilessem» dep talpynady... Aqyrynda «oymen tútas dýniyeni jaulap alsam» degen ashqaraqtyqtyqtyn  qúrbandyghyna shalynyp ketkenin Filosoftyng ózi bilmey qalady. Mineki, Aqyn bauyrym, Filosoftyng sen bilseng de bilmegendey bolyp jýrgen  sozylmaly dertining diagnozy osy. Aqyn bolu qanday qiyn bolsa, Filosof bolu odan da ótken azap der edim. Biraq sol azap qamytyn óz erkimen moynyna kiygen aqyn-filosoftardan baqytty jan bar ma eken, búl dýniyede!?.

Endi, qazaq Filosofy qayda jýr degen súraqqa oralayyq. Oghan eng qarapayym jauap: «qazaq kosmonavty búryn qalay bolmasa, qazaq filosofy da solay bolmaghan» deu bolar edi. Biraq búl jauap Aqyndy qanaghattandyrmasy anyq. Olay bolsa, Ábunasyr Áli-Faraby atamyz, Dulaty babamyz, Ahmet Yassauy әulie jәne t.t.- tegi qazaq bolghandarymen, qazaq filosofiyasynyng negizin qalap ketti dey almaymyz. Olardyng múralary bizge jetpey qalghan zamanda «óz miymen» danalyq qúrghan túlghalarymyz - Dana Biylerimiz. (Filosof - Dana, filosofiya - danalyq.- Á.B.).

Al filosofiyanyng qazirgi ýlgisimen jәne ýrdisimen danalyq etken aqynymyz Abay bolyp túr. Filosoftardyng Abaygha jarmasa beretini, aqyn Abaymen «jaghalasa beretini» sondyqtan. Múnda túrghan esh óreskeldik joq. Sebebi, qúpiyamyzdy sәl ashar bolsaq, qazirgi qazaq Filosoftarynyng barlyghynyng  da armany sol: Abay biyigine jetip qúlau! Dәl ózdering - Aqyndar siyaqty...

*Kvintessensiya - lat. 1.bolmystyng tórt mәninen (aua, jer, su, ot) joghary túratyn, osy mәndering bәrining mәni bolyp tabylatyn  Mәn (Efiyr). 2. Kez-kelgen nәrsening negizgi manyzy.

**Aura - adamnan, zattardan taraytyn erekshe energiyanyng әseri.

***Diogen - Diogen Sinopiyalyq. Ej. Gr. Filosofy. B.e.d. 320 j. (Kez-kelgen ilimning adamgershilik maghanasy bolmasa - ol ilim emes). Bóshkege baryp kirip alghan. Sol ýshin ol kiniyk  (grek tilinde - iyt), onyng múragerleri kinikter (itter) dep atalyp ketken.

Eskertu: Búl maqala kezinde bir gazette jaryq kórgen-di. Biraq qazaqtyng ýiinde sirinkening shii men «gәziyt» qat bolatynyn oilaghandyqtan, maqalany «Abay. Kz»-gha úsyndym, et jegish qazaq kompiutermen qol sýrtuge әli әdettene qoymaghan shyghar degen ýmitpen...

«Abay-aqparat»