16

21 kókek

Býgin keshegi oqighalardy qaytadan eske týsirip, ekshep, zerdelegen kezde óz isimning qaysy bir kelensiz jaqtaryn bayqaghanday boldym. Birinshiden, kezdespek bolghan adamynnan "jaraydy" degen bir auyz sózdi estimey jatyp, keler-kelmesin bilmey túryp, túra jýgiru qisyngha jata ma? Shamasy, ózimning sol kezdesuge asyqqanym sonsha, onyng kelisimine kónil audarugha uaqytym bolmaghan sekildi.

Ekinshiden, beytanys qúrbynyng qay jaqtan ekeni belgisiz - syrttan ba, әlde, osy auruhanadan ba - eger syrttan bolsa, ony týnge qaray podvalgha kezdesuge shaqyrudyng jóni dúrys bola qoya ma?  Teginde mening kýndeligimdi súrausyz oqyp, jazghan hatyn palatama әkep tastap, meni mazaq qylatyn, kirmeytin esigi joq, kózge kórinbeytin, qolgha týspeytin, astynghy koridordaghy oryndyqtar qoyylghan onasha quysty   menen artyq biluge tiyisti  erekshe qu beytanysty qayda, qalay shaqyrsang da artyqtyghy joq dep oilaghan boluym kerek.

16

21 kókek

Býgin keshegi oqighalardy qaytadan eske týsirip, ekshep, zerdelegen kezde óz isimning qaysy bir kelensiz jaqtaryn bayqaghanday boldym. Birinshiden, kezdespek bolghan adamynnan "jaraydy" degen bir auyz sózdi estimey jatyp, keler-kelmesin bilmey túryp, túra jýgiru qisyngha jata ma? Shamasy, ózimning sol kezdesuge asyqqanym sonsha, onyng kelisimine kónil audarugha uaqytym bolmaghan sekildi.

Ekinshiden, beytanys qúrbynyng qay jaqtan ekeni belgisiz - syrttan ba, әlde, osy auruhanadan ba - eger syrttan bolsa, ony týnge qaray podvalgha kezdesuge shaqyrudyng jóni dúrys bola qoya ma?  Teginde mening kýndeligimdi súrausyz oqyp, jazghan hatyn palatama әkep tastap, meni mazaq qylatyn, kirmeytin esigi joq, kózge kórinbeytin, qolgha týspeytin, astynghy koridordaghy oryndyqtar qoyylghan onasha quysty   menen artyq biluge tiyisti  erekshe qu beytanysty qayda, qalay shaqyrsang da artyqtyghy joq dep oilaghan boluym kerek.

Ýshinshiden, osy kezdesu jalpy ne ýshin qajet boldy? Dýniyetanymdyq  jekpe-jekke tikeley qatysy bar ma? Kim biledi... Jekpe-jekting psihologiyalyq jaghy taghy bar. Búghan deyin oiyn erejesin ol jasap, men soghan moyynsúnumen keldim. Hat jazysu, hatty koridordaghy stoldyng astyna qaldyru, mening ruhany әlemime tәrtip ornatpaq bolghan әreketter,   ózi turaly kýni-týni oilatyp, týsime kirip, maza bermeu, janymdy jaraqattap, qorlanugha mәjbýr etu  - osynyng bәri sonyng bastamasy. Endeshe mening de bas kóterip, óz sharttarymdy úsynyp, onyng sol sharttardy oryndauyna amal tabuym kerek qoy...

Saghat 12 shamasynda dәriger qabyldady. Eshtene aityp ta, súrap ta jarytpaytyn oghan men de eshtene aitqan joqpyn. Ekeumiz ýnsiz otyrmyz. Álden uaqytta:

- Kónil kýiiniz qalay?- dedi jol-jónekey "sәlәmatsyz ba" degendey bir ýnmen. Turasy, "sәlәmatsyz ba" - adamgha qoyylatyn anyq súraq: "amansyz ba, deniniz sau ma" degen úghymdy bildiredi. Biraq osy sózding әsheyin rәsimge ainalyp ketkeni sonshalyq, oghan eshkim "iyә, sәlәmatpyn" dep jauap berip jatpaydy, kerisinshe, ekinshi jaq ta "sәlәmatsyz ba" dep keri súraq qoyyp, oghan jauap ta kýtpesten, ótip kete beredi. Qysqasy, dәrigerding әlgi súraghy osyghan úqsas birdene bolghannan keyin, men de jauap bergen joqpyn.

Biraz otyrghannan keyin ol maghan:

- Baryp dem alynyz,- dedi.

Men shyghyp kettim. Palatagha kelip, beytanys qúrbymnyng hattaryn asyqpay qayta bir oqyp shyqtym.

Oylap otyrsam, onyng alghashqy hatyn alghannan bergi arada tútas bir ghúmyr ótken sekildi. Óz boyymnan әldebir ózgeristerdi bayqaymyn. Áriyne, men óz múratymnan eshqashanda bas tartqan emespin. Tek izgilikke qarsy kýshting tamyry men shamalaghannan әldeqayda tereng bolar dep oilamaghan ekenmin.

Ruhany әlemde eki baghyt bar: biri -   pendelik mýdde, ekinshisi - biyik parasat pen izgilik qúdireti.

Pendelik mýdde, negizinen, tobyrgha jaqyn, al biyik parasat - siyrek túlghalardyng enshisi. Biz qazir pendelikti qoghamdyq dәrejede ashyq nasihattaugha kiristik, tobyrdan jenilgenge úqsaymyz.

Pendelik mýddening ishki mazmúny negizinen ómirding lәzzatyna, rahat-qyzyghyna negizdelgen. Lәzzat - sharap sekildi.   Jogharghy sapaly júpar iyisti, dәmdi sharapty kópshilik baghalaydy; ony ishkende kóniling kóterilip, janyna әldebir shuaqty núr qúiylghanday bolady. Bir-aq ret beriletin qysqa ghúmyrda búdan artyq ne kerek dep oilaugha bolatyn sekildi. Biraq dәmdi sharaptyng qateri de az emes. Sharapqa qúnyghyp, aqyr ayaghynda azghyndyqqa úshyrau - ómirde eng kóp kezdesetin oqighalardyng biri. Tәtti ómirge tym eligu, ózindi shektemeu, ýnemi meyiring qanghansha ishuge tyrysu, týpting týbinde ruhany maskýnemdikke, adamgershilik azghyndyqqa әkeleri sózsiz. Joldaghynyng bәrin jaypap, ólgen tirilgenine qaramay baylyqqa úmtylu, ólikterding ýstimen jýrip, biylikke úmtylu, ar-úyatty belge baylap, zinaqorlyqqa úmtylu, "júmyrtqa pisirip alu ýshin kórshining ýiin órteu" taghy sol siyaqty  asqynghan pendelik ózimshildikter azghyndyqtan basqa týk te emes. Osy qaterdi júrttyng kóbi sezgileri kelmeydi. Oghan qarsy kýrespek týgili, kýresu turaly niyet joq. Qaterli jaudyng aty atalyp, týsi týstelmegen.

Adamy ynsapty ayaqqa taptap, tamaq pen úiqyda da, nәpsi men qyzghanyshta da, ógiz qara kýshi bar ózimshildikte de at basyn tejep kórmegen qanaghatsyz esirik ómir. IYә, esirik ómir! Basqasha aitu mýmkin emes.

Mening beytanys qúrbym men kýtken mejelerding bәrinen de asyp týsti. Izgilikke senbeushilik, ol ýshin kýrespeushilik, nemqúraylylyq,- búl jaqsylyqqa qarsy kýshting jenildeu týri; onymen jan qysylghanda til tabysugha da bolady.  Zúlymdyqqa qoldau kórsetu, onymen sybaylas bolu - búl jaulastyqtyng әlgiden góri auyrlau týri; onymen til tabysu joqtyng qasy. Al beytanystyng ústap otyrghan baghyty - zúlymdyqty qoldap qana qoymay, ony dәripteu, múratqa ainaldyru. Búdan ýlken qater boluy mýmkin emes.

Zúlymdyqty, ólimdi, qara týnekti madaqtap jyrgha qosqan Bodlerdi oqyp jatyrmyn dep tamsanady. "Adam ómiri Bodlerding bir jolyna da túrmaydy" degen sózge, qay danyshpan aitsa da, kelisu mýmkin emes. Alayda, óz basym Bodler  turaly әr týrli pikirlerdi kezdestirsem de,   ólenderin oqymaghan sekildimin.

Besin kezinde syrtqa shyghyp bara jatyp kitaphanagha soqtym. Kitap sóreleri túrghan úzynsha bólmening terezeleri kýn jaqqa qaraghan, ishi qapyryq. Boyau men laktyng iyisi múryngha keledi. Bәlkim, kórshi bólmelerding birinde jóndeu júmystary jýrip jatyr. Kitaphanashy adamgha qaramay sóileytin, әlginde ghana bireumen úrsysyp qalghanday tyrsiyp, kisi kiyiktenip otyrghan kәris әiel eken. Júrttyng qoyghan súraqtaryna qysqa ghana, әlde bir narazylau ýnmen jauap beredi.

Men stol ýstindegi gazetterdi oqymay,  suretterine ghana qarap  audarystyryp   otyrmyn. Ne jazatyny belgili: memleketting gýldenui, әr salada qol jetken tabystar, bolmashy problemalar, sheteldik habarlar t.s.s. Adam janyn týrshiktiretin úyatsyz oqighalardyng aqparatynnan ghana qorqamyn. Ýitkeni odan keyin úzaq uaqyt jiyirkenish seziminen aryla almay jýresin.

Álden son:

- Sizderde Bodlerding ólender jinaghy bar ma?- dedim basymdy kóterip.

Kitaphanashy ózining ishki mehanizmin iske qosqan robotsha bir sәt ýnsiz túrdy da:

- Bar, biraq qolda,- dedi maghan qaramay óz júmysymen shúghyldanyp otyryp. Sodan keyin әldebir kartochkalardy audarystyrdy da:

- Tapsyratyn uaqyty ótip ketipti,- dedi ózimen ózi sóilesken adamday. - Kitap 10 palatada.

Men selk ete qaldym:

- Neshinshi? - dedim kekeshtenip.

- Onynshy,- dedi ol maghan tanyrqay qarap.

Áldebir ýreyden demim tarylyp túnshyqqanday boldym.

-Qalaysha? - dedim bir zamanda eshtenege týsine almay.  - 10 plata - mening palatam ghoy. Men onday kitapty alghan da, kórgen de emespin.

- Mine,- dedi kitaphanashy kartochkany kórsetip ókpelegendey bir ýnmen. - Kóriniz, senbeseniz.

Men ornymnan týryp, kitaphanashynyng qasyna baryp, kartochkagha ýniletin sekildimin.  Biraq týk kórmeymin. "Mýmkin emes! Mýmkin emes!"- dey beremin bey-bereket kýbirlep. Ýlken bir qaterdi sezip túrmyn. Biraq onyng ne ekenin aiyrugha shamam jetpeydi.

- Sizge ne boldy?- degen ýreyli dauysty estidim. - Bir jeriniz auryp túr ma? Qazir... dәriger shaqyrtayyq. Otyrynyz... otyrynyz, qozghalmanyz...

"Nege qozghalmauym kerek?- deymin ishtey tang qalyp.- Qozghalsa, ne bolady?"

Tóniregime adamdar jinalghanyn sezemin. Álden uaqytta medbiyke keldi. "Basynyz ainala ma? Jýreginiz shansha ma? " degen sekildi súraqtardy estiymin. Bәrine "joq" dep jauap berudemin. Al shyndyghynda qanday kýide túrghanymdy ózim bilmeymin.

Medbiyke meni jetelip palatama alyp kelip, tósegime jatqyzdy. Odan keyin kezekshi  dәriger keldi. Menen ne bolghanyn súrady. Qayta-qayta kekeshtenip, túttyghyp, aua jetpey demigip, bolghan oqighany   shatastyrumen boldym.

- Men ol kitapty alghan emespin,- deymin entigip. Senbey qoya ma dep qorqyp,- Tipti kórgen kitabym emes,- deymin kitapty almaghanymdy dәleldesem, bәri orynyna keletindey.

Dәriger mening jaghdayymdy týsingen sekildi. Medbiykege әldebir tapsyrmalar berip ketip qaldy.

Dәri iship, sәl-pәl tynyghyp, esimdi jighanday bolsam da, bir diril boyymnan ketpey qoydy. Tek keshki astan keyin ukol alyp, ile es-týsten airylghanday, týk sezbeytin tereng úiqygha kettim.

17

22 kókek

Týs kezinde bir-aq oyandym. Meni әdeyi oyatpaghan sekildi. Tamaqty palatama әkep tastapty. Qatty úiqydan esimdi jiya almay, men-zeng bolyp jýrip, juynyp, kiyinip, tamaqtan auyz tiydim. Keshegi oqighalar esime týsti.  Adam sanasy úqpaytyn bir beymәlim qúpiya jaghdaydyng uysynda otyrghandaymyn. Ózimdi ózim qansha sabyrgha shaqyrsam da, kónilim tynshymady.

Medbiyke meni dәrigerge alyp bardy. Dәriger basqa sharuasynyng bәri bitip, tek menimen kezdesudi ghana kýtip otyrghanday, stolynda bostan-bos otyr eken. Men kelip jayghasqannan keyin, sausaqtarymen stoldy tyqyldatyp, taghy biraz otyrdy. Aqyry:

- Men sizben ashyq sóileskeli otyrmyn, eger siz osy әngimege dayyn bolsanyz,- dedi jaqyn adamnyng qazasyn estirtkeli otyrghanday týnere sóilep.

- Dayyn bolu ýshin men ne isteuim kerek,- dedim aitqanyna tolyq týsinbey.

Ol menen múnday súraq kýtpegen adamday tómen qarap oilanyp, otyryp qaldy.   Álden son:

- Onda әngimeni siz bastanyz,- dedi maghan kózildirigining ýstinen sýzile qarap. - Maghan qoyatyn qanday súraghynyz bar?

- Bar,- dedim óz sózimnen ózim ýreylengendey, entige sóilep.- Auruhanagha týskeli beri әldekimnen hat alyp jýrmin...- demim bitip, sózimdi әreng ayaqtadym.

- Asyqpanyz,- dedi ol maghan әldeqalay túnghysh ret kýlimsirey qarap.- Temeki shekkiniz kelmey me?-  Aldyndaghy sigaret qorabyn maghan qaray jyljytty.

Men basymdy shayqadym.

- Joq rahmet. Temeki shekpeymin. Aytayyn degenim, hat iyesin qansha andysam da, taba almay qoydym. Keyde, basynghany sonsha, hatyn bólmeme әkelip tastaydy. Biraq eng bastysy búl emes, eng bastysy - ol  býkil denesin jarylghysh zattarmen orap alghan terrorist sekildi eng qaterli iydeyalarmen qarulanghan     kesapat adam. Onday iydeyalar indet sekildi tez taraydy. Ýitkeni adamy jauapkershilikten góri hayuany erkindikke kóbirek negizdelgen ómir sharty qalyng tobyrdyng súranysyna sәikes kelip túr.  Milliondardyng ómirin jalmaytyn indet te aldymen bir adamnyng auruynan bastalady. Ázirge bir adamnyng basynda jýrgen myna iydeya erteng adamzattyng qasiretine ainalmasyna eshkim kepil bola almaydy. Men búl adammmen qalayda kezdesuim kerek edi. Oghan qarsy qoyatyn mening de dәlelderim jetkilikti. Biraq ózi   kezdesuden jaltaryp jýr. Eng súmdyghy, bir hatynda zúlymdyq jyrshysy atanghan fransuz aqyny Bodlerding ólender jinaghyn oqyp jatyrmyn dep jazghan bolatyn... Keshe kitaphanagha barsam, kitap 10 palatada deydi. 10 palata - mening palatam... Ol kitapty men alghan emespin... Shynymdy aitsam, aqyl-esten airyludyng az-aq aldynda jýrmin...- Taghy da jýregim kóterilip, demim bitip, sóiley almay qaldym. - Áytse de,- dedim әlden song demimdi basyp,- basqa bireuding kómeginsiz bir adamnyng osynsha oiyna kelgenin isteui mýmkin emes sekildi. - Sodan keyin basymdy kóterip, dәrigerding jýzine tura qaradym. -Aytynyzshy, ol kisining sizben baylanysy bar ma?

Aramyzda auyr ýnsizdik ornady. Dәriger ne aitaryn bilmegendey, sausaghymen stoldy bayau tyqyldatyp, tómen qarap, oilanyp otyrdy da, kenet:

-Bar,- dedi.

Orynymnan qalay atyp túrghanymdy ózim bilmeymin. Tilim baylanghanday sóiley almaymyn.  Birneshe sóz bir birimen qabattasyp, kómeyimde keptelip qalghan sekildi.

Dәriger taghy da maghan jyly jýzben kýlimsirey qarap, qolymen otyr degendey ishara jasady. Men eki kózimdi dәrigerden almay, aqyryn otyra bastadym.

- Men sizding basynyzdan ótken jaghdaydyng bәrin bilemin,- dedi ol airyqsha sabyrly ýnmen.- Ol jaghdaydy dúrys týsinu ýshin siz meni múqiyat tyndanyz. Men әngimeni әriden bastayyn.

Adam pshikasy medisina әlemindegi eng bir kýrdeli, syry teren, júmbaghy kóp airyqsha sala. Sol sebepti búl salada ghylymnan góri mistika basymyraq deuge bolady. Mәselen, adam túlghasynyng ekige bólinui degen qúbylys bar. Men ótkende de bir ret sizge shet jaghasyn aitqan bolatynmyn. Búl әli de tolyq ghylymy anyqtamasyn taba qoymaghan nәrse. Bir adamnyng boyynda kezektesip bir birine úqsamaytyn eki túlgha payda bolady. - Dәriger týsinip otyrsyng ba degendey maghan qarap qoyady.- Al keyde eki túlgha kezektesip auysyp otyrady. Búl eshqanday ertegi emes, psihika әleminde kezdesip jýrgen qúbylys. Men sizge әldeqashan tariyhqa engen belgili derekterdi ghana aitayyn. 1887 jyldyng qantar aiynyng ayaq kezinde әldebir orta jastaghy  er adam Amerikanyng Norristaun dep atalatyn shaghyn qalasyna keledi. Ózin Braun dep tanystyrghan búl adam kele salyp, kense tauarlaryn satu isimen shúghyldanady. Óz tamaghyn ózi istep, satyp alghan magaziynining týpki bólmesinde túryp jatady. Shirkeuden qalmaydy. Tauar әkelu ýshin birneshe ret Filadelifiyagha baryp kelgen. Aqkónil, jaydary osy adammen qala halqy tez tabysyp ketedi. Alayda nauryz aiynyng 14-i kýni ol kýtpegen minez kórsetedi. Kóshedegi kóringen adamgha jalynyp, qay qalada túrghanyn súrap, ózining mister Braun emes, mister Bern ekenin, eshqanday satushy emes, Grin qalasynyng din uaghyzdaushysy ekenin aityp, eldi airan-asyr qylady. Aqyry Grin qalasynan әieli kelip, 17 qantarda ayaq astynan joghalyp ketken kýieuin tanyp, alyp ketedi. Búl oqighanyng taghy da jalghasy bar. Biraq mәsele onda emes, mәsele adam boyynda osynday beymәlim qúpiya jaghdaylardyng bolatyndyghynda. - Dәriger  sigaret alyp tútatyp, kreslogha shalqayyp otyrdy da, ózining kez kelgen adamgha aita bermeytin manyzdy pikirin ortagha salghanday әr sózin oilana sóilep, әngimesin jalghady. -  Jalpy osy mәselening әleumettik astary tym terende boluy mýmkin. Ýitkeni múnday qúbylys medisinada negizinen patalogiya salasyna jatqanymen,  sau adamnyng jan dýniyesinde de osyghan úqsas jaghdaylar az emes. Ózining tabighatyna, minez-qúlqyna jat әreket jasap, qatelesken adam "meni shaytan týrtti" nemese "shaytan azghyrdy", "qara basty" dep ókiner edi, al búl shyn mәninde adam boyyndaghy ekinshi qosarlas túlghanyng biylikti senen uaqytsha tartyp aluy. Al, ashyghyn aitsaq, biz bәrimiz de ekige bólingen túlghalarmyz. Ishimizden "joq" dep otyryp, syrtqa  "iyә" dep kelise salatyn bolsaq, jek kórip otyryp, jaqsy kórem deuge ýirensek, ózing senbey otyrghan jalghan isti syrtqa shyndyq  retinde qolpashtap, qoldap otyratyn bolsaq, osynyng bәri bәrimizding qos túlghagha ainalghanymyzdyng belgisi emey ne? Nemese kishipeyil, izetti adamnyng ne bayyghanda, ne ýlken biylikke qol jetkizgende órkókirek, dóreki mýlde basqa adamgha ainaluy jәne sol adamnyng ózinen joghary bastyqtyng aldynda qaytadan kishipeyil, izetti adamgha ainaluy da әlgi aitylghan qúbylystyng bir týri. Múny eki jýzdilik deysiz be, әlde túlghanyng ekige bólinui deysiz be - odan eshtene ózgermeydi. - Dәrigerding jýzinen әldekimge degen jek kórinish sezimi bayqalghanday boldy. Kirjiyip otyryp, temekisining kýlin týsirdi de, kimmen sóilesip otyrghany esine týskendey, maghan qarap, әngimesin jalghady. -  Lev Tolstoydyng "Toydan keyin " dep atalatyn әigili әngimesi esinizde shyghar. Toy ýstinde   biyshiligimen, bekzattyq qalpymen, ziyaly mәdeniyetimen kózge týsken egde polkovnik dәl sol kýni tang aldynda qatygez, naysap jendet kýiinde taghy da kózge týsedi. Bir adam ishindegi eki adam degening osy emes pe?

Men shyday almay dәrigerding sózin bóldim:

-Jaqsy, aitqanynyzdyng bәrimen keliseyin. Biraq osynyng bәrining men qoyghan súraqqa qatysy qansha?

- Qatysy tikeley,- dedi ol búrynghysha boyyn tik ústap, maghan qadala qarap.- Men adam boyyndaghy qostúlghalylyqty beker aityp otyrghan joqpyn. Sizben bir aigha juyq hat jazysqan beytanys adam eshqaydan kelgen joq, ol ózinizding ishinizde.

- Ne dep túrsyz?- deymin dәrigerding sózine tolyq týsinbey.

- Siz әr ýsh kýn sayyn, keyde tórt kýn salyp, tәnerteng basqa bir adam bolyp... yaghny beytanys qúrby bolyp oyanasyz. Qúrbynyz myna sizge qaraghanda ashyq, jaydary, beyimdelgishteu eken. Búl jaghdaydy ol sizden búryn bildi. Sizben hat jazysyp, tanysu jóninde sheshim qabyldaghan ózi. Biz sizdi shoshytyp alamyz ba dep qoryqtyq. Sol sebepti aita almadyq. Endi sheginetin jer qalmady. Sondyqtan sabyr saqtap, ózinizdi ústay bilgeniniz jón. Alayda...

Jan dýniyemdi qaltyratqan  ýrey tasqyny taghy da bastaldy. Ýlken apattyng jaqyndap qalghanyn sezip, ózimdi qansha jigerlendirmek bolsam da, "osynau kesapat iydeyalar mening ózimning ishimde eken ghoy" degen oi  kelgende, odan әrige shydaugha mening sorly jýikem shydamady. Esimnen tanghanymdy esimdi jighan kezde bir-aq bildim. Qolqamdy kýidirgen ashy iyisten basymdy shayqap, qashqan bolamyn. Áldekim mýsәtir spirtin tanauyma tyqpalaydy.

-Terezeni ashyndar,- dep aighaylaydy dәriger bireulerge.  Ózi anda-sanda shapalqapen betimnen úryp qoyady.

Aqyry esimdi jidym. Meni medbiyke palatama әkep saldy. Búdan keyingi oqighalardyng bәri maghan bualdyr týs sekildi. Kóp úzamay dәriger kelip, onyng myna jaghdaydy estirtu ózine de qiyn bolghany, biraq qaterli sәtting endi artta ekeni, ózining gipnoz terapiyasyn oilastyryp jýrgeni turaly aitqandaryn men basqa bireuge aitylghan әngimedey tyndap otyrdym. Tek   menimen aitysyp jýrgen beytanystyng mindetti týrde tәnertengi úiqydan oyanghan kezde ghana payda bolatyn ereksheligin    aitqan kezde ýrey dauyly qayta kóterilip, tynysymdy taryltqanday boldy.

- Ol endi qashan payda bolady?- dedim songhy sózge demim әreng jetip.

-Býgin tórtinshi kýn be?- dedi dәriger tóbege qarap oilanyp. Sodan keyin әldeqaydan rastaghan habar alghanday: - Onda erteng tәnerten...- dedi onsyz da belgili ghoy degendey songhy sózin aitpastan maghan qarap.

Men shoshynghanday әri tanyrqaghanday "A-a" degen bir dybys shygharuym kerek edi, biraq qatty entikkennen demim tausylyp, ýnim shyqpady.         Tәnerteng mýlde basqa adam bolyp qalay oyanatynymdy aqylgha sidyra alatyn emespin.

Keshki tamaqtyng betine qaraugha zauqym bolmady. Týnning bir uaghynda palatama autetrening jýrgizushi dәriger qyz keldi. Kezekshi eken. Basqa uaqytta kelse, shyn quanghan bolar edim. Biraq onday quanyshqa mende qauqar qalmady.    Bir bayqaghanym, ol búrynghy men kórgen nәzik, sezimtal, qylyqty qyzgha úqsamaydy, basqa bir adam sekildi. Ómirding ystyq-suyghyn tegis kórgen egde әieldey maghan mýsirkey qaraydy.

- Biz bәrimiz de búl jaghdaydan habardar bolatynbyz... Sizding jýikenizdi tolyq zertteu ýshin dәriger esebinde kýndeliginizdi de oqugha tura keldi...- deydi әldebir kinәli ýnmen.

- Bәri bolghanda kimder?- deymin, "bәrimiz" degen sózge tolyq týsinbey.

- Osyndaghy bәrimiz, bas dәrigerden bastap. Medbiykeler de biledi...- Mening jýzimnen әldebir jaysyzdau reng bayqaghanday,- endi múnday jaghdaydy bәri bilmeui mýmkin emes qoy,- dedi aqtala sóilep.

Men ózimning tәjriybe jasalghan kójek sekildi osyndaghy kóringenning ermegine ainalghanymdy sezdim.

- Sizding boyynyzdaghy qasiret, әriyne, auyr jaghday,- dedi ol qamyqqanday   ýnmen.- Biraq... men óz basym sizding kýndeliginizben tanysqan kezimdi ómirimdegi eng ýlken oqighanyng biri dep bilemin. Shynayy tazalyq búl ómirde onsyz da qúlaghaly túrghanday kórinedi. Bәlkim, ony qúlatpay túrghan siz sekildi sanauly adamdar shyghar, eger mýlde jalghyz qalmaghan bolsanyz... Men sizge de, әulie qasiyetterding bar ekenine de senemin. Tipti әuliyelik anomaliya-aq bolsyn, biraq jer betinde milliondardyng ishinen eki bas, bir deneli kembaghaldar da tuyp jatady ghoy. Eng bolmasa, sol tabighat zanyna qayshy kembaghaldar ghúrly dýniyege keluge haqysy joq pa?

Men onyng aitqan sózderine asa ýlken mәn bere qoyghan joqpyn. Ýitkeni oiyma onymen ýnsiz syrlasqan sәtter orala berdi.

- Maghan qazirgi siz emes, meni azapty oilardan qútqarmaq bolghan, menimen ýnsiz syrlasqan Siz únaysyz,- dedim әngimeni basqa arnagha búryp.- Siz qazir tym aqyldy, tym pysyq, tym bilimdisiz. Men sizderge zertteu obektisi ghanamyn. Bәriniz de meni qorlap otyrsyzdar... Menimen syrlasqan Siz joq...Sondyqtan...

- Ol kisi mening jan sarayymda,- dedi ol kókirek túsyn qolymen núsqap.

Men onymen ótkendegidey ýnsiz sóileskim kelip, "Ony qashan kóruge bolady?" degendi janarymmen bildirgen boldym.

Ol mening "súraghyma" týsinbedi.

"Men ony saghynatyn bolamyn,"- dedim taghy da ýnsiz.

Ol "estimedi".

Men toryghyp, jerge qarap, ýnsiz qaldym.

- Biz bәrimiz de basqa adamgha ainaldyq,- dedi ol bir kezde  dausy qarlyghyp.- Sәbiylik perishte kýiin saqtap qalghan eshkim joq. Shaytangha janyn satqan Faust sekildi ómirding pendeshil qaghidasyna aryn satqan milliondaghan jandardyng birimiz. Ras,  әregidik bir kezdegi kirshiksiz sәby kónil shyryldap, boy kórsetedi. Ony tipti saghynatyn kezderimiz bar. Biraq oghan búl dýniyede oryn joq ekenin qynjyla otyryp moyyndaugha tura keledi.

-Apyr-au...

- Solay... әuliyem...- Onyng qaltyraghan ýninen selk etip, basymdy kótergende, kózindegi jasty kórdim.

- Apyr-au...- Tóniregim búldyrap kórinbey ketti.

Ol orynynan kóterilip, әri-sәri túrdy da, sózining sonyn keyin aitpaq bolghanday, ýn-týnsiz shyghyp ketti.

Ol ketisimen auyr minuttar bastaldy. Bólme ishinde sendelip jýrmin. Esikting qasyndaghy ainadan ózimdi kórdim. Kópten týrimdi kórmegen ekenimin, kózim aldy kýltildep, qabaghymnyng arasyna tik syzyq әjim týsipti. Kenet әldeqalay denem dir ete qaldy. Óz kózime qadalyp qaraghan sayyn, arjaghynan basqa bireudi kóretin sekildimin. Jýregim atqaqtap ainany audara saldym. Shamdy sóndiruge qoryqtym. Sóndirsem boldy, bólme ishinde jýrgen taghy bireu "endi mening kezegim keldi, oryndy bosat" deytin sekildi.

Dәrigerdin: "... tәnerteng basqa adam bolyp oyanasyz,"- degen dausy qúlaghyma estilgendey boldy. Mening arym men janymdy qorlaghan zúlymdyq erteng mening boyymnan oyanbaqshy...

"Joq!- dedim yshqynyp.- Joq! Joq! Eshqashan da...Eshqashanda..."

Sәl tynystap, entigimdi bastym. Arqa ysatyn jóke, oramal, sabynymdy alyp, koridor týpkirindegi vannagha bardym. Týnge qaray vanna bos túrady. Denemdi jókemen ysqylap, juynyp, tәnimdi tazarttym. Juynyp bolghan son, vannany shayyp, ystyghyn basymdau qylyp, su aghyzdym.

Palatagha kelip, saqal alatyn almastyng bireuin jalanashtap, qasyma qoydym. Kónilimde ókinish te, renish te joq. Tek oigha alghan maqsatty tezirek oryndasam degen jalghyz tilek. Qazir  vannagha týsip, bilek tústaghy kýre tamyrdy almas jýzben aqyryn ghana qiyp jiberemin. Arjaghy qiyn sharua emes. Su ystyghyraq bolsa, qiylghan tamyrdyng auyrghany asa qatty  sezilmeydi. Birte-birte maujyrap, birte-birte әlsirep, jaryq dýniyeden alystay beresin. Tek qandy kórip, jýregim kóterilmes ýshin, kózimdi júmyp aluym kerek. Sodan keyin boq dýniyeni boqqa bylghay týspek bolghan kesapat beytanys, sen de qaytyp oyanbaytyn mәngi úiqygha ketesin... Amal joq,  sening aram ólimine ortaq boldym. Taghdyrdan eshkim qashyp qútylmaydy...

 

"Oyym bar menin,

Oyym bar mening erekshe,

Jaqsylyq  jauyp,

Dýniyeni mynau sel etse,

Jauyzdyqtardyn, jamandyqtardyng barlyghyn

Kórge alyp ketem kerekse.

Adamnyng býkil aiybyn

Arqalap alyp,

Azabyn ózim kórer em.

Jamandyq basqan denemen

Jandyryp jatqan,

Tondyryp jatqan tamúqqa

Jamandyghymmen tóner em.

 

Býkil dýnie jamandyqtaryn

Artyndar maghan kóterem!

Qaryzym bolsyn ótegen,

Jauyzdyq bitken menimen ghana birge ólse,

Býgin-aq ólip keter em.

 

Armansyz baryp,

Kórimning auzyn japqasyn,

Dýniyedegi tiriler

Jamandyq izdep baqpasyn!

Jauyzdyq jatqan,

Aramdyq jatqan kórimnin

Qaqpasyn kelip qaqpasyn!"

***

Kýndelik osylay aqyn M.Maqataevtyng eng auyr ólenderining birimen ayaqtalady.

... Tazalyqty tәniri tútqan qorghansyz jannyng odan arghy taghdyry maghan beymәlim. Ghayyptan-ghayyp tiri jýrgen bolsa, baghy jansyn, izgilikke degen seniminen airyla kórmesin. Adam balasynyng jetim sәuledey syghyrayghan  ýmitin jaqsylyqpen jalghap әure bolghan әulie jan qayda jýrse de  aman jýrsin. Al eger ol búl dýniyede joq bolsa, onda... amal qansha,  imany salamat bolghay. Áumiyn!

Sony

Astana, 2002 jyl.

«Abay-aqparat»